Lucas 22
Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NTLH
1 Rooteentsi areetya kitejitatsiri rowantapiinteeyaworini paa kaari tapiyacha. Tema ikenkithashiryaakopiintawo joriiyopaeni paerani rawijeeyantakaworini ronampiri Tajorentsi ipankopaeni janta Ejiipitoki.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Rowameethatawakagaeyakani riraga jewatayitziririni ñaanakowenantatsiripaeni eejatzi riraga iyotaanteeyirorini Iwaperite Tajorentsi ikantzi: —¿Tsika akanterikakya Jesoshi owamaantyaariri? Aamaashitya ari ikijakotanakyaari atziripaeni.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Ikantaka riraga Jatanaashi ikyaantapaakari Joorashi karyootejatzi, riraga riyotaanewo naawita Jesoshi: riyotaakiri raakaanteri iwinkatharite.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Ari riyaatashitakiri riraga jewatayitziririni ñaanakowenantatsiripaeni eejatzi waariryaa ashi Tajorentsipanko, ikantapaakiri: —Namitakotemi paakaanantyaariri Jesoshi.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Ikemantawakariri, ikimoshireeyanakini, ikanteeyawakirini: —Ari, kameetha. Ari nopinatakimi koriki iroñaaka.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Ikantakiri: —Ari, kameethataki. Iroñaaka naminaperoteri, roojatzi nokamantemi tsika pikantyaari pimanakaantyaariri payeri eerokya iñaakowenantawakari atziripaeni.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Areetapaaka kitejitatsiri rowantapiinteeyaworini paa kaari tapiyacha eejatzi rowamaapiinantariri owisha, ikimitzirira ichariniitenipaeni paerani janta Ejiipitoki.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Riraga Jesoshi rotyaantakiri Peetero eejatzi Jowa, ikantawakiri: —Thame peewate powojantero owanawontsi owaeyaarini, akenkithashireeyantyaaworini rawijantanakari paerani owamaantatsiri.
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Rojampitanakiri: —¿Tsika pikowakiroka nowojantero?
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Rakanakiri: —Aririka pareetakya nampitsiki, piñaapaakiri shirampari raakotaneero iñaa. Poyaatanakiri janta pankotsiki, tsikarika ikyaapae.
10 Jesus respondeu:
11 Pikantapaakiri riraga ashitawori ipanko: “Ikantzi Awinkatharite: ‘¿Tsika nowakayaarika niyotaanewopaeni?’ ”
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Roñaayimiro janta oshitamenkotakanta jenoki. Owetsikaeyakani ajeekaeyantyaarini. Ari powojanteeyapaakini owaeyaarini.
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Roojatzi riyaateeyanakini, iñaapaakiro ikantakiriri Jesoshi. Ronkotsiteeyapaakirini royaari, ikenkithashiryaakotantyaariri ronampiri Tajorentsi rawijantanakariri ichariniitenipaeni paerani janta Ejiipitoki.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Rareeteeyapaakani Jesoshi eejatzi rotyaantanewopaeni rowaeyapaakani.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Ikanteeyakirini Jesoshi: —Osheki nokoyitakani nowakagaeyaneemini iroka owanawontsika eeniroka nañi, akenkithashiryaantyaawori rowawijaakotantaki Tajorentsi paerani.
15 e lhes disse:
16 Nokamantemi, naapatziyaperotakari Tajorentsi rootaki nokamantyaari. Eero napiiteero nowawo iroka eejatzi jaka kipatsikika. Kyaaryo, rooteentsi nokame, nomonkaatero maawaeni rojankinatzitakarini riraga kamanantayitzirorinipaeni eejatzi paashini jankinatayitakirorini Iwaperite Tajorentsi paerani. Nomonkaatero maawaeni roojatzi nowapaeyaawo tsikarika ipinkathariwenante Tajorentsi.
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Ikanta raakotakiro pajoki, ipaasonkitakiri Iriri, roojatzi ikantzi: —Paakoeyawakironi iroka, pireeyeroni.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Nokamantemi: eero napiiteero nireero awishoowaantsi oowa jaka kipatsikika. Omaantakya nirapaero eejatzi janta ipinkatharitzinta Tajorentsi.
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Roojatzi raakiro paa, ipaasonkitakiri Iriri. Ikagaakiro, ipaeyakirini riyotaanewo, ikantziri: —Iroka paaka, powaeyaawoni. Naaka kamawenteeyemirini. Nokowaki powapiintyaawo paa pikenkithashiryaakotapiinantenari nokamawenteeyakimini.
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Rowaeyakani maawaeni. Roojatzi ipakoeyakirini awishoowaantsi oowa. Ikanteeyakirini: —Aririka pirero iroka, nokowaki piyoteeyeni oñaaganteroni owakirari inimotawakaantsi. Tema rootaki niraa apaatawenteeyemirini, nokamawenteeyemini nowawijaakoeyantemirini.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 Roojatzi ikanteeyakirini: —Eenitatsi akaateeyakinika iroñaaka owaeyakani riraga aakaantenani owamaakaantenani.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Naaka riraga atziriperotapaentsiri nokamawenteeyerini maawaeni atziri rootaki ikowakinari Pawa Tajorentsi, omaanta ashironkaamatsiterini riraga aakaantenani.
22 Pois o
23 Ikemanteeyawakaririni, rojampitawakagaeyanakani: —¿Ninkama aakaanterini?
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Roojatzi ikantawakaanteeyakarini riyotaanewopaeni: —¿Ninka iinja jewatakaaperoeyantatsirini? ¿Ninka anaakotantaperotatsini ipinkatharitaperote?
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Ikantanakiri Jesoshi: —Rameteeyawoni riraga jewatatsiripaeni kaari yotziri Tajorentsi ipinkathateeyakirini iwinkatharitepaeni. Ikantashiteeyakani: “Retakoeyakarini atziripaeni”, omaanta eeniro romperataperotapiinteeyarini.
25 Então Jesus disse:
26 Omaanta eerokapaeni, eero pikimitakoeyarini. Aririka pikowaki pipinkathariwenante, eero pikantakaaperota, inta pamitakotapiinteri kameetha paashinipaeni.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 ¿Ninka ipinkathataperotziri atziri? ¿Riragama wetsikapiintziniriri rowanawo? Kaari. Tema riro ipinkathateetziri riraga omperateeyaririni ronampiripaeni. Omaanta naaka tee nomperateeyimini, inta netakoeyakimini.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 Kijokiro powaeyakinani paerani roojatzi iroñaaka, piyoteeyakini opomeentsitzimotapiinteeyakaeni.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Rootaki nokanantzimiri iroñaaka eerori pipinkathariwenante, ikimitaakina Pawa ikowakaakinawo nopinkathariwenante.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Pitsipatapiinteeyenani owapiinteeyaani eejatzi irapiinteeyeni janta nopinkatharitapaenta, eejatzi apinkathariwenteeyerini maawaeni joriiyopaeni.
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Eejatzi ikantakiri Awinkatharite: —Shimo, pikemina, riraga Jatanaashi ikantakiri Tajorentsi ikowaki iñaantemi, riyotantyaari paapatziyaperotakinarika. Kyaaryoowa, ikowaki rantakayemiro kaari kameethatatsi.
31 Jesus continuou:
32 Omaanta nokantakiri Tajorentsi ramitakotemi eerokya pookaperotantawo paapatziyana. Iinja, aririka pithawetakotya oetarika pantakiri, eejatzi pookero ari poyaatena eejatzi, pikenkithashiryaakagaeyeerini maawaeni piyemijantzinkarite, paapatziyakaaperoeyantyaaririni.
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Rakanakiri Shimo: —Tema eeroka Nowinkatharite, kijokiro nowanakimi; aririka romonkeetemi, eero nookimi. Romonkeetenaata naari. Aririka rowamagaetemi, notsipataperotanakimi. Rowamagaetenaata naari.
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Ikantakiri: —Nokamantemi: iroñaaka tsitenirikika, tekiraata iñee tyaapa, okaate 3 pikante: “Tee niyotziri Jesoshi”.
34 Então Jesus afirmou:
35 Roojatzi ikanteeyantakarini Jesoshi riyotaanewopaeni: —Paerani notyaanteeyakimini pikenkithatakagaeyantaririni atziripaeni. Nokanteeyawakimini: “Eero payi pithaate, piyorikite, eejatzi paashini piithaari”. Iroñaaka nojampiteeyemini: “¿Pashironkagaeyakanima? ¿Eenitatsima koetyeemoeyakimirini?” Raanakirini: —Tekatsi koetyeemotenani.
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Roojatzi ikanteeyanakirini: —Iroñaaka nokanteeyemini: eenitatsirika pithaate, paanakiro. Eenitatsirika piyorikite, paanakiri. Tekatsirika pijawirite, pipimantero pipewiryaakotari pamananantyaawori apaani pijawirite.
36 Então Jesus disse:
37 Aritaki omonkaatakya rojankinatakotakinarini paerani Iseeyashi: “Rowamagaeteri, ikimitakaanteetyaari owamaantzinkari”. Kyaaryo, othotyaaperotakya kameetha maawaeni rojankinatakotzitakinari paerani riraga kamanantzirorini iñaani Tajorentsi.
37 Pois as
38 Roojatzi ikanteeyirini: —Eenitatsi iroka, Nowinkatharite: apite okaatzi nojawirite. Rakanakiri: —Ari, monkaataka.
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Roojatzi ishitowanaki Jesoshi, riyaatanee eejatzi janta riyaatapiintzinta: janta tonkaariki iitachari Oriiwomashi. Itsipateeyanakarini riyotaanewopaeni.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Rareeteeyapaakani, ikanteeyapaakirini: —Iroñaaka pamaneeyaarini Tajorentsi ramitakoeyantemirini: pantzirokari kaari kameethatatsi.
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Roojatzi rowaaganaka Jesoshi apaniroeni eekitziroeni jaga. Rotziwerowapaaka, ikenkithatakaeri Iriri, ikantziri:
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 —Pawa, pikowakirika, powawijaakotenawo iroka nokemaatsitakyaari. Omaanta eero pantziro nokowakiri naari, inta pantero pikowakaakinari eerori.
42 dizendo:
43 Roojatzi ipokapaaki apaani ronampiri Tajorentsi, ramitakotapaakiri Jesoshi, ishintsitantakari.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Osheki ikemaatsitakawo, eekiro ikenkithatakaaperotanakitziiri Iriri. Antawo ikemawakiro imajawitanaki, tema otsipatanakawo iyaaki riraa roojatzi othaatantanaka, pitek, pitek.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Ithonkanakiro ikenkithatakaeri Iriri, riyaatanee janta ijeekaeyakininta riyotaanewopaeni, iñeeyapaatziirini magaeyakini. Rooma osheki rowashireeyanakani inkaaganki, rootaki imaantanakari.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Ikanteeyapaerini: —¿Iitaka pimagaeyantakarini? Pipiriinteeyaneeni. Pamaneeyaarini Tajorentsi ramitakotemi eerokya panantawo kaari kameethatatsi.
46 E disse:
47 Eenirowa ikenkithatakagaeyawitarini Jesoshi riyotaanewo, areeteeyapaakani osheki atziri, reewateeyapaakirini Joorashi. Rirowitaka riyotaanewo Jesoshi, omaanta iroñaaka ikowaki raakaanteeri. Ipokashitapaakiri rirori, ithowootapaakiri.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Ikantawakiri: —Ro pithowootantanari, paakaananteenari. Tema piyotaki naaka riraga atziriperotapaentsiri riraga poñeenchari jenokinta.
48 Mas Jesus disse:
49 Ikanta iñaakowentawakirira okaatzi awijimotakiriri Jesoshi. Rojampiteeyirini: —Nowinkatharite, ¿pikowakima nochekiri?
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Rootaki ichekaetakiri ikempitapero apaani ronampiri riraga iwinkatharite ñaanakowenantatsiri, thatzik.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Ikantakiri Jesoshi: —Ari okantakaata, eero pikoshekari. Roojatzi roepiyeeniri ikempita, rowithagaeniri.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Irira itsipateeyapaakarini Joorashi riraga jewatayiririni ñaanakowenantatsiripaeni, eejatzi riraga jewatakaantatsiri janta ipankokinta Tajorentsi, eejatzi aataperoteenchari. Ikantawakiri Jesoshi: —¿Iitaka pamashitantanari pichekamentopaeni eejatzi pompojamentopaeni? ¿Naakama koshintzi?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Tema notsipatapiinteeyawitzimini janta Tajorentsipankoki, omaanta tee pikoshekaeyanani. Omaantakya iroñaaka monkaataka paantakinarika: rooma ipinkathariwenteeyakimini iwinkatharite kamaari.
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Roojatzi roteyanteetakari Jesoshi, shepik. Ragaeyanakirini janta ipankoki iwinkatharite ñaanakowenantatsiri. Ikantaka rimpaetanaki Peetero itapiiki Jesoshi.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Janta pankotsiki, okaankiityeera, ari roeshita paamari. Ijeekaeyapaakini, rakitsiteeyapaakani riraga agaeyakiririni Jesoshi. Ari itsipateeyapaakarini Peetero.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Roojatzi opokapaaki ronampiri ñaanakowenantatsiri. Okatziyapaaka, aminapaakiri Peetero, joreririri. Roojatzi okantanaki: —Eejatzi irika rirotaki oyaatziriri Jesoshi.
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Ikantawakiro: —Tee niyotziri rirori.
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Roojatzi paashini aminakiriri, ikantakiri: —Tema eeroka oyaatziriri Jesoshi. Ikantakiri: —Teewee. Tee noyaatziri.
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Ari ojamanitapaentzi, roojatzi ikantaki paashini: —Kyaaryo, rirotaki oyaatakiriri irika shirampari, tema eejatzi ipoñaaka Karireeyaki.
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Ikantanakiri riraga Peetero: —Tee niyotzi oetarika pikantakinari. Roojatzi iñaantanaka tyaapa, anterekooo.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Riraga Jesoshi ipithokashitanakari Peetero, raminanakiri. Roojatzi ikenkithashiryaantanakawo ikantzitakariri inkaaganki: “Tekiraatarika iñee tyaapa, okaate 3 pikante: ‘Tee niyotziri Jesoshi’ ”.
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Ari ishitowanaki Peetero, riraaperotanaka, jmmm, jmmm. Osheki retakoperotanaka.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Riraga shenteeyakiririni Jesoshi ishirontawenteeyakarini, eejatzi ipajapajaatakiri, tak, tak.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Roojatzi ipashikapootantakari eejatzi ipajapootakiri, ikantakiri: —Pikamantenaata ninka pajapootakimiri. Injii, injii.
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Osheki rowashironkaeyakirini, tema itheenkakiri, ishirontawenteeyakarini.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Okantaka okitejitanaki ipiyoteeyani riraga aataperoteenchari, riraga jewatayitziririni ñaanakowenantatsiripaeni, riraga iyotaantzirori Iwaperite Tajorentsi, maawaeni. Ragaeyanakirini Jesoshi janta ikantakowentapiinteeyirininta atziri.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Rojampiteeyakirini: —Pikamantenaata: ¿eerokama Rotyaantanewo Tajorentsi naamagaeyakarini? Rakanakiri: —Nokantemirikami: “Jee, naaka Jesokirishito”, eero paapatziyawo nokantemiri.
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Eejatzi, nojampitemirikami oetarikapaeni, eero pakana.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Omaanta nokantemi iroñaaka riraga atziriperotapaentsiri ijeekimotapaeriita Pawa rakoperoki, notsipatapaeyaariita notajorentsitaperotapae.
69 Mas de agora em diante o
70 Rojampiteeyakirini: —¿Eerokama Itomi Tajorentsi? Rakanakiri: —Jee, naaka.
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Roojatzi ikanteeyanakini: —¿Iitaka akowantyaari paashini kamantakoterini? Tema akemaeyakirini aaka ipaanteperoki, iitajorentsitashitaka. Eenitatsi rantani.
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.