João 8
Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NAA
1 Omaanta irira Jesoshi riyaatakaanakina tonkaariki, iitachari Oriiwomashi. Ari nomaaki janta.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Okitejitzimataki ipiyakaapaakina Tajorentsipankoki. Oshekyaantzi atziri riyaatashitanakiri. Ijeekapaaki riraga Jesoshi, riyotaantapaariri.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Ramaeyapaakinirini apaani tsinani iñeetakiro oshirontakari shirampari kaari oemi. Riraga amirori rirotaki iyotaantziroripaeni Iwaperite Tajorentsi, eejatzi warijeeyopaeni. Rojatekakiro niyanki.
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 Ikantapaakiri: —Iyotaantatsiri, iñeetakiro tsinanika oshirontakari shirampari kaari oemi.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Paerani rojankinatzini Moeseeshi okameethatzi rompojanteetyaawo mapi tsinani oshirontakari kaari oemi. ¿Tsika pikantzika eerori?
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Iñaantawitari, ikowaeyawitani ikompitakayaarimi, rootaki ikananteeyawitaririni. Omaanta apatziro roeyotanaka Jesoshi, rojankinatantanakawo rakoempeki kipatsiki.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Rapiitawitanakari riroripaeni: —¿Iitaka pikantziri? Ikatziyanaka irira. Ikantawakiri: —Eenitatsirika pikaatzika iroñaaka kaari antziro kaari kameethatatsi, rityaawo rompojero mapiki, ari roojatzi pompojero maawaeni.
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Rapiitziro roeyotanaka, eejatzi rojankinatanee kipatsiki.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Omaanta ikemantawori iroka, maawaeni thawetakotzirori riyaatanee. Ritanaawo riraga aatayiteencharini, rimpaetanaki riraga maawaeni ewankaripaeni riyaatanee. Roojatzi ijeekanaki riraga Jesoshi, eejatzi roori tsinani, roojatzi okatziya jaga. Eejatzi nojeekanaki naakapaeni riyotanewo eejatzi paashini atziri.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Ikatziyanaa riraga Jesoshi. Tekatsi iñaaki thawetakotzirori, inta eenitatsi tsinani. Ikantziro: —¿Tsika iroñaaka riraganki thawetakotakimiriranki? ¿Tekatsima thawetakotemironi pantziri?
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Okantanakiri roori: —Tee noñaawaeri, nowinkatharite, jateeyaneeni. Roojatzi ikanantawakawo: —Eejatzi naari, eero nokantakowentzimiro pantakiri. Piyaatanee iroñaaka, eero papiitziro panteero kaari kameethatatsi.
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Impaetzi rapiitantawori iñaanataneeri Jesoshi atziri ikantanakiri: —Naaka oshiyaworiranki ootamentotsiranki koñeetyaakayeroni maawaeni kipatsipaeni. Tema niyoperotakotziri riraga Pawa Tajorentsi eejatzi niyoperotakotzimiro tsika ikanta. Eejatzi nokantakotzimiro oetaka kyaaryooperotatsiri. Ninkarika aapatziyakinari eero rantapiintziro kaari kameethatatsi, tema kimitakotaka ijeekaki kitejiriki ikimitaaga riraga Tajorentsi.
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Roojatzi ikanantanakari warijeeyopaeni: —Tema pikantakotashita eeroka apaniroeni. Nokemimi omaanta tee nomatziro naapatziyemi, eerorika tekatsi apite ikantana. Tema tee niyotzi kyaaryooperorika okaatzi pikantziri.
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Ikantawakiri: —Jee, naaka kantakotacha. Omaanta kyaaryooperotaki nokantakiri. Ro okameethatantakari niyotzi naaka tsikarika nopoñaakari. Eejatzi niyotzi tsika niyaatee. Omaanta eeroka tee piyotzi tsikarika nopoñaanakari. Eejatzi tee piyotzi tsikarika niyaatee.
14 Jesus respondeu:
15 Pikimitakari oshekini paashini atziri. Tee piyotana omaanta pikantakowentashitakina maawaeni. Pikenkithashiryaashita: “Irika shirampari ikimita maawaeni paashini shirampari”. Omaanta naaka tee nokantakowentzimi iroñaaka.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Omaanta nokantakowentemimi pikameethatzirika iroñaaka, kyaaryootaki nokantakowentemimi. Niyotakimi; eejatzi kijokiro royena Pawa riraga otyaantakinari, riyotakimi eejatzi. Nokaataki apite niyoperoeyemini.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Rooma okantzi Iwaperite Tajorentsi rowaga piñaanatapiintziri: “Apiterika ikaate kantakoterini atziri ari ayoperotanaki kyaaryooperotaki ikanteri”.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Ari nokantakota naaka, eejatzi ikantakotana Pawa riraga otyaantakinari; apite nokanta.
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Ikantanakiri riraga warijeeyo: —¿Tsika iroñaaka piri? Ikantawakiri riraga Jesoshi: —Tee piyotana. Tee piyotziri Pawa eejatzi. Aririka piyotakinami eeroka, piyotakirimi riraga Pawa eejatzi.
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Rootaki ikantakiriri maawaeni Jesoshi janta Tajorentsipankoki. Ijeekanaki okaakini janta ipapiintzirinta Tajorentsi koriki. Ikowawitaka riraga warijeeyopaeni ragaeterimi riraga Jesoshi omaanta tekira omonkaata ikamantyaari maawaeni ikowakaakiriri Ashitariri, rootaki kaari imatanteetari ragaeteri.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Eekiro riyaatatzi riraga Jesoshi ikantanaki: —Rootzimateentsi niyaatee. Pikowakowawitanakinami maawaeni piñaanakinami omaanta eero piñaana. Eero pimatziro piyaate niyaateenta naari. Tema roojatzi pikantyaani pantapiintero kaari kameethatatsi roojatzi pikamantakya, rootaki piyaatantyaari paamariki kaari tsiwakanitatsini.
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Ikantawakaaka riraga jewatatsiripaeni joriiyopaeni: —Pikenkithashireeya ishinetatya. Pikemakiriroña ikanantari: “Rooteentsi niyaatee, eero pimatziro piyaate niyaateenta naari”.
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Ikantanakiri riraga Jesoshi: —Eeroka jeekatsiri kipatsikika omaanta naaka nopoñaaka jenokinta. Jaka kipatsikika rootaki pijeekantari eerokapaeni. Tee nojeekaperotzi naaka kipatsikika.
23 Jesus lhes disse:
24 Rootaki nokanantakimiri inkaaganki: “Tema roojatzi pikantyaani pantapiintero kaari kameethatatsi roojatzi pikamantakya”. Eerorika paapatziyawo nokantakimiri, aritaki piyaataki paamariki kaari tsiwakanitatsini.
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Rojampitakiri, ikantakiri: —¿Ninkamika? Ikantawakiri: —Tema nokantaperowitakimi.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Eenitatsi osheki nokantemirimi; eenitatsi eejatzi pantayitzirini nokantakowentemirimi. Omaanta riroperotaki otyaantakinari, eenitatsi ikantakinari irira: rootaki iroka nokamanteriri atziripaeni.
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Tee riyotziri riraga jewatatsiripaeni joriiyopaeni rirotaki ikenkithatakotakiri Ashitariri, riraga Pawa Tajorentsi.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Roojatzi ikantziri riraga Jesoshi: —Aririka powatzikakotakina paata koroshiki, aritaki piyotanakina eerokapaeni. Piyotena nopoñaanaka jenokinta, natziritapaaki jaka kipatsikika. Eejatzi ari piyotanakina tekatsi nantawitya naari. Nokantziro iroka riyotaakinari Pawa otyaantakinari,
28 Então Jesus disse:
29 kijokiro rowanakina rirori. Tema nantziniri naari oetarika ikowakaakinari irira, rootaki kaari rookantana.
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Eeniro ikanteeyakiririni iroka, ari osheki atziri raapatziyimawitakari.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Roojatzi Jesoshi ikanantanakari riroripaeni: —Aririka paapatziyaperotanakyaawo nokantzimiri, tema eeroka niyotaanewopaeni.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 Aritaki piyotakoperotanakina naaka riraga kyaaryooperotatsiri. Rootaki nookakaakowenantakimiri. Eero omperateeteemi paashini.
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Ikantawakiri riroripaeni: —Naaka icharineetenipaeni Awaraamani. Tekatsi omperatenani paerani roojatzi iroñaaka. ¿Iitakajaga pikanantanari: “Pookakaakowenantakinari”?
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Rakakiri rirori: —Kyaaryooperotaki iroka nokantemiri. Eenitatsi omperatariri maawaeni antzirori kaari kameethatatsi. Rowaga kaari kameethatatsi rantapiintziri, oshiyawitari omperatariri.
34 Jesus respondeu:
35 Riraga omperarentsi eero ikantani ijeekaperote ipankoki omperatariri. Omaantakya riraga itomi ashitawori ipanko ikantani ijeekaperote irira.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Naaka Itomi Tajorentsi. Aririka nookakaakowentakimi, eero rapiiteemi romperateemi.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Niyoperotakimi maawaeni, eerokatawitaka icharineetenipaeni Awaraamani. Omaanta tee paapatziyawo nokantzimiri. Rootaki pajaryaantanari powamaena.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Naaka nokamantzimiro okaatzi ikantakinari Pawa nashi eejatzi roñaagakinawo janta notsipatarinta. Omaanta eeroka ikantzimi pirintakari pashi rootaki pantapiintziri eerokapaeni okaatzi ikowakaakimiri.
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Ikantawakiri: —Naakapaeni joriiyopero, naaka icharineetenipaeni Awaraamani. Ikantziri riraga Jesoshi: —Kaari. Eerokami maawaenimi icharineeteniperopaenimi Awaraamani aritaki pikimitanakyaarimi. Raapatziyanani paerani rirori, picharineetenitakyaarinimi, pikimityaarimi eeroripaeni, paapatziyakinami.
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Naaka kantawitawori kyaaryootatsiri nokemiri Tajorentsi. Omaanta pajareeyanani powamaena. Tee pikimitani riraga Awaraamani, tee. Ikimoshiryaantakari rirori raapatziyakawo oetaka ikantziri riraga Tajorentsi.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Omaanta pantapiintziro eeroka rantziri piriperotari. Roojatzi ikanantanakari irirapaeni: —¿Paashinika ashitanari? Apaani nirintari naakapaeni. Rirotaki Tajorentsi.
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Ikantakiri riraga Jesoshi maawaeni: —Rirorikami pirintyaarimi Tajorentsi aritaki pinintaperotakinami naaka. Tee nopokashita; aritaki nopoñaakari riroriki, rirotaki otyaantakinari.
42 Jesus disse:
43 ¿Iitaka kaari piyotantawakawori nokantzimiri? Tema tee pikoyi paapatziyawo okaatzi nokantzimiri, rootaki kaari pimatantawo paapatziyawo.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 Rirotaki Jatanaashi pirintakari eerokapaeni. Rootaki pikowantakari pantapiintziniri ikowakayimiri. Owamaantatsirini paerani: irira rirotaki oñaagantzirori rowamaantzi. Tee ikenkithashireeyawo kyaaryootayitatsirini, rootaki kaari ikameethatanta. Theeyachari irira, rootaki itheeyantayitaarini atziri.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Omaanta naaka nokamantawitakimiro kyaaryooperotatsiri, omaanta tee paapatziyana; tema poyaatatziiri riraga Jatanaashi.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 ¿Eenitatsi jaka ñaakinari naari nantziro kaari kameethatatsi? Teewee. Rooma okameethatakirika nokantakimiri, ¿iitaka kaari paapatziyantana?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Maawaeni itomintari Tajorentsi, rirotaki aapatziyawori ikantziri. Tee itomintzimi eerokapaeni. Rootaki kaari paapatziyantawo ikantziri rirori.
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Roojatzi ikantawakiri riraga jewatatsiripaeni joriiyopaeni: —Kyaaryootaki nokantakimiri. Eerokataki jamaaryajatzi, eejatzi ithawirentsitakaashitakimi kamaari.
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Ikantawakiri rirori: —Tee nothawirentsitzi: nopinkathatziri Pawa. Omaanta eeroka tee pipinkathatana; pitheenkakina eeroka.
49 Jesus respondeu:
50 Tee nokowashita iñaaperotena atziri; inta Pawa kowaentsiri iñaaperotena maawaeni atziri. Eejatzi rirotaki kantakowenterini maawaeni theenkanari ikameethatzirika.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Kyaaryootaki iroka nokantemiri: raapatziyaperotawakyaaworika nokantziriri, eero ikamaperotzi.
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Roojatzi ikanantanakari riraga jewatatsiripaeni joriiyopaeni: —Iroñaakaroña niyoperotakimi pithawirentsitaki. Kamaki Awaraamani. Eejatzi kamanantayitzirorini iñaani Tajorentsi, kamaki riroripaeni. Omaanta pikantzi eerori: “Eero ikami aapatziyaworini nokantziri”.
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Kamaki achariniiteni paerani Awaraamani. Kamaki riroripaeni kamanantayitzirorini iñaani Tajorentsi. ¿Piitashiwitama panaakotziri riraga Awaraamani? ¿Piitashiwitama panaakotziri maawaeni paejatziiteni peewaperotaki eeroka?
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Ikantawakiri Jesoshi: —Aririka nokantashityaami neewawenantzi, rooma natsipetyaawomi. Pawa, riraga pikantziri eerori: “Notajorentsite”, rirotaki jewatakaakinari.
54 Jesus respondeu:
55 Tee piyotziri eeroka rirori, omaanta niyotziri naaka. Aririka nokantakimi: “Tee niyotziri”, aritaki nokimitemimi eerori, notheeyakyaami naaka. Rooma niyotziri riraga Pawa. Nomonkaateniri okaatzi ikantanari.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Achariniiteni paerani riraga Awaraamani, riyotakotakina rootaki ikimoshiryaantakari. Riyotzi iinja nopoke jaka kipatsiki, natziritapaaki. Iñaakina roojatzi ikimoshireperotantanaka eejatzi.
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Ikantziri riraga jewatatsiripaeni joriiyopaeni: —Tekiraata pantyashiparitzimaneenteeta. ¿Piñiirima Awaraamani? Teewee.
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Ikantawakiri rirori: —Kyaaryootaki iroka nokantemiri. Tekirani ikoñaatzini riraga Awaraamani, eenirona nojeeki naari. Jee, noñaanakiri.
58 Jesus respondeu:
59 Roojatzi ramantawitanakawori mapi riraga jewatatsiripaeni, rompojerimi riraga Jesoshi. Omaanta romanapithatanakari irira Tajorentsipankoki, raminaminawitapaakari janta. Tee iñiiri. Tema shitowanaki rirori.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.