Mateus 26

Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ithonkantakawori riraga Jesoshi ikamanteeyakinani maawaeni iroka, ari ikanteeyanani naaka maawaeni riyotaanewo:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 —Piyoteeyakini rooteentsi areetya kitejiri akenkithashiryaakotapiinantariri rawijantakarini paerani ronampiri Tajorentsi janta Ejiipitoki. Okaataki apite kitejiri areetantyaari. Roojatzi raakaananteetenari ikentakoetena.
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Roojatzi ipiyotaka riraga jewayitziririni ñaanakowenantatsiripaeni eejatzi riraga aataperoteenchari. Ipiyotaka janta ipankoki iwinkathariteki ñaanakowenantatsiripaeni. Iwaero irira rirotaki Kaejashi.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Rajaryaakari Jesoshi rowamaakaanteri: —¿Tsika akanterika Jesoshi aantyaariri eejatzi owamaakaanantyaariri? Omaanta tee akoyi riyote atziripaeni, ikijakowentarikari.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Ikantanaki paashinipaeni: —Pamine, rooteentsi areetya kitejiri rawijantanakarini paerani ronampiri Tajorentsi Ejiipitoki, rooteentsi ikimoshireeyanakini atziri maawaeni. Eero amatziri aaneeri rirori iroñaaka, ikijakowentarikari maawaeni atziri.
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Ikantaka riraga Jesoshi itharyaanaka roojatzi rareetantapaaka Wetaaniyaki. Itsipateeyakinani naakapaeni maawaeni riyotaanewo. Nareeteeyapaakani ipankoki Shimo, riraga pathaawitacharini paerani.
6 — ausente —
7 Nowaeyapaakani, roojatzi opokashitapaakiri roori tsinani, amakotakiro kajankaari poteeryaki kameethari. Oshekini owinawo iroka kajankaari. Roojatzi ojeetapaakiri iitoki Jesoshi.
7 — ausente —
8 Noñeeyawakironi irowa, nokijeeyanakironi, nokantzi: —¿Iitaka apaatantawori?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Opimanteromi kajankaari, aantyaatami oshekini koriki, oneshironkaterimi oshekini owashironkaenkari.
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Ikantanaki Jesoshi: —¿Iitaka pikantawenantawori iroka tsinanika? Kameethataki okaatzi antakirika.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Rooma riraga owashironkaenkaripaeni ikanteetatyeeyaani itsipateeyemini jaka pineshironkatapiinantyaariri, omaanta naaka eero nokanteetatyeeyaani nojeekimoteeyimini naari.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Iyotakotakina iroka tsinanika rooteentsi nokame, rootaki ojeetantakinari.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Kyaaryo iroka nokamantemirika, tsikarika ikenkithatakoteetero noñaani, aririka othotyaanakya maawaeni kipatsiki eejatzi ikenkithatakotzityaawo iroka tsinanika okaatzi antakiri ikenkithashiryaakotantapiinteetyaawori roori oneshironkatakina.
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Ikantaka riyaatashitakiri Joorashi karyootejatzi riraga jewatayitziririni ñaanakowenantatsiri ikenkithatakaeri. Rirowitaka naawita riyotaanewo Jesoshi.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Ikantapaakiri: —Aririka nokamantemi tsika pikanteriri Jesoshi paantyaariri, ¿iitaka pipinatenari? Ikantawakiri: —Nopinatemi koriki ikaate 30 ikithoki riwetsikaetziri piraata. Roojatzi ipantawakari.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Roojatzi ipiyantapaa riraga Joorashi. Aripaete raminaperotziri riyotantyaari tsika ikanteriri raakaanantyaariri.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Monkaatapaaka kitejiri nowaeyawoni paa kaari tapiyacha. Roojatzi riyaatashitantakari apaanipaeni riyotaanewo riraga Jesoshi, ikantapaakiri: —¿Tsika pikoyika nowojantemiro owaeyaarini akenkithashiryaantyaawori rawijantanakarini ronampiri Tajorentsi janta Ejiipitoki paerani?
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Ikantawakiri: —Piyaate Jerojareekinta, pikantapaakiri shirampari piñaapaakirinta janta: “Ari ikantzi iyotaantatsiri: ‘Rooteentsi nomonkaatero maawaeni ikowakaakinari Pawa. Nokoyi noya pipankoki, notsipateeyarini maawaeni niyotaanewo’ ”.
18 Ele respondeu:
19 Roojatzi riyaatantanaka, imonkaatakiro maawaeni okaatzi ikantakiriri riwetsikaeyapaakini royaari.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Otsitenitantanakari, itsipateeyakinani Jesoshi naakapaeni riyotaanewo, riyaateeyapaakini janta rakiyoteeyakinani maawaeni janta.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Eenirowa nowaeyanakani maawaeni, roojatzi ikanteeyantanakinani rirori Jesoshi: —Kyaaryo nokantemi: iroñaaka jaka pikaatzika, eenitatsi aakaantenani.
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Roojatzi osheki nowashiretanteeyanakani, ikanteeyanakini apaanipaeni: —¿Naakama, Nowinkatharite, aakaantemini? Eejatzi paashinipaeni ikantziri: —¿Nowinkatharite, naakama aakaantemini?
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Ikanteeyanakinani: —Rirotaki irika ochaantakotakinari iroñaaka nowiratoteki rirotaki aakaantenani.
23 Jesus respondeu:
24 Okenkithatakotzitakinani Iwaperite Tajorentsi paerani, aritaki nomonkaatakiro maawaeni okenkithatakotanari. Omaanta osheki rowashironkaaperotanakya riraga aakaantenani. Eero ikoñaatzimi paerani irira, eeromi rowashironkashitarimi Tajorentsi.
24 Pois o
25 Roojatzi rojampitantari Joorashi rirori: —¿Naakama, iyotaanari, aakaantemini? Ikantawakiri: —Jee, eerokakya.
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Rooteentsi nothonkimatero noya, raakiro riraga Jesoshi paa, ipaasonkiwentakawo. Roojatzi ikagaakiro, ipaeyakinani naakapaeni, ikantana: —Ajaa, payero, poyaawo. Okimitaka nokagaakimiro paa, tema naakataki oshiyakaawenteenchari, paata nokamawenteeyemini.
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Roojatzi raakotantakawo awishoowaantsi oowa pajoki, ipaasonkiwentakawo. Ipakoteeyakinani, ikanteeyakinani: —Ajaa, pimiriteeyeni maawaeni.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Rooma iroka oshiyawitawo niraa. Paata aririka nokamawentakimi, napaatawentemi niraa, ineshironkatantemiri Tajorentsi. Aririka pameentena, eero ikenkithashireero kaari kameethatatsi pantziri. Owakirari inimotaakina iroka nokantakimiri, piyotantyaari tsikarika pikantya pawijakotanteeyari eerori eejatzi maawaeni atziri.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Iroñaaka eero napiitziro nomiritziro awishoowaantsi oowa. Iinja aririka napiitero nomiritero, aritaki nokaateeyemini amiritero owakiratatsiri awishoowaantsi oowa janta Tajorentsikinta.
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Nomampaawenteeyakarini Tajorentsi, roojatzi riyaatakaanteeyanakinani janta tonkaariki oetachari Oriiwomashi, notonkaaneentanaki maawaeni.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Roojatzi ikanteeyanani riraga Jesoshi: —Iroka tsitenirika, aritaki pookaeyanakinani eerokapaeni, maawaeni. Rooma paeraniperoroña ikantakotzitana Tajorentsi Iwaperiteki ikantzini: “Noshineteririka rowamaeri riraga kempoyiiriri rowishatepaeni, ishiyeeyanakyaani, rotsipareeyawakaanakyaani”. Iroka rojankinatziro Jakariiyashi riraga kamanantzirorini iñaani Tajorentsi paeraniperoroña.
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Omaanta aririka nopiriintanee nañagae, neewataneemi janta Karireeyaki, ari piñeena janta.
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Roojatzi ikantziri Peetero: —Aririka rookemi irikapaeni maawaeni, omaanta naari, eero nookimi.
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Ikantawakiri: —Kyaaryo, iroka tsitenirika, tekirarika iñee tyaapa, ari okaate 3 pikante: “Tee niyotziri Jesoshi”.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Ikantawitari: —Aririka notsipatemi akame, omaanta eero nokantzi: “Tee niyotziri Jesoshi”. Eejatzi nokanteeyawitakani maawaeni.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Ikantaka rareetakagaeyapaakinani riraga Jesoshi janta oriiwomashiki owaero Jethemaniiki, ojeeki janta tonkaari owaero Oriiwomashi. Ikanteeyapaakinani rirori: —Pijeekawakiita jaka. Niyaatakiteeta janta nokenkithatakaakiteriita Pawa.
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Raanakiri riraga Peetero, eejatzi itomi Sewereeyo apite. Osheki retakotanaka riraga Jesoshi, antawo ikenkithashiryaanakiro okaatzi awijimoterini.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Roojatzi ikantziri: —Osheki netakotanakaroña. Pijeekawakiita jaka, pikakiterapa.
38 e disse a eles:
39 Roojatzi ijanthawitanaka eechonkiini, romaryaapaaka tankimotapaaka kipatsiki, ikenkithatakaakiri Ashitariri, ikantziri: —Pawa, tee nokowawita nokemaatsityaawomi katsiri, omaanta eero nantashitawo nokowawitari naari, inta nantemiro pikowakaakinari eerori.
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Roojatzi ipiyashitapaari riyotaanewo 3, iñaapaatziiri imagaeyakini maawaeni. Ikantapaakiri riraga Peetero: —Tema pamaweneentziro piwochokini, ¿tee pimatziro pikakineentzi eechonkiini?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Pikakite, pamaneri Tajorentsi ramitakotantemiri eero panantawo kaari kameethatatsi. Kyaaryo, pikowawitaka pantaperoteromi maawaeni nokowakaakimiri, omaanta tee pimatziro.
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Ikantaka rapiitakiro ipiyanaka jaga, ikantziri: —Pawa, pikowakaaperotakinaworika nokemaatsityaawo katsiri, kameethataki. Aritaki nomatakiro, nomonkaatero maawaeni pikowakaakinari.
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Ari ipiyapaa iñaapaeri riyotaanewo 3 imagaeyakini. Osheki ayimaperotakiri iwochokini.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Roojatzi riweyaantapaentawo ipiyanaka, ikenkithatakaayiri Iriri. Roojatziita rapiitapae ikantakiriri inkaaganki.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Roojatzi ipiyashitakari riraga riyotaanewo, ikantapaakiri: —¿Pimaatzi? Iroñaaka monkaatapaaka. Iroñaaka ikantakowentenakya kaari kameethatzinkari, iroñaaka raaneena.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Pipiriinte, thame aate. ¡Pamine sha! Kaakitapaaki irinta aakaantenani.
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Iroñaaka ipokashitantapaakari Joorashi, riraga riyotaanewo naawita Jesoshi. Ipokashitapaakiri, reewatapaakiri rirori oshekini atziri. Maawaeni ramaeyakironi antawo rowejamento eejatzi ipajamento wetsikachari inchato. Ipoñaanaka janta jewatayitatsirini ñaanakowenantatsiripaeniki eejatzi aataperoteenchari.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Ari, ikamantanakiri inkaaganki riraga Joorashi irirapaeni: —Nonintapootapaakiri Jesoshi, piyotantyaariri. Rirotaki paerikapaakiri eerori.
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Roojatzi ipokashitantapaakari, ikantapaakiri: —¿Eeniromi, iyotaanari? Roojatzi inintapootapaakiri.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Ikantawakiri rirori Jesoshi: —Notsipatanewo, ¿iitaka pipokashitziri jaka? Pantero iroñaaka. Roojatzi ipokashitantapaakariri maawaeni roerikapaakiri, shepik.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Roojatzi inojokiryaakiro paashini riyotaanewo Jesoshi rashi rowejamento. Ikowawitaka ichekawakirimi iitoki riraga ronampiri iwinkatharite ñaanakowenantatsirini, omaanta apatziro ichekawitawakari ikempita.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Ikantziri riraga Jesoshi: —Powaero powejamento ipiyatzimikari. Rooma ichekaetawakiri rirotaki chekantapiintatsiri.
52 Aí Jesus disse:
53 Rooma piyotzi nokowakirikami, nokanterimi Pawa, roojatzi rotyaantenarimi oshekiniroña ronampiri ikijakowentenami.
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Omaanta ikijakowentenarikami, rowawijaakotenarikami, eero nomonkaatziromi okantakotanarini Iwaperite Tajorentsi.
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Roojatzi ikanteeyawakirini riraga maawaeni pokashitapaakiriri: —¿Iitaka pamantawori powejamentopaeni eejatzi pipajamentopaeni kimitaka naaka koshintzi? Piñaapiintana maawaeni kitejiri janta Tajorentsipankoki, niyotaapiintziri atziri, tee payitanakya chapinki.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Omaanta rootaki paantanari iroñaaka omonkaatantyaari rojankinatakotzitanarini riraga kamanantayitzirorini iñaani Tajorentsi Iwaperiteki. Roojatzi nothaawantanaka naaka riyotaanewopaeni, noshiyanaka maawaeni.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Ari, ragaetanakiri riraga Jesoshi janta ipankoki Kaejashi, riraga iwinkatharite ñaanakowenantatsiripaeni Tajorentsipankoki. Ipiyotakanta janta riraga iyotaantzirori Iwaperite Tajorentsi eejatzi aataperoteenchari.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Roojatzi rimpaetanaki Peetero janta inteenaneente roojatzi rareetantyaari ipankoki Kaejashi riraga iwinkatharite ñaanakowenantatsiri. Ikyaapaaki otaamapetaataga mapi, ijeekapaaki okaankiityeera. Itsipatapaakari waariryaapaeni.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Roojatzi riraga iwinkatharite ñaanakowenantatsiri, riraga paashini jewawentayitziririni irirapaeni eejatzi paashinipaeni jewatayitziririni ikowanaki atziri itheeyakotashityaarini Jesoshi rootaki, ari rowamaakaananteetyaariri rirori.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Roojatzi eenitatsi oshekini theeyakotawitakariri, omaanta tekatsi ikanteri rowamaakaanantyaariri. Roojatzi ipokapaaki paashini apite theeyakotapaakariri,
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 ikantapaaki: —Ikantzi irika: “Noshekiroreero Tajorentsipanko; okaate kitejiri 3 aritaki nowetsikaero”.
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Ikatziyanaka iwinkatharite ñaanakowenantatsiri, ikantanakiri: —¿Tekatsima pikanteri eerori? ¿Oetaka pikantziriri iroka ikantakotzimiri?
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Omaanta imaeritashitaka riraga Jesoshi. Rapiitakiri rirori ikantanakiri: —Tema iñaakimi Tajorentsi, riraga Añaaperotatsiri. Pikantaperotena: ¿eerokama Itomi Tajorentsi riraga Rotyaantanewo?
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Ikantziri: —Naakataki. Naaka poñaachari jenokinta, natziritapaaki jaka kipatsikika. Iinja piñeenani nojeeki rakoperoki Tajorentsipero, eejatzi iinja piñaawakinani nokinapaakini menkoriki, nopiyapae jaka kipatsikika.
64 Jesus respondeu:
65 Roojatzi ikijantanakari rirori maawaeni, rootaki itzijagaakotantanaka iithaariki. Ikantzi: —¿Pikemakirikya ikantziri? Tee okameethatziroña, iitajorentsitakimiwee. ¿Iitakama akowantari paashini kantakoterini?
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 ¿Iitaka pikenkithashireeyirini eerori? ¿Tsikama akanterika? Ikanteeyirini: —Eenitatsi rantani. Okameethatzi ikame.
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Roojatzi ipokapaaki rirori maawaeni reewapootakiri ipookira. Eejatzi ikapojayitakirini. Rontajawootakiri tak, tak, tak.
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 Ikantziri: —Rotyaantanewo Tajorentsi, pikantena: ¿ninka kapojakimirika?
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Riraga Peetero eenirokya ijeeki janta inkokironta. Oñaawakiri onampirentsi okantawakiri: —Eeroka tsipatariri Jesoshi, riraga karireeyajatzi.
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Rakanakiro: —Tee niyotzi oetarika pikantanari.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Roojatzi rawijanaki janta ikyaawitapaakaga, eenitatsi paashini onampirentsi oñaawakiri roori, okantziri: —Pamine sha, irika tsipatariri Jesoshi, riraga najareetejatzi.
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Ikantanakiro: —Tee niyotziri irika pikantakinari. Teerika okyaaryootaki iroka nokantakimiri, nokowaki rowashironkayenaata Tajorentsi.
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Ro ojamaniwitanaka eechonkiini, ipokapaaki paashini ñaawakiriri, ikantapaakiri: —Kyaaryo, eerokakya tsipatariri. Nokemakiro piñaawaetaki, eerokakya karireeyajatzi.
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Ikantanakiri: —Teewee, tee niyotzirikya irika shirampari pikantakiri. Riyotzi Tajorentsi kyaaryo nokantakimiri. Teerika okameethatzi nokantakimiri, nokowaki rowashironkayenaata Tajorentsi. Roojatzi iñaantanaka tyaapa.
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Roojatzi ikenkithashiryaawakiro ikantziriri Jesoshi: “Tekiraata iñee tyaapa, okaate 3 pikante: ‘Tee niyotziri Jesoshi’ ”. Roojatzi riyowanaki, riraapaaka jmmm, jmmm.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.