Mateus 9

Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Roojatzi rotetantanaa riraga Jesoshi pitotsiki, ikaateeyaneerini riyotaanewopaeni. Ipiyanaka inampiperokinta intatsikeronta inkaare.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Roojatzi ramaetapaakiniri rirori apaani kijopookitatsiri, ramakotakiri imaamentoki. Riyotaki riraga Jesoshi osheki raapatziyari riraga amiriri, rootaki ikanantawakariri riraga kijopookitatsiri: —Piweshiryaanakya, niyompari, tema ari nopeyakotakaemiro kaari kameethatatsi pantawitari, aritaki nowawijaakoteemi.
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Ikanta apaanipaeni iyotaantzirori Iwaperite Tajorentsi ikemawakiri. Roojatzi ikantawakagaeyantanakarini: —Irika shiramparika iitajorentsitashityaami. Itheenkakiri Tajorentsi.
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Riyotakiri irirapaeni Jesoshi oeta ikenkithashiryaari rajankaneki, rootaki ikanantanakari: —¿Iitaka pitheenkantanari? ¿Iitaka pikijashiryaantanari?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Aririka nokanteri irika: “Iroñaaka netsiyatakoteemi, pipiriintee, panashiteeya”, tema ari potsikanatanakyaari. Eerorika imatziro ipiriinta, ari pishirontawentanakina naaka. Omaanta kameetha pikantanaki tekatsi shirampari materoni rowawijaakoteri atziri kaari kameethatatsi rantziri. Kameetha pikantzi. Tema piitashiwitaka nokantashitari: “Nowawijaakotemi, eero nokijawentzimiro kaari kameethatatsi pantziri”.
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Nokowaki piyote tee nokantawaetashita. Naaka poñaachari jenokinta, nokoñaatapaaki jaka kipatsikika. Ikantakina paeraniperoroña Pawa janta: “Powawijaakotenari antzirori kaari kameethatatsi eero akijantari paata”. Nokowaki iroñaaka piyote eenitatsi notajorenka, rootaki nomatantariri nokamintheeri antzirori kaari kameethatatsi, nowawijaakoeyerini. Rootaki ikanantakariri kijopookitatsiri: —Pikatziyanaki, paaneero pimaamento, piyaatee pipankoki.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Roojatzi ipiriintantanaka riraga kijopookiri katziyanaa, jatanee ipankoki.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Iñaantawakariri maawaeni piyoteenchari oetarika awijaneentsiri, rotsikanatawakari, thaawanaki, ikanteeyanakini: —Tema ikameethatzi Tajorentsi, imatakaakiri irika retsiyatakotakaakiri mantsiyatzinkari.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Roojatzi rowaaganaka riraga Jesoshi roojatzi nojeekakinta naari. Naaka Mateeyo. Iñaapaakina jaka pankotsikika nopiyotayitzinirininta iyorikitepaeni atziri eekiro noperi pinkatharitatsiri Oroomaki. Ikantapaakina: —Thame poyaatanakina. Roojatzi nokatziyantanaka noyaatanakiri.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Roojatzi naanakiri janta nopankoki nokantziri: “Thame nakiyotemi”. Eejatzi naanakiri riyotaanewopaeni. Eejatzi nakiyotawakiri. Eejatzi nokaemakiri riraga notsipatayitarini nopiyoteeyinirini oroomajatzi iyorikite, eejatzi nokaemakiri paashinipaeni antzirori kaari kameethatatsi. Ari nokaateeyakirini maawaeni; nowaeyakani.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Ikantaka iñaakinaga ipokashiteeyakinani warijeeyopaeni, ikaemapaakiri apaani riyotaanewo Jesoshi, ikantziri: —¿Iitaka rantziri riraga iyoteemiri? Rakiyoteeyakirini piyotziriri iyorikite oroomajatzi, eejatzi ikaateeyakirini paashini kaari kameethatzinkari. Tee okameethatzi iroka.
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Omaanta ikemakiri riraga Jesoshi, rootaki ikanantanakariri: —Riraga kaari mantsiyatatsini tee ikoyi aawinantatsiri raawinteri intakya mantsiyatatsiri rirotaki kowatsiri. Okimitaka iroka, riraga kenkithashiryaawitachari ikameethatzi, tee ikoyi ipokashitena nowawijaakotantyaariri inta apatziro riraga iyotakotachari eeniro rantani rirotaki pokashitanari nowawijaakotanteeyaariri.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Thame piyaate piyotakoeyawakironi iroka okantakotziri Iwaperite Tajorentsi, okantzi: “Tee apatziro nokoyi powamaashitapiintenari powishate inta eejatzi nokowakaaperotakimiri paapatziyaperotena. Eejatzi nokowakaaperotakimi kameetha pineshironkaperoteri maawaeni”. Tee apatziro nopokashitziri nowawijaakoteri riraga kameethatzinkari omaantakya nopokashitaperotzi riraga kaari kameethatatsi, riyotanteeyariri Tajorentsi. Rootaki ikantziriri riraga Jesoshi warijeeyopaeni.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Roojatzi ipokaeyapaakini riyotaanewo Jowa kaawoshitakotziriri Tajorentsi ikantapaakiri riraga Jesoshi: —Pamine, notzitawentapiintari Tajorentsi, eejatzi ikimitaka riraga warijeeyopaeni; omaantakya pashi piyotaanewopaeni tee itzitawentapiinteeyarini rirori, inta rowapiinteeyani maawaeni kitejiri. ¿Iitakakya?
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Ikantawakiri: —Piyotaki rametakawo riraga aatsiri iina ikaemiri inampijatzipaeni rowakaakari riweshiryaawentakawo roori. Eero retakotanakawo kaemakaantziriripaeni. Omaanta aririka raapithateetaneeri inteenanta, roojatzikya retakotanakyaari, eero rowa. Eejatzi nokimitya naari paata, aririka niyaate. Niyaaterika roojatzi retakoeyantanakyaani rirori niyotaanewopaeni, eejatzi itzitawenteeyanakyaarini Tajorentsi tema retakoeyanakityaanani. Rooma eeniroka nojeeki jaka, eero itzitawentari Pawa, tema riweshiryaawentana.
15 Jesus respondeu:
16 Tee pimaejantziri iyotaantatsiri, tee. Eejatzi eenitatsirika pimaathapooki antyashipawo rooteentsi oshipaaye, aririka powawatatero owakirari maathaantsi, roojatzi aririka pikiwero aminthatanaka owakirari, eero omonkaatanawo, roojatzi otzijagaantanakya antyashipawotatsiri, patsipetashitakawo powawatatziro. Eejatzi okimitakya, patsipetashityaawo paapatziyawo maawaeni okaatzi iyoteetakimiri. Okameethatzi pipakayero paashini paapatziyawitarira roojatzi kameethatanaki paapatziyana naari.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Rapiitakiro Jesoshi roshiyakaawenteniri okaatzi riyotaakiriri, ikantzi: —Piyotzi aakapaeni joriiyopaeni shirikiriri imashi piratsi apiyaatantyaawori awishoowaantsi oowa. Omaanta eero apiitantari apiyaatantari awishoowaantsi oowa owakirari inthomaenta itaworimashi inta apiyaatantya owakira mashiri. Apiitantyaaririka tema ari ijagaanaki. Okimitaka iroka, oetarika niyotagaemiri naari eejatzi owakirari. Tee okameethatzi pipiyotero ikemijantakayimiri paashini iyotaantsi. Pipakayero pikemijantziro ikantawitzimiri irintapaeni roojatzi kameethatanaki paapatziyena naari. Rootaki ikantakiriri riraga Jesoshi.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Roojatzi ipokashitantapaakari jewawentzirori ipiyotapiinteeyaninta joriiyopaeni, rotziwerowashitapaakari ipinkathatantapaakari riraga Jesoshi, ikantapaakiri: —Kamaki nishintyo, nokowaki piyaatakite nopankoki pipampitakitenawo roojatzi añaantaneeyaari eejatzi.
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Roojatzi ikatziyantanaka Jesoshi royaatanakiri janta, nokaateeyanakirini naaka maawaeni riyotaanewo.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Ari janta niyanki awotsi oyaatapaakiri Jesoshi apaani tsinani, okaataki 12 ojarentsite owashironkaaka, omantsiyataki, ari okantatyaani ojokaatziro iraa. Okanta okenkithashiryaaka, okantzi: “Aririka nopampitzitakiri iithaari Jesoshi aritaki netsiyatakotanee”. Roojatzi okinashitantapaakari itapiiki, opampitzitapaakiri opatziyaakiki iithaari.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 — ausente —
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Roojatzi ipithokanaka iñaawakiro, roojatzi ikantawakiro: —Piweshiryaanakya, choeni, pameentakina, rootaki petsiyatakotantaari. Aripaete etsiyatakotanee.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Roojatzi nowaaganaka areeteeyapaakinani ipankoki jewatatsiri. Noñaapaakiri jonkatakoeyawitaworini kamaentsiri eejatzi oshekini atziri iraakoeyawitaworini icheragaeyakini riraaka.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Roojatzi ikanantapaakari riraga Jesoshi: —Thame piyaatanee. Tee okami irowa piraakowitakarira, omaashita. Roojatzi ishirontawentakari injii, injii, injii.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Roojatzi riyowantanaka nekokironta roojatzi ikyaantapaaka riraga Jesoshi. Roerikawakotapaakiro roojatzi opiriintantanaka añaanee.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Othotyaanaka ikemakoetawakiri Jesoshi janta maawaeni nampitsikipaeni.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Roojatzi nowaagaeyanakani, tema royaatakiri Jesoshi apite kaari kokichaatatsini ichereemotakiri, ikantakiri: —Tema eeroka icharineeteni Iraviirini. Rotyaantakimi Tajorentsi rootaki nokowantari pineshironkatena.
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Roojatzi nokyaanteeyapaakani eejatzi riraga kaari kokichaatatsini ipokashitapaakiri rirori roojatzi ikanantawakari: —¿Pikenkithashiryaakama aritaki nomatakiro nokokichaatakagaemi? Ikantawakiri: —Jee, Nowinkatharite, niyotzi aritaki pimatakina pikokichaatakagaena.
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Roojatzi ipampitantakari rokiki, ikantanakiri: —Paapatziyakina rootaki netsiyatakotanteemiri.
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Roojatzi raminantanaa. Ikantakiri rirori: —Eerowa pikamantziri paashinipaeni: “Ikokichaatakagaana Jesoshi”.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Omaanta riyaatantanakari ikantakiri maawaeni iñaapaakiri: —Ikokichaatakagaana Awinkatharite.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Nokantaka riyaateeyakaawitanakinanira riraga Jesoshi, roojatzi noonthaantawakari atziri ramakiri kyaantariri kamaari. Tee imateeya iñaawaete.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Roojatzi rookantawakanari Jesoshi riraga majontzitakaawitakariri, roojatzi iñaawaetantanaa. Ari rotsikanateeyawakariniroña maawaeni ñaawakiriri, ikantawakaaka: —Pamine, paerani tee añaapiintziro kimitaworika iroka jaka aepatsitekika.
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Omaanta ikanteeyakini riraga warijeeyopaeni: —Irika shiramparitatsirika ramitakotakitziiri iwinkatharite kamaaripaeni. Rootaki imatantariri rookakiniri ikaateeyinira ikamaaritzi rotyaantziri.
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Osheki ikinakinayitanakini riraga Jesoshi ithotyaakiro maawaeni nampitsipaeni, riyotaantaki janta pankotsi ipiyotantapiintarira joriiyopaeni. Ikenkithatakotapiintziri Tajorentsi, tsika ikanta ipinkathariwenantzi. Eejatzi retsiyatakotakaakiri maawaeni mantsiyaripaeni, tekatsi pomeentsitzimotyaarini.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Ikanta iñaawakirira oshekini atziri ipiyotawentakari, osheki retakoeyakarini. Ikantzi: —Osheki rowashironkagaeyakani irirapaeni, tekatsi iyotaantatsiri riyotaaperoteri oetarika okantaperotziri Iwaperite Tajorentsi. Ikimiwitari owisha riraga kaari ishenteetzi, rootaki rowashironkagaeyantakarini.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Roojatzi ikanteeyanani: —Okimitakawo iroka oshekitziranki okithoki pankiwaerontsi. Omaanta tekatsipero antawaetatsini owiiteroni okithoki. Eejatzi okimitaka roori eenitatsi iroñaaka osheki atziri kowawitachari raapatziyaperotyaarimi riraga Tajorentsi omaanta tekatsi osheki aapatziyakagaeyaaririni.
37 Então disse aos discípulos:
38 Pamaneri Awinkatharite Pawa Tajorentsi rotyaanantyaariri oshekini kenkithatakayeririni anampijatzi, raapatziyanteeyaririni.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.