João 6

Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Paashini kitejiri riraga Jesoshi imontyaakaanakinawo inkaare naakapaeni maawaeni riyotaanewo. Noetziro inkaare Karireeya naakapaeni joriiyo. Omaanta iitziro Teweeryashi riraga paashinijatzitatsiri atziri.
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 Imontyaakaanakinawo inkaare, royaatakiri oshekyaantzi atziri. Iñaakotantakariri maawaeni itajonkantzi. Itajonkawentakiri mantsiyatzinkari.
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 Itonkaakaanakina tonkaariki. Ijeekakaapaakina janta.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 Rooteentsi omonkaatya Kitejitatsiri rawijantari ronampiri Tajorentsi. Rootaki nokimoshiryaantanakyaari naakapaeni joriiyo.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Ijeekakaapaakina riraga Jesoshi, raminanaki. Iñaawakiri oshekini atziri pokashitakiriri. Ikantziri Jiripi: —¿Tsika amananteeka rowayityaarini atziripaeni?
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 Ro ikantashitantariri, ikowaki iñaantyaari riraga Jiripi. Omaanta riyotaki oetarika ranteri.
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Ari ikantawakiri: —Taanitya. Aririka amanantawityaawo oshekini, aririka ikaate 200 tenaaryo, tekira omonkaata owanawontsi royaari atziripaeni. Itasheni. Aaka tekatsi osheki koriki. Eero amatziro amanantziro osheki owanawontsi.
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Ari eenitatsi janta paashini riyotaanewo, riraga Antereeshi. Rirotaki rirentzi Peetero. Ikantziri rirori:
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 Iyotaanari, eenitatsi jaka apaani ewankari ipaani apawakooni. Eenitatsi eejatzi mereto apite. Omaanta notheenkakiri: eero riyomaatari, eenitatsi oshekini atziri.
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Eenitatsi jaga oshekini katawomashi, roojatzi ikanantawakari riraga Jesoshi: —Aritaki poejeekaeyerini maawaeni atziri katawomashikira. Ikaataki 5.000 shirampari jeekaeyeentsirini. Eejatzi tsinanipaeni eejatzi eentsipaeni ijeekaeyini: maawaeni.
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Roojatzi raantakawo rirori paa eejatzi raantakari mereto. Roojatzi raminanaki jenokinta ikantziri Ashitariri: —Ariwee, Pawa, eenitatsi nowanawo. Ari ikagaakiro paa eejatzi ikagaakiri mereto, ipakiri riyotaanewopaeni, eekiro rowawijeeniri maawaeni atziri ijeekira. Rowaeyani atziripaeni maawaeni ikoyiri.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Ikemaeyantapaakarini maawaeni ikantana riraga Jesoshi naakapaeni riyotaanewo: —Pagaatero maawaeni tzimagaantapaentsiri, tee nokoyi eewanatyaawo.
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Ikemaeyakawoni iroka paa apawakooni. Nagaatziro tzimagaantapaentsiri. Notetakiro kantzirikipaeni: niyeekitakiro okaatzi 12.
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Iñeeyakirini itajonkakiro paa, roojatzi ikanteeyantanakarini: —Riroperotaki irika kamanantzirorini iñaani Tajorentsi akemakotziri, aamagaeyarini paerani.
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Riyotawakiri Jesoshi ipokashiiyerinimi owaeyeencharini raanakirimi iiterimi jewawenantatsini. Roojatzi ipeyapithatantanakari. Riyaatanaki riraga Jesoshi tonkaariki apaniroeni.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Itziroriimatanaki oorya noerinkaeyanakani naaka maawaeni riyotaanewo inkaareki, noyeri riraga Jesoshi janta. Tsitenitapaaki, omaanta tekira ipoki. Roojatzi notetantanaka pitotsiki nomontyaantyaawori intatsikeronta janta Kaperinawooki.
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 — ausente —
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Opokapaaki antawo tampyaa mooo, mooo, omaemañaata inkaare, rootaki amantapaakawori antawo otamakaari.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Aritaki nokomakomatakiro niyanki. Inteena kipatsi, aamaashitya ari okaatzi 5 kiroometero aririkapa 6 nareetantakyaari. Eekiro nokomaeyawitakani. Roojatzi noñaantawakari riraga Jesoshi ranashaatawo inkaare; rokaakintapaakina. Tee itsitsiyi: kimiwitapaaka rootaki ranashitantapaakari kipatsi. Nothaawaperotanaki maawaeni.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Omaanta ikantapaakina irira: —Naakataki, eero pithaawantana.
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Roojatzi nokimoshiretantanaa naawakiri notetawakiri pitotsiki. Intsipaete naatakoeyapaakani othapyaakiini janta niyaatenta.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Okitejitanaki riraga atziripaeni eeniro ijeekanaki intatsikeronta inkaare raminaminawitanakari Jesoshi. Ikantawakaaka: —¿Tsika ijeekika riraga Jesoshi? Chapinki rotetaa pitotsiki riyotaanewopaeni riyaatanaki. Tee rotetaka riraga Jesoshi. Kaari paashini pitotsi. ¿Tsikarika ijeekaki rirori?
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Iroñaaka rareetawitapaaka oshekini teweeryashijatzi, ikinakotapaaki ipitoki. Raatakoeyapaakani okaakini nowawaeteeyakaninta paa chapinki. Ikowawitapaakari ikantzi: —¿Tsikama Jesoshi? ¿Tsikama riyotaanewo?
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Tee iñeeyapaerini; eejatzi naakapaeni, tee iñeeyapaanani. Roojatzi rotetantanaa atziri ipitokipaeni riyaatakotanaki Kaperinawooki, ikowanteeyapaakaririni riraga Jesoshi.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Aritaki iñeeyapaakirini. Ikantapaakiri: —Iyotaanari, naminamineeyakimini. ¿Tsika pikantaka pareetantapaari jaka?
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Ikantawakiri: —¿Iitarikya pikowantanari? Kyaaryootaki iroka nokantemiri: tee ro pikowantana pipinkathatena, inta pikowantana nowakayemi kimitaka nantakiri chapinki.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Iroka oyaarika ari othonkanakya. Eero patsipewentashitawo, inta naaka patsipewentaperotya; naaka materoni nowañaaperotemi rootaki pañaaperotantapaakyaarini janta jenokinta pikantyaani. Nopoñaaka jenokinta, rotyaantakina Pawa jaka kipatsikika, natziritapaaki rootaki nowañeeyantakimirini.
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Rojampitakiri: —¿Tsikama nokantyaaka nanantyaawori ikowakaakinari Tajorentsi?
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Ikantawakiri: —Paapatziyeeyenani naaka Rotyaantanewo: rootaki ikowakaemiri Pawa.
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Roojatzi rojampiteeyantanaarini, ikantaneeri: —¿Oetaka poñaayenari naapatziyantemiri? Aririka noñaakimi pitajonkante, aritaki niyotaki kyaaryoopero pikantakinari.
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Paeraniperoroña riraga achariniitenipaeni rowaeyakawoni manaa janta tekatsinta atziri ipanko. Okantzi Iwaperite Tajorentsi: “Ipaetakiri rowanawo rowaeyantaworini. Opoñaaka jenokinta”. Tema riro Moeseeshini paeyakiririni, rootaki riyoteeyantakyaarini achariniitenipaeni paerani okameethatzi royaateri maawaeni.
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Ikantawakiri riraga Jesoshi: —Kyaaryootaki nokantemiri. Tee riro Moeseeshini piriri rowaeyarini poñeenchari jenokinta, inta riraga Pawa pawitakariri. Iroñaaka ikowawita ipemi paashini powaeyaari kameethaperotatsiri, poñaachari jenokinta.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 Rowaga paa poñaachari Tajorentsi jenokinta rootaki owañiiriri maawaeni atziri.
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Rootaki ikantakiri Jesoshi. Rirotaki kantakotacha apaniroeni. Omaanta tee ikemaperotziri atziri. Ikantziri: —Aritaki pikanta, Nowinkatharite, pikantyaani pipapiintenawo rowaga noyaari pikantakotakinari.
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Ikantawakiri rirori: —Naaka Rotyaantanewo Tajorentsi. Naaka oshiyawori paa owañaantatsiri. Naaka owañaakiriri atziri. Aririka poyaatanakina eero ayimi pitashe eejatzi paapatziyanarika eero pimiritanee.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Aritaki nokanteeyawitakimini. Piñeeyawitakinani notajonkantzi omaanta tekira paapatziyana.
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Ikantanari riraga Pawa: “Pikempoyeeyinarini maawaeni ameentakinari”. Riyoteeyakirini ipokashiteeyanakinani raapatziyanteeyanakinarini. Riraga pokashitapaenani, eero noepiyawakiri.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Tee ro nayiitantapaari nanantyaawori nokowashitari naari, inta nantero ikowakaakinari otyaantakinari. Rootaki nayiitantapaakari.
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Irintapaeni nokempoyaakiniri irira Pawa, eero nopeyakotzi apaani. Nopiriinteeyirini irirapaeni iwatha omonkaatantapaeya kitejiri othonkantapaeyaari kipatsi. Rootaki ikowakaanari riraga Pawa otyaantakinari.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Maawaeni atziri ñeenani aririka raapatziyena, ari ikanteetatyeeyaani ijeekimotakiri Tajorentsi jenokinta. Nopiriinteeyerini iinja, othonkantapaeyaari kipatsi. Rootaki ikowakaakinari Pawa otyaantakinari.
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 Roojatzi ikiñaanikowenantanakari riraga jewatatsiripaeni joriiyopaeni. Tema ikemakiri ikantaki: “Naaka oshiyawori owanawontsi, poñaachari jenokinta”, rootaki ikiñaanikowenantanakariri.
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 Ikanteeyini: —Ayotziri rirori. Tema rirotaki Jesoshi, itomi Josee. Ayotziri iriri, rirotaki Joseeni. Eejatzi ayotziro riniro. ¿Iitaka ikanantari: “Nopoñaaka jenokinta”? Ikantashitaka.
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Riyotzi riraga Jesoshi oetarika ikantawakaakari. Ikantziri: —Eero pikiñaanikowentana.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Eeromi ikoyimi Pawa otyaantakinari, tekatsi pokashitenanimi raapatziyantenarimi. Omaanta riraga aapatziyanari rirotaki nopiriintaneeri iinja omonkaatapaakyaarika kitejiri nokantakowenantyaariri maawaeni atziri.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 Rojankinatakotzitakari paeraniperoroña kamanantayitzirorini iñaani Tajorentsi: “Tajorentsi riyotagaeyakirini maawaeni”. Maawaeni aapatziyakawori ikantziri rirori, riyotawakirorika, aritaki rameentakina nowawijaakotantyaariri.
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Nopoñaaka jenokinta, rootaki noñaantariri Pawa. Tekatsi paashini ñeerini.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Kyaaryootaki iroka nokantemiri, riraga aapatziyanari ikantyaani ijeeki iroñaaka eejatzi iinja jenokinta janta Tajorentsiki.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Iroka ikanteeyirini eejatzi: —Naaka oshiyawori owanawontsi owañaakiriri atziri. Kyaaryo naaka owañeerini rirori.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Rañaawitanaka pichariniitenipaeni paeraniperoroña rowaeyawitakawoni manaa janta tekatsinta atziri ipanko. Omaanta ari ikamaki janta.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Omaanta naaka tee nokimitawo iroka. Tee nomatziri noshinetziri aapatziyakinari riyaate paamariki kaari tsiwakanitatsini.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Naaka oshiyawori owanawontsi owañaakiriri atziri, nopoñaaka jenokinta. Ninkarika oyaawoni iroka owanawontsi ikanteetatyeeyaani rañagaeyeeni jenokinta. Noperi maawaeni jeekatsiri kipatsikika rañeeyantyaarini: tema rootaki nowatha.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Roojatzi ikantawakaeyantanakarini riraga jewatatsiripaeni joriiyopaeni. Ikanteeyini: —Tee nokemaperotziri. ¿Tsika ikantyaaka ipanteerori Jesoshi iwatha aari owantyaawori?
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Ikantawakiri rirori: —Kyaaryootaki iroka nokantemiri, rooma nopoñaaka jenokinta, natziritapaaki jaka. Eerorika powawo nowatha, eejatzi eerorika piriro niraa eero pañi. Jee, noshiyakaawentemi nowatha eejatzi niraa. Kyaaryo nokantzimi eejatzi, eerorika paapatziyawo nokamawenteri atziri iñaaperotantariri riraga Tajorentsi, eero pikantani pijeeki jenokinta.
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Maawaeni oyaawoni nowatha, eejatzi ireroni niraa, ikanteetatyeeyaani rañee omaanta eerorika pikenkithashiryaakotana nokamawentakimi eejatzi eerorika pikowakaana nowawijaakotemi eero nopiriintzimi iinja omonkaatapaakyaarika kitejiri nokantakotantyaariri maawaeni atziri.
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Nowatha rootaki owanawontsipero. Niraa rootaki imiritaperoetziri.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Ninkarika oyaawoni nowatha eejatzi miriteroni niraa roojatzi ikantya, kijokiro rowana. Eejatzi nokimitya naaka, kijokiro noyeri.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Añaatsiri rirotaki Pawa otyaantakinari: rirotaki owañaakinari naari. Eejatzi ikimiteeyaani rirori oyaawoni nowatha, nowañeeyerini maawaeni.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Rootaki iroka owanawontsi ayiitapaentsiri jenokinta. Tee okimitawo rowaga rowaeyarini achariniiteni paeraniperoroña. Irira ikamaki okaankiityeenta. Intakya nowañaakiri maawaeni aapatziyanari. Riraga oyaawoni owanawontsika nokantakimiri ikanteetatyeeyaani rañagaeyeni rirori jenokinta.
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Aritaki riyotagaeyakiririni Jesoshi piyotapiintaantsiki rashi joriiyopaeni, janta Kaperinawooki. Tema osheki roshiyakaawentakaero iwatha eejatzi riraa.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Oshekini kemaeyawitawakaworini riyotagaeyawitakaririni, roojatzi ikanantanaka: —Opomeentsitzimotakae antero iroka ikantakaerika aaka, eero amatziro aapatziyawo.
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Riyotashitaka riraga Jesoshi ikijimawaetakiri riraga iyotagaeyawitakaririni. Ikantanakiri: —¿Teerika okameethatzimotzimi iroka nokantakimirika?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Paerani nopoñaaka naari jenokinta, natziritapaaki jaka kipatsikika. Iinja piñeeyawakinani nopiyanee jenokinta. ¿Roojatzi iitaka pikenkithashireeyantarini? Ikantziro iroka ikenkithashiryaakotziri ikame, ipiriintanee, eejatzi ipiye Iririki.
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Ishire Tajorentsi rootaki owañagaeyeririni maawaeni jeekaeyatsirini jenokinta. Eero ijeekaeyini maawaeni atziri. Iroka nokamantakimiri oshiyawitawo Ishire Tajorentsi: aririka paapatziyaawo, ari owañaakimi jenokinta.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Niyotakoeyimini: eenitatsi pikaateeyinika kaari aapatziyana. Paerani riyotzitari riraga Jesoshi ninka kaari aapatziyaarini. Eejatzi riyotzitakari aakaanterini iinja.
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 Eekiro riyaatatzi ikantanakiri: —Niyotaki tee paapatziyeeyanani maawaeni, rootaki nokanantakimiri inkaaganki: “Eeromi ikowakaerimi Pawa, tekatsi materoni pokashitenanimi naaka”.
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Rootaki rookantanakariri osheki riraga aapatziyaaririmi. Aripaete tee royaateeyaneerini.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Roojatzi riraga Jesoshi ikanteeyanakinani 12 riyotaanewo: —¿Arima pookaeyanakinani eeroka eejatzi?
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Rakanakiri Peetero: —Nowinkatharite, eerorika noyaatzimi eeroka, ¿ninkakya noyaatanakirika? Ikantyaani rañeeyanakini jenokinta maawaeni aapatziyeeyakaworini pikantakirika.
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 Naapatziyeeyimini, niyoteeyanakimini; eeroka Rotyaantanewo Tajorentsi, pikameethaperotaki.
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Ikantanakiri: —Rooma eeroka niyoyagaeyakimini. Pikaatzi jaka 12, omaanta apaani pikaatzika, rirotaki oyaatziriri iwinkatharite kamaari.
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 Ikenkithatakotakiri Joorashi karyootejatzi, itomi riraga Shimo. Eeniro itsipatawitana maawaeni. Omaanta rirotaki aakaanterini riraga Jesoshi iinja.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.