Lucas 19
Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NAA
1 Roojatzi ikinanaki riraga Jesoshi janta nampitsikinta iitachari Jerikoo.
1 Entrando em Jericó, Jesus atravessava a cidade.
2 Ari ijeeki janta ashaagantzinkari iitachari Jakeeyo. Rirotaki riraga jewatakayitziririni maawaeni piyotapiintziniriri oroomajatzi iyorikite ijoriiyotzinkaritepaeni.
2 Eis que um homem rico, chamado Zaqueu, chefe dos publicanos,
3 Ikowawita rirori Jakeeyo iñeerimi riraga Jesoshi, omaanta tee rantaripenthakiitzi: ikaamokokitziini. Oshekini atziri rotzikaakiri rootaki kaari imatanta iñeeri rirori.
3 procurava ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, por ser ele de pequena estatura.
4 Roojatzi ishiyantanaka, ranaanakiri maawaeni atziri reewatanaki janta awotsiki.
4 Então, correndo adiante, subiu num sicômoro a fim de ver Jesus, porque ele havia de passar por ali.
5 Roojatzi rateetantapaakawo inchato janta othapiki ikinanakinta paata Jesoshi. Rateetapaakiro inchato roojatzi raminakotawakiri riraga Jesoshi ikinapaaki jaawiki. Rareetantapaakariri, raminapaaki jenoki, roojatzi iñaantapaakari, ikantapaakiri: —Jakeeyo, intsipaete pojoonki. Ari noshiretakawo iroñaaka pipankoki.
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhando para cima, disse:
6 Roojatzi intsipaete rojoonkanaka, ikantawakiri: —Jee, thameeta nopankoki. Osheki ikimoshirewentawakiri riraga Jakeeyo.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu com alegria.
7 Omaanta ikijanaka amineeyakiririni, ikantzi: —Irira teera ikameethatzi. ¿Iitarikya riyaatashitantariri Jesoshi janta ipankokinta?
7 Todos os que viram isto murmuravam, dizendo que Jesus tinha se hospedado com um homem pecador.
8 Niyanki awotsi riraga Jakeeyo raapatziyari Jesoshi, roojatzi ikantakiri: —Nowinkatharite, iroñaaka nopagaanteeyerini owashironkaenkari kashetani tzimimotanari. Eenitatsirika atziri namatawitakiri nokoshitakiri, noepiyeeniri maawaeni, eejatzi nopaeri paashini osheki. Okaatzirika apaani nokoshitakiri, nopaeri 4.
8 Zaqueu, por sua vez, se levantou e disse ao Senhor: — Senhor, vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguma coisa de alguém, vou restituir quatro vezes mais.
9 Roojatzi ikantawakiri: —Iroñaaka kitejiri pawijakotaki. Iroñaaka pikimiperotari achariniiteni paerani Awaraamani, paapatziyakari Tajorentsi. Naaka poñaachari jenokinta nokoñaatapaaki jaka kipatsikika. Rootaki nopoñaantari jenokinta: naminaminatziri owashironkaenkari, riraga kaari yoperotziriri Tajorentsi, nokowaki nowawijaakoteri maawaeni.
9 Então Jesus lhe disse:
10 — ausente —
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar o perdido.
11 Ikemaeyakironi atziripaeni ikantakiri Jesoshi. Eejatzi riyoteeyakini rooteentsi rareetya Jerojareeki. Iitashiteeyakani rooteentsi ipoke Tajorentsi ipinkathariwenante jaka kipatsiki,
11 Ouvindo eles estas coisas, Jesus contou uma parábola, visto estar perto de Jerusalém e lhes parecer que o Reino de Deus havia de manifestar-se imediatamente.
12 roojatzi roshiyakaawenantakanariri iroka, ikantziri: —Ijeeki apaani shirampari, pinkatharitawitachari. Tema ikaemakaantakiri paashini pinkathari janta paashiniki kipatsi. Ikantaka riyaatanaki, ipeyawakiri pinkatharipero ipinkathariwenantyaariri inampijatzipaeni.
12 Por isso, Jesus disse:
13 Ikanta rootzimateentsi riyaate, ikaemakiri ronampiripaeni ikaatzi 10, ipaeyanakirini osheki koriki. Ikantakiri: “Irika korikika, osheki iwinawo. Nokowaki piyompariteeyantyaarini. Aririka nopiyee, naminapaeri tsika ikaatzi koriki paakiri”.
13 Chamou dez dos seus servos, confiou-lhes dez minas e disse-lhes: “Negociem até que eu volte.”
14 Ikantaka riyaatanaki iitantyaariri pinkathari. Omaanta tee ikowaeyirini inampijatzipaeni ipinkatharite, osheki ikijeeyakirini. Rotyaanteeyawitakani apaanipaeni inampijatzi, ikantawitari riraga paashini pinkathari: “Tee nokowakagaeyirini ipinkathariwenteeyenani riraganki, tee ikameethatzi”.
14 Mas os seus concidadãos o odiavam e enviaram após ele uma embaixada, dizendo: “Não queremos que este reine sobre nós.”
15 Omaanta iitawakiri pinkathari, roojatzi ipiyantanaa ipinkathariwenantyaariri. Ikaemakaanteeyakirini ronampiripaeni: riraga ipaeyawitanakarini iyorikite. Rojampiteeyakirini: “¿Poshekyaakinarima noorikite?”
15 — Quando ele voltou, depois de ter tomado posse do reino, mandou chamar os servos a quem tinha dado o dinheiro, a fim de saber quanto tinham conseguido ganhar em seus negócios.
16 Ari ikantapaakiri riraga jewatatsiri: “Pamine, iroñaaka noshekyaaperotakiri piyorikite. Apaani pipakinari, noshekyaaperotakiri, iroñaaka naaki 10”.
16 — O primeiro se apresentou e disse: “Senhor, a sua mina rendeu dez.”
17 Ari ikantanakiri pinkathari: “Kameethatakimi. Osheki piyotaki. Pikyaaryoowentakinawo eechonkiini okaatzi nokantakimiri. Iroñaaka noetemi pinkathariwenteroni osheki nampitsi, okaate 10. Pikyaaryoowentenawo pipinkathariwentero”.
17 O senhor lhe disse: “Muito bem, servo bom! E porque você foi fiel no pouco, terá autoridade sobre dez cidades.”
18 Ikantaka ipokapaaki paashini, ikantapaakiri: “Irika piyorikiteka. Pipakinari apaani, iroñaaka naaki apawakooni”.
18 — O segundo servo veio e disse: “Senhor, a sua mina rendeu cinco.”
19 Eejatzi ikantawakiri: “Iroñaaka pipinkathariwentero eeroka apawakooni nampitsi”.
19 A este o senhor disse: “Você terá autoridade sobre cinco cidades.”
20 Roojatzi ipokantapaaka paashini, ikantapaakiri: “Nowinkatharite, eeniro piyorikiteka pipawitakinari chapinki. Nokempoyaakimiri nowaañoerateki.
20 — Então veio outro servo, dizendo: “Senhor, aqui está a sua mina, que eu guardei embrulhada num lenço.
21 Osheki nothaawantakimi, niyotaki osheki pipinkatharitaki. Paapithatziri paashinipaeni rashitayitarini, eejatzi payitantziro okithoki kaari pipankitzi”.
21 Porque tive medo do senhor, que é homem rigoroso. O senhor retira o que não depositou e colhe o que não semeou.”
22 Roojatzi ikanantanakari: “Tee pikameethatzi, tee pantanawo nokowakaawitakimiri. Pikantawitana: ‘Osheki pipinkatharitzi, paapithatziri paashinipaeni rashitayitawitarini, paayitzironi okithoki kaari pipankitzi’. Piyotawitakaga, rootaki nokijantakimiri iroñaaka.
22 Mas o senhor respondeu: “Servo mau, eu o julgarei usando as suas próprias palavras. Você sabia que eu sou homem rigoroso, que retiro o que não depositei e colho o que não semeei.
23 ¿Iitaka kaari powantanari noorikite waankoki? Powakirimi janta, ari roshekyaanakyaami iroñaaka noorikite”.
23 Por que você não pôs o meu dinheiro no banco? E, então, na minha vinda, eu o receberia com juros.”
24 Roojatzi ikanantakari riraga katziyayiteencharini: “Paapithateri noorikite. Piperi riraga agaentsiri 10”.
24 — E disse aos que estavam ali: “Tirem dele a mina e deem ao que tem as dez.”
25 Ikanteeyawitanakarini: “Nowinkatharite, eenitatsi oshekini iyorikite iroñaaka. ¿Iitakakya pipashitantyaariri paashini eejatzi?”
25 Eles ponderaram: “Senhor, ele já tem dez.”
26 Rakanakiri: “Nokamantemi, itzimerika ashaagantachani, nopaeri paashini eejatzi. Omaanta riraga kaari ashaagantacha, naapithateeri rowaga tzimimotawitariri eechonkiini.
26 Ao que o senhor respondeu: “Pois eu declaro a vocês que a todo o que tem será dado ainda mais; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
27 Eejatzi riraga kijakinari kaari kowakaawitenani nowinkatharite, pamaeyakinarini, naminakoeyemiriniita powamaeyerini”. Rootaki ikenkithatakagaeyakiririni Jesoshi atziripaeni.
27 Mas quanto a esses meus inimigos, que não quiseram que eu reinasse sobre eles, tragam-nos aqui e os matem na minha presença.”
28 Roojatzi rowaaganaka eejatzi Jesoshi, riyaate Jerojareeki.
28 E, depois de dizer isto, Jesus prosseguia a sua viagem para Jerusalém.
29 Rootapaentsi rareetyaawo nampitsi iitachari Wetejajee eejatzi Wetaaniya. Ari ojeeki janta tonkaari iitachari Oriiwomashi. Roojatzi rotyaanantaka riyotaanewo apite,
29 E aconteceu que, ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, junto ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos,
30 ikantakiri: —Piyaate janta nampitsiki, ari piñaapaakiri wooro ithatakotaka janta. Tekira ikyaakoetari. Pithataryaakotapaakiri, pamakinari.
30 dizendo-lhes:
31 Aririka rojampiteetemi: “¿Iitaka pithataryaakotantariri?” Pikanteri: “Ikowakiri Awinkatharite”.
31 Se alguém perguntar: “Por que o estão desprendendo?”, respondam assim: “Porque o Senhor precisa dele.”
32 Roojatzi riyaateeyantanakani apite, iñaapaakitziiri ikantakiriri Jesoshi.
32 E, indo os que foram mandados, acharam tudo conforme Jesus lhes tinha dito.
33 Ikanta ithataryaakotapaakiri. Roojatzi rojampitantanakari ashitariri: —¿Iitaka pithataryaakotantariri nowoorote?
33 Quando eles estavam soltando o jumentinho, os donos do animal disseram: — Por que estão desprendendo o jumentinho?
34 Rakanakiri: —Ikowakiri Awinkatharite. —Ari, paanakiniri.
34 Eles responderam: — Porque o Senhor precisa dele.
35 Roojatzi raantanakari janta Jesoshiki. Rowankitakiniri imitzikaaki iithaaripaeni ijeekantyaari Jesoshi, roojatzi ikyaakotantakari.
35 Então trouxeram o jumentinho até Jesus e, pondo as suas capas sobre o animal, ajudaram Jesus a montar.
36 Ikanta rowaagakotanaka janta awotsiki, ishitashiteeyakinirini atziripaeni iithaaripaeni awotsiki, ranashitantanakyaari wooro.
36 À medida que Jesus avançava, as pessoas estendiam as suas capas no caminho.
37 Ari ritanakawo iroñaaka roerinkakotanaka. Royaateeyanakirini osheki aapatziyeeyakaririni, iweshiryaawenteeyanakarini, ikaemaeyanakini. Ikanteeyanakini:
37 E, quando Jesus se aproximava da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos começou, com muita alegria, a louvar a Deus em alta voz, por todos os milagres que tinham visto.
38 —Tema ikameethataki Tajorentsi. Añeeyakirini itajonkawentapiinteeyakaeni. Ikameethataki Awinkatharite rotyaantakaeniri Tajorentsi. Kameetha ijeekaeyakini maawaeni jenokijatzi, iñaaperoeyakirini Tajorentsi.
38 Diziam: “Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!”
39 Ari ijeekitaka riraga warijeeyopaeni, ikaateeyakirini atziripaeni. Ikantawitakari Jesoshi: —Iyotaantatsiri, pojantzikagaeyerini riraga oyaateeyimirini.
39 Alguns dos fariseus lhe disseram em meio à multidão: — Mestre, repreenda os seus discípulos!
40 Rakanakiri: —¿Iitaka nojantzikaantyaariri? Okameethataki ranteeyakirini. Ijantzikaeyanakinirikami irikapaeni, tema ari iñaawaetakaakiromi Tajorentsi mapipaenika oñaaperotantenarimi.
40 Mas Jesus respondeu:
41 Ikanta rokaakiteeyapaakawoni, iroñaaka raminakotapaakiro Jerojaree. Riraakoeyapaakarini Jesoshi jeekatsiripaeni,
41 Quando Jesus ia chegando a Jerusalém, vendo a cidade, chorou por ela,
42 ikantzi: —Nokowawitaka nojeekakagaeyeminimi kameetha, omaanta tee pikowaeyini. Pitheenkaeyakinani, iroñaaka eero piñagaana nopinkathariwenteeyemini.
42 dizendo:
43 Iinja ipoke powayiritepaeni rotzikaperoeyapaakimini, itapoteeyapaakimini joraaropaeni, eero ishineteeyimini tsikarika pikini pishiyantyaari. Romanateeyapaakimini,
43 Pois virão dias em que os seus inimigos cercarão você de trincheiras e apertarão o cerco por todos os lados;
44 ijoweyaperoeyapaakironi pipanko kameetha. Rowamaagaantapaakimi. Nopokashiteeyawitakimini, nopinkathariwenteeyeminimi, omaanta tee pipinkathateeyawakinani, inta pitheenkaeyawakinani. Rootaki awijatsini iinja maawaeni iroka.
44 e vão arrasar você e matar todos os seus moradores. Não deixarão pedra sobre pedra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio visitá-la.
45 Rareetantapaakari Jesoshi Tajorentsipankoki iñeeyapaakirini pimantayitatsirini eejatzi amanantayitatsirini. Roojatzi rookatheeyantapaakarini rookakiri inkokironta. Ithonkaeyakirini maawaeni,
45 Depois, entrando no templo, Jesus começou a expulsar os que ali vendiam,
46 ikantakiri: —Tema rojankinatziteetakawo Iwaperiteki Tajorentsi: “Ikantzi Tajorentsi: ‘Iroka Nopankoka okameethatzi pikenkithatakaapiinteeyenani eerokapaeni maawaeni atziri’, rootaki niwetsikakaanantawori”. Omaanta iroñaaka eerokapaeni pikoshitashiteeyakarini atziripaeni pokaeyawitacharini nopankoki.
46 dizendo-lhes:
47 Ikantapiintatyaani maawaeni kitejiri riyaatapiintzi Tajorentsipankoki, riyotaantapiintaki. Omaanta ikijeeyanakirini riraga jewatayitziririni ñaanakowenantatsiripaeni, riraga iyotaantzirori rojankinarini Moeseeshi, eejatzi riraga pinkathariwenteeyiririni jeekatsiripaeni. Rojampitawakagaeyakani: —¿Tsika akanterika Jesoshi, owamaakaanantyaariri?
47 Diariamente, Jesus ensinava no templo. Os principais sacerdotes, os escribas e os maiorais do povo procuravam tirar-lhe a vida,
48 Omaanta tee riyoteeyini tsika ikanteriri, tema eeniro osheki atziri piyotawenteeyakaririni, ikemijantziri okaatzi ikantziriri.
48 mas não achavam uma forma de fazer isso, porque todo o povo, ao ouvi-lo, era cativado por ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.