Mateus 15

Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Paashini kitejiri ipokashitapaakiri riraga Jesoshi apaanipaeni warijeeyo eejatzi iyotaantzirori Iwaperite Tajorentsi. Ipoñeeyakani Jerojareeki, ikantapaakiri:
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 —Tema aakaeyakini joriiyo. Ameteeyakawoni rootzimateentsirika oyaa itakyaawo akiwero ako, roojatzi owantanakya. Tema tee akimitari kaari yotziri Tajorentsi rootaki riyotaakaerini itakaantaworini paerani. ¿Iitakakya kaari imonkaatantawo piyotaanewopaeni? Tee okameethatzi rowashitya, tekiraata ikiwawakota.
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Ikantawakiri: —¿Iitakakya kaari pimonkaatantawo eeroripaeni ikaminaawitzimirira Tajorentsi? Osheki pimonkaatashitakawo ikantashitayitarini itakaantaworinipaeni rootaki kaari paapatziyaperotantawo ikaminaawitzimirira.
3 Jesus respondeu:
4 Tema ikantziri Moeseeshini: “Pipinkathateri piri eejatzi piniro”. Eejatzi ikantzi: “Riraga Tajorentsi ikantakotziri akawaantetziriri ashitariri eejatzi riniro: ‘Okameethatzi rowamagaeteri’ ”.
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Omaanta eerokapaeni pikanteeyakirini atziri: “Pimatero pikanteri ashitzimiripaeni: ‘Eero nomatziro namitakotzimi, nopemi koriki tzimimowitanarika namitakotantemirimi, irika nashi koriki: tema nokashiyakaatziiri Tajorentsi noperi’ ”.
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Ñaakiro, pantashiteeyakawoni eerori pikowakaeyakarini, tee panteeyironi ikowawitari rirori. Pookaeyanakironi Iwaperite Tajorentsi panantyaawori okimitaka ranteeyakirini pichariniitenipaeni paerani. Tee pishinetziri atziri ramitakotziri ashitariri eejatzi riniro.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 ¡Amatawitantaniripaeni! Poshiyakaawaetashita paapatziyakari rirori, omaanta tee paapatziyari. Kyaaryo ikenkithatakotziteeyakimirini paerani Iseeyashi. Iroka rojankinatzitakarini:
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 — ausente —
8 “Deus disse:
9 — ausente —
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Roojatzi ikaemantakari riraga Jesoshi piyotawentariripaeni. Ikaemanakiri ikanteeyawakirini: —Pikemaperoeyenani, piyotawakiro nokamantemiri:
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 okaatzi powayitarini, tee iñaakotzimiro Tajorentsi owaariperotero pishire. Omaantakya okaatzi piñaawaetziri kaariperotatsiri eejatzi okaatzi pikenkithashiryaayitarini rootaki owaariperotzirori pishire.
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Nokantanaka niyaatashiiyakirini riraga Jesoshi, naakapaeni riyotaanewo, nokanteeyapaakirini: —¿Piyotakima eeroka ikijantakimiro warijeeyopaeni pikantakiriri inkaaganki?
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Rakanakina: —Okimitaka atziri inothokero maawaeni kaari ipankitzi, arimache iinja rowashironkayeri riraga Pawa jenokinta maawaeni atziri kaari reentsitetari.
13 Jesus respondeu:
14 Eero pikenkithashiryaakotapiintawo ikantziri riroripaeni. Tee ikoyi riyotero ikowakiri rirori. Ikimitakari kaari kokichaatatsi. Noshiyakaawentemiri: rakathateririka kaari kokichaatatsi paashini kaari kokichaatatsi, eenitatsirika omoo janta, tema aritaki ipariyeeyakini irira apite omooki. Okimiwitaka iroka, riraga warijeeyopaeni riyotaakiri paashini atziri kimitariri kaari kokichaatatsi. Tema tee ikoyi riyoteri oetarika ikowakaakiriri Tajorentsi. Tema kimitaka kaari kokichaatatsi, tee riyotziri rirori. Rootaki iinja irira rowashironkaantyaariri.
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Ikantziri riraga Peetero: —Tee nokemimi. Piyoteenawo oetaka okantaperotziri: “Oetarika oyaari, tekatsi okantero owaariperotero ashire. Omaanta oetarika akenkithashiryaari, rootaki owaariperoteeni”.
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Ikantawakiri: —Eejatzi eeroka, ¿tema pikemaperotana?
16 Jesus disse:
17 ¿Tema piyotzi oetarika oyaari iyaatzi asheetoki roojatzi ashitanteeyaawo? Tekatsi okantziro ashire.
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Maawaeni pikenkithashiryaari opoña pajankaneki rootaki piñaawaetantawori. Piñaawaeterorika kaari kameethatatsi tema rootaki owaariperotzirori pishire. Omaanta owaariperotziro pishire okaatzi piñaawaetayitzirini pipaanteki kaari kameethatatsi eejatzi okaatzi pikenkithashiryaayitarini. Rooma pajankaneki tee pikameethatzi.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Rooma piyotziro tee pikameethatzirika pajankaneki ari pantziro kaari kameethatatsiri, powamaantzi, pishirontzimotawo tsinani kaari piina, paapithatziri paashini atziri iina, maenari piñaathatawo tsinani kaari payi, pikoshitzi, pitheeya, pikantzimatziri paashini atziri.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Rootaki eeroka powaariperotantawori. Omaanta teerika pikiwawakota rootentsirika poya, tekatsi okantero pishire. Eero ikijantzimiro Tajorentsi.
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Roojatzi jatanaki rirori Jesoshi, naaka, maawaeni. Rowawijaakotziro Jesoshi ishinto kanaanajato (Mr. 7.24-30) Riyaatakaanakina riraga Jesoshi janta Tziiroki eejatzi Shirooki.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Opokashitapaakiri janta kanaanajato, rowaga kaari joriiyotatsi. Okantapaakiri: —Nowinkatharite, rooma eeroka ichariniiteni jewatatsirini riraga Iraviiri. Nokowaki pineshironkatena, eejatzi nishintyo pineshironkatero. Ikyaantapaakawo kamaari, shiyashiyataka.
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Omaanta imaeritanaki, tee rakawakiro. Nokantawitari naari: —Pikantero iyaateeta, atama oñaashirenkakae. Tema osheki okaemakaemataki.
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Roojatzi ikantzi: —Rootaki rotyaanantakinari Pawa, apatziro nowawijaakoteri nojoriiyotzinkaritepaeni. Rirotaki kimitariri owishapaeni kaari ishenteetzi.
24 Jesus respondeu:
25 Omaanta otziwerowashitapaakari, apiitakiri okantakiri: —Nowinkatharite, pineshironkatena.
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Ikantawakiro, roshiyakaawentakiro: —Tee okameethatzi aapithateri atomi owanawontsi apantyaariri otsitzite. Eeroka kaari joriiyotatsi. ¿Iitaka noneshironkatantemiri?
26 Jesus disse:
27 Tee okantzimoneentanakyaawo ikantawitakaworira, inta okantziri: —Kyaaryo, Nowinkatharite, kameetha iroka pikantanarika. Omaanta, riraga otsitzite rowawo opetokeeriki pariyayitatsirini jaawiki royaarika ashitariri rotsitzite.
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Ikantawakiro: —Tsinani, kameetha paapatziyaperotakina. Aritaki nomatakimiro pikowakotakinarika. Aripaete awijakotanee ishinto.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Roojatzi riyaatantanaa riraga Jesoshi, eejatzi maawaeni nokaateeyaneerini. Retsiyatakotakiri irira Jesoshi oshekini mantsiyatzinkari (Mr. 7.31-37) Ikinakaanakina riraga Jesoshi janta othapyaakiini inkaare janta Karireeyaki. Itonkaakaanakina tonkaariki, ijeekakaapaakina janta.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Ipokashiteeyakirini osheki atziri ramakiri osheki mantsiyari: aashetawitachari, kamampowaakiwitachari, majontziwitacharipaeni, thatyaaponthowitacharipaeni, eejatzi paashinipaeni mantsiyawitachari roojeekaeyakirini iitzikeroki rirori. Retsiyatakoeyakirini maawaeni.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Roojatzi rotsikanatantanakari atziri iñaakirira aashetawitacharini anashitaa kameetha, riraga kaari kokichaawitachani kokichaate, majontziwitachari ñaawaetanee, kaari shewawitachani rako shewatanaa eejatzi paashinipaeni mantsiyari etsiyatakotee. Ari rotsikanateeyakarini tee riyotzi oeta ikanteeyanakirini roojatzi iñaaperoeyantanakarini riraga Tajorentsi. Ikanteeyanakini: —Tema ikameethaperotaki Tajorentsi riraga pinkathariwentziriri maawaeni joriiyopaeni.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Roojatzi ikaemaeyantakinani riraga Jesoshi naakapaeni maawaeni riyotaanewo. Ikanteeyakinani: —Osheki netakoeyakarini maawaeni piyotawentanari, tema okaataki kitejiri 3 itsipateeyakinani jaka. Tekatsi roya. Tasheyamoonthataki. Tee nokoyi notyaantashiteeyaari inampiki tekirarika rowa. Rooma notyaantashiteeyaririka, ari ishipetatanaki awotsiki. Eero imatziro rareeta inampiki.
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Nokantapaakiri: —Pamine, tekatsi atziri ipanko jaka. ¿Tsika ayenirika owanawontsi aperiri? Oshekini ikaateeyiniroña.
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Ikantawakina: —¿Tsika okaatzika owanawontsi jeekaentsiri? Nokantanakiri: —Okaataki 7 paa, eejatzi mereto apaanipaeni.
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Roojatzi ikanantawakariri riraga piyotawentariri: —Pijeekaeyini maawaeni katawomashiki.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Jeekaeyanakini. Roojatzi raantakawo paa eejatzi mereto. Ikantziri ashitariri: —Ariwee Pawa, eenitatsi noyaari. Roojatzi ikagaantakawo paa eejatzi mereto. Ipakinawo eejatzi maawaeni riyotaanewo. Naawakiro, noshirinkakiniri rirori piyotawentakariripaeni. Itajonkakiniri oshekitanaki paa, roshekitanaki eejatzi mereto.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Nowaeyakawoni, kemaeyanakinani maawaeni. Roojatzi nopiyoteeyakironi tzimagaantapaentsiri niyeekiteero kantzirikira, okaatzi 7.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Tee ayoperotzi tsika ikaatzi maawaeni owaenchari. Owaka osheki tsinani eejatzi eentsipaeni. Omaanta aamaashitya 4.000 shirampari owaenchari.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Roojatzi rotyaanantaari, ikantakiri: —Piyaateerakya iroñaaka pipankokipaeni. Roojatzi riyaatantanaa. Noteteeyantanakani pitotsiki, montyaakotanakina janta Makataaki.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.