Lucas 23
Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NAA
1 Riyaateeyanakini maawaeni, raanakiri Jesoshi janta Peraatoki. Rirotaki oroomajatzi, pinkathariwenteeyiririni joriiyopaeni.
1 Levantando-se toda a assembleia, levaram Jesus a Pilatos.
2 Ikantapaakiri: —Eenitatsi rantakiri irika. Ramatawiteeyakirini nojoriiyotzinkaritepaeni, ikanteeyawitakarini: “Eero pipiri pinkathari piyorikite”. Eejatzi ikantapiintzi: “Naaka Rotyaantanewo Tajorentsi, naaka jewawentzimiri”.
2 E ali começaram a acusá-lo, dizendo: — Encontramos este homem pervertendo a nossa nação, impedindo que se pague imposto a César e afirmando ser ele o Cristo, o Rei.
3 Rojampitakiri Peraato: —¿Kyaaryoma? ¿Eerokama iwinkatharite joriiyo? Rakanakiri: —Jee, naaka.
3 Então Pilatos perguntou a Jesus: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
4 Roojatzi rirori ikanteeyawakirini: —Tee añiiro rantani irika.
4 Então Pilatos disse aos principais sacerdotes e às multidões: — Não vejo neste homem crime algum.
5 Omaanta eekiro ikanteeyanakitziini: —Ikijakagaeyakarini atziripaeni, ikanteeyakirini: “Thame ookeri awinkatharite”. Ritanakawo janta Karireeyaki, iroñaaka ikinakinayitzini jaka Joreeyakini, ramatawiteeyakirini maawaeni.
5 Mas eles insistiam cada vez mais, dizendo: — Ele agita o povo, ensinando por toda a Judeia. Começou na Galileia e agora chegou aqui.
6 Ikemantakawori Peraato ikanteeyakiririni, rojampitakiri: —¿Rirotakima karireeyajatzi irika?
6 Quando Pilatos ouviu isso, perguntou se o homem era galileu.
7 Rakanakiri: —Jee, rirotaki. Ikantawakiri: —Paanakiri janta Erooreshiki. Rirotaki pinkathariwenteeyiririni karireeyajatzi. Ari ijeekaki iroñaaka jaka Jerojareeki. Ipokaki chapinki.
7 Ao saber que Jesus era da região governada por Herodes, e estando este em Jerusalém naqueles dias, Pilatos enviou Jesus a Herodes.
8 Ikanta ragaeyaneerini janta. Iñaantawakariri Erooreshi, ikimoshiryaanaki. Osheki ikemakotzitapiintari, itajonkantayitakini, rootaki ikowantawitakariri iñeeri. Ikowawita iñeerimi itajonkantayitenimi.
8 Quando Herodes viu Jesus, ficou muito contente, pois havia muito queria vê-lo, por ter ouvido falar a respeito dele. Esperava também vê-lo fazer algum sinal.
9 Osheki rojampitayitawitakarini oetarikapaeni, omaanta tee rakiri Jesoshi.
9 E de muitas maneiras o interrogava, mas Jesus não lhe respondia nada.
10 Osheki rapiitapiintakiniri riraga amakiriri, ikantzi: —Tee ikameethatzi. Eeniro rantani.
10 Os principais sacerdotes e os escribas ali presentes o acusavam com veemência.
11 Roojatzi ishirontawenanteeyakaririni Jesoshi riraga Erooreshi eejatzi maawaeni joraaropaeni. Tema ikithaatakaakari kameethari kithaarentsi, ikimitakaantawitakari pinkathari, ishirontawenteeyantyaaririni. Roojatzi rotyaanantaari eejatzi janta Peraatoki.
11 Mas Herodes, juntamente com os seus soldados, tratou Jesus com desprezo. E, para zombar de Jesus, mandou que o vestissem com um manto luxuoso, e o devolveu a Pilatos.
12 Aripaete raakameethatawakagaa Erooreshi eejatzi Peraato. Omawitya paerani ikijawakaawita.
12 Naquele mesmo dia, Herodes e Pilatos se reconciliaram, pois antes eram inimigos.
13 Roojatzi ipiyoteeyantakarini Peraato riraga jewatayitziririni ñaanakowenantatsiripaeni, pinkatharipaeni, eejatzi osheki atziripaeni.
13 Pilatos, então, reuniu os principais sacerdotes, as autoridades e o povo
14 Ari ikanteeyakirini: —Pamine, inkaaganki pamawitakinari irika, pikanteeyawitakinani riyotagaeyakirini atziri rookaeyenani naari, eejatzi rirori nowinkatharitzinkaritepaeni. Piñeeyakinani nojampitakiri oetarikapaeni, omaanta noñaaperotakiri ikameethatatzi: tee añiiro rantani.
14 e lhes disse: — Vocês me apresentaram este homem como sendo um agitador do povo. Mas, tendo-o interrogado na presença de vocês, nada verifiquei contra ele dos crimes de que vocês o acusam.
15 Eejatzi rirori Erooreshi, iñaaperotakiri kameethatatsi, rootaki roepiyantakinariri jaka. Ñaakiro, tekatsi rante nowamaakaanantyaariri.
15 Nem mesmo Herodes, pois o mandou de volta para cá. Assim, é claro que ele não fez nada que mereça a pena de morte.
16 Iroñaaka nopajatakaantashitawakyaari, roojatzi noeyowaanteeyari.
16 Portanto, após castigá-lo, ordenarei que seja solto.
17 Rametapiinteeyawoni rirori maawaeni ojarentsi aririka omonkaatapaeya iroka kitejiri ikimoshiryaanteeyarini roeyowapiintzi apaani omonkyaagaarewo.
17 [E ele era obrigado a soltar-lhes um detento por ocasião da festa.]
18 Omaanta maawaeni piyotawentakariri Jesoshi ikaemaeyanakini: —Powamaakaanteri irika, omaanta riraga Warawaashi poeyowaeri.
18 Toda a multidão, porém, gritava: — Fora com este! Solte-nos Barrabás!
19 Paerani irika ikanteeyakirini atziri janta Jerojareeki: “Thame ookeri riraga pinkathari”. Eejatzi rowamayitzirini atziri, rootaki romonkyaanteetariri omonkyaagamentotsiki.
19 Barrabás estava preso por causa de uma revolta na cidade e também por homicídio.
20 Ikowawita Peraato roeyowaerimi Jesoshi, rootaki ikowantawitakari rojantzikaerimi atziripaeni.
20 Pilatos, querendo soltar Jesus, falou outra vez ao povo.
21 Omaanta eekiro ikaemaeyanakitziini riroripaeni: —¡Pikentakotakaanteri! ¡Pikentakotakaanteri!
21 Eles, porém, gritavam mais ainda: — Crucifique! Crucifique-o!
22 Rapiitawitaari eejatzi Peraato: —¿Iitaka nokentakotakaanantyaariri? ¿Iitaka rantakiri? Nojampiteeyawitakimini, omaanta tee pikamantaperotana opoñaantyaari nowamaakaanantyaariri. Nopajatakaantashitawakyaari, roojatzi nopakaanteeyari.
22 Então, pela terceira vez, Pilatos lhes perguntou: — Que mal fez este? De fato, não achei nada contra ele para condená-lo à morte. Portanto, depois de o castigar, mandarei soltá-lo.
23 Eekiro ikaemaeyanakitziini: —¡Pikentakotakaanteri! ¡Pikentakotakaanteri! Eekiro ikantanakitzi, roojatzi rakakaantakari Peraato,
23 Mas eles insistiam com grandes gritos, pedindo que fosse crucificado. E o clamor deles prevaleceu.
24 Ikantziri: —Ari nomateeyakironi iroka pikowakagaeyakinarini.
24 Então Pilatos decidiu atender-lhes o pedido.
25 Roeyowakaanteeri Warawaashi, riraga piyathatachari eejatzi owamaantatsiri, eejatzi ikanteeyakirini: —Paanakiritya Jesoshika, pantero oetarika pikoyiri pantakaeriri.
25 Soltou aquele que estava encarcerado por causa da revolta e do homicídio, a quem eles pediam; e, quanto a Jesus, entregou-o à vontade deles.
26 Ari ragaeyanakirini Jesoshi janta ikentakoterinta, ikinanaki awotsiki. Itonkiyoteeyawakarini shireenejatzi iitachari Shimo. Ipoñaanaka owantsiki. Ari romperatawakari joraaro inatanakiniri Jesoshi koroshi, rowaga ikentakotantyaarira. Royaatapaeri itapiiki Jesoshi.
26 E, enquanto o conduziam, eles agarraram um cireneu, chamado Simão, que vinha do campo, e puseram-lhe a cruz sobre os ombros, para que a levasse após Jesus.
27 Royaateeyanakirini osheki atziri. Eenitatsi eejatzi osheki tsinani ocheragaeyakini iraakoeyakarini. Osheki owashiretakoeyakarini.
27 Uma grande multidão de povo o seguia, e também mulheres que batiam no peito e o lamentavam.
28 Omaanta raminanakiro Jesoshi, ikanteeyanakironi: —Jerojareejatopaeni, eero piraakoeyanani, inta eeroka iraakoeyeenchani, eejatzi piraakoeyaarini peentsitepaeni.
28 Porém Jesus, voltando-se para elas, disse:
29 Iinja opomeentsitzimoeyemini, pashironkagaeyanakyaani. Iinja ikanteete: “Okimoshiretanaki kaari tzimatsi otomi”.
29 Porque virão dias em que se dirá: “Bem-aventuradas as estéreis, que não geraram, nem amamentaram.”
30 Eejatzi ikowaeyawitanakyaani atziripaeni opariyashiteeyerinimi impeeta atsinakantyaariri eero rañaantana.
30 Nesses dias, dirão aos montes: “Caiam em cima de nós!” E às colinas: “Cubram-nos!”
31 Pamine, tekatsi nanteni naaka, omaanta rowashironkaawaetashitena. Tema iinja rashironkaaperoeyani osheki maawaeni antzirori kaari kameethatatsi.
31 Porque, se isto é feito com a madeira verde, o que será da madeira seca?
32 Eejatzi ragaetanakiri apite koshitantatsiri, itsipatantakariri rirori Jesoshi, ikentakoetakiri.
32 E também eram levados outros dois, que eram malfeitores, para serem executados com Jesus.
33 Rareetakaanteeyapaakaririni janta tonkaariki iiteetziri Iitonakintsi ikentakoeyapaakirini koroshiki, tyag, tyag. Omaanta apaani koshintzi ikentakoetakiri rirori paashiniki koroshi janta rakoperokira Jesoshi. Irira paashini ikentakoetakiri jakakiroka rampateki.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Calvário, ali o crucificaram, bem como aos malfeitores, um à sua direita, outro à sua esquerda.
34 Roojatzi ikenkithatakaantakariri Jesoshi Iriri: —Pawa, pikaminthayeri irikapaeni, eero powajankitawentziri rowamaakinaka. Tee riyowaetzi rirori oetarika rantziri. Riraga joraaropaeni ikowaeyakini ragaeyeroni iithaarini Jesoshi. Ikantawakagaeyakani: —Thame ookero mapyaaniki ayoteeyantyaarini ninkarika ayeroni iithaarini. Ikantanaki paashini: —Jee, thame.
34 Mas Jesus dizia: Então, para repartir as roupas dele, lançaram sortes.
35 Ipiyotawenteeyakarini janta osheki atziri, amineeyiririni, eejatzi riraga pinkatharipaeni. Ishirontawenteeyakarini Jesoshi, injii, injii; ikantzi: —Rowawijaakotawitakari paashinipaeni, ajaatya aminawakiriita aririka iroñaaka imateeya rirori rowawijaakoteeya. Riroperotakirika Jesokirishito, riraga Rotyaantanewo Tajorentsi, ari imateeya rowawijaakoteeya.
35 O povo estava ali e observava tudo. Também as autoridades zombavam e diziam: — Salvou os outros. Que salve a si mesmo, se é, de fato, o Cristo de Deus, o escolhido.
36 Eejatzi riraga joraaropaeni, ishirontawenteeyakarini. Riyaatashitakiri, iperimi awishoowaantsi oowa kepishaari.
36 Igualmente os soldados zombavam dele e, aproximando-se, trouxeram-lhe vinagre, dizendo:
37 Ikantakiri: —Eerokarika iwinkatharite joriiyo, ajaatya powawijaakoteeya iroñaaka: injii, injii.
37 — Se você é o rei dos judeus, salve a si mesmo.
38 Eeniro ikentakoteetakiro janta koroshiki jankinarentsi owaetakiniri jeñokiini ipatziitoki Jesoshi. Ojankinataka iñaaniki kireeshiyajatzi, eejatzi iñaaniki oroomajatzi, eejatzi iñaaniki joriiyo. Ojankinataka, okantzi: “Irika rirotaki jewawentziriri joriiyopaeni”.
38 Acima de Jesus estava a seguinte inscrição: “ Este é o Rei dos Judeus ”.
39 Apaani koshintzi kentakoteencharira rampateki Jesoshi ishirontawentakari rirori ikantakiri: —Eerokarika Rotyaantanewo Tajorentsi, powawijaakotya eejatzi powawijaakotzitena naari.
39 Um dos malfeitores crucificados blasfemava contra Jesus, dizendo: — Você não é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também.
40 Omaanta ikijathatanakiri paashini koshintzi, ikantakiri: —¡Pimaerite! ¿Tema pithaawantari Tajorentsi? Eejatzi eeroka rooteentsi pikame.
40 Porém o outro malfeitor o repreendeu, dizendo: — Você nem ao menos teme a Deus, estando sob igual sentença?
41 Eeniro antziri aaka, tee akameethatzi rootaki akamantyaari, omaantakya irika tekatsi rante ikamashitakya. Tee ikimitakotee aaka.
41 A nossa punição é justa, porque estamos recebendo o castigo que os nossos atos merecem; mas este não fez mal nenhum.
42 Roojatzi ikanantanakari: —Jesoshi, aririka pareeteeya janta Tajorentsikinta pikenkithashiryaapaena naari, powawijaakotena.
42 E acrescentou: — Jesus, lembre-se de mim quando você vier no seu Reino.
43 Rakanakiri: —Kyaaryo nokantemiri: iroñaaka kitejirika pitsipatapaakina janta okameethaperotzinta.
43 Jesus lhe respondeu:
44 Ikaataki oorya tampatsika. Omapokashitanaka otsitenikaakiperotapaaki maawaeni kipatsi. Tee añaaneri oorya. Okaatzi ojamanitaki 3 oorapaeni. Roojatzi ooryaantanaa eejatzi. Tema eejatzi eenitatsi janta Tajorentsipankoki otzikayirori niyanki. Okantaka omapokashitanaka otzijagaanaki, waaag, thatzik; apitemankitanaka.
44 Já era quase meio-dia, e, escurecendo-se o sol, houve trevas sobre toda a terra até as três horas da tarde.
45 — ausente —
45 E o véu do santuário se rasgou pelo meio.
46 Roojatzi ikaemanaki Jesoshi, ikantanaki: —Pawa, iroñaaka nokame. Eeroka pikempoyagaena. Roojatzi ikamantanaka.
46 Então Jesus clamou em alta voz: E, dito isto, expirou.
47 Iñaantawakariri iyapitaanote joraaropaeni, ikantanaki: —Tema ikameethataki Tajorentsi. Kyaaryo ikameethaperotzini irika shiramparini. Tekatsi rantani.
47 O centurião, vendo o que tinha acontecido, deu glória a Deus, dizendo: — Verdadeiramente este homem era justo.
48 Eejatzi riraga amineeyiririni, ikenkithashireeyanakani maawaeni. Ipiyeeyanaani inampiki, osheki rowashireteeyanakani.
48 E todas as multidões reunidas para aquele espetáculo, vendo o que havia acontecido, retiraram-se, batendo no peito.
49 Omaantakya riraga yotakiriri Jesoshi, ikatziyeeyakani jantyaajeeni, ramineeyanakini. Okaateeyakirini iroka tsinanipaeni poñaachari Karireeyaki, tsipatapaakariri chapinki Jesoshi.
49 Entretanto, todos os conhecidos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia ficaram de longe, contemplando estas coisas.
50 Ari ijeeki janta kameethari shirampari, iitachari Josee, arimateeyajatzi. Ojeeki Arimateeya janta Joreeyaki. Ari ikaatziri Josee riraga paashinipaeni ikaatzira ipinkathariteeyini joriiyopaeni, rowameethatawakaeyani, omaanta tee ikowawita rirori ikentakotakaanterimi Jesoshi. Ipinkathatziri riraga Tajorentsi, raamagaeyakarini ipokae ipinkathariwenteeyerini maawaeni atziri.
50 E eis que havia um homem, chamado José, membro do Sinédrio, homem bom e justo,
51 — ausente —
51 que não tinha concordado com o plano e a ação dos outros; era natural de Arimateia, cidade dos judeus, e esperava o Reino de Deus.
52 Ikanta riyaataki rirori Peraatoki, ikantapaakiri: —Nokowaki pishinetenari Jesoshini, naaneeri. Ikantawakiri: —Kameethataki, ari paaneeri.
52 Ele foi até Pilatos e lhe pediu o corpo de Jesus.
53 Roojatzi royiitakotantari, rapineetakotakiri tokoyaki, kameethamawotatsiri. Raanakiri janta ojeekinta mapi, rowaga owakira imokaetzi, romonkyaapaakiri inthomaenta. Tekiraata rowanteetawo kaminkari, rirotaki omapokapaakirori Jesoshi.
53 E, tirando-o da cruz, envolveu-o num lençol de linho e o depositou num túmulo aberto numa rocha, onde ninguém havia sido sepultado ainda.
54 Tema rootaki weereneshi ikamantakari Jesoshi. Riwetsikaeyakironi atziri oetarikapaeni, tema rooteentsi saawaro imakoryaantapiintari.
54 Era o dia da preparação, e o sábado estava para começar.
55 Rowaga tsinanipaeni oyaatakowenteeyakirini Jesoshini, aminakoeyakirini ragaeyanakirini omooki, janta royaankakoeyakirini inthomaenta.
55 As mulheres que tinham vindo com Jesus desde a Galileia seguiram José e viram o túmulo e como o corpo foi colocado ali.
56 Roojatzi opiyanteeyanaani janta opankoki. Owetsikapaakiro kajankaari eejatzi paashini kajankaatatsiri. Areetantapaakari saawaro omakoryagaeyakini, omonkaatziro ikaminaantziri Tajorentsi.
56 Então se retiraram para preparar óleos aromáticos e perfumes. E, no sábado, descansaram, segundo o mandamento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.