João 18

Ashéninka Pajonal NT (CJO_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ipakaanakiro Jesoshi ikenkithatakaeri Ashitariri roojatzi riyaatakaantanakina: Jesoshi, eejatzi naaka maawaeni riyotaanewo. Noerinkanaka nomontyaanakawo piryaajanteniri iitachari Sherooni. Notonkaanaki roojatzi nareetantapaaka Oriiwomashiki. Nokyaapaaki.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu juntamente com os seus discípulos para o outro lado do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Aritaki janta riyaatakaapiintanakina Jesoshi, rootaki riyotantari riraga Joorashi, riraga aakaanterinira.
2 Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes havia se reunido ali com os seus discípulos.
3 Riraga jewatayitatsirini ñaanakowenantatsiri Tajorentsipankoki eejatzi warijeeyopaeni rotyaantawakiri joraaropaeni eejatzi waariryaapaeni. Reewatapaakiri riraga Joorashi. Ramapaaki ootamentotsipaeni, oorenantyaaripaeni, rompojamentopaeni eejatzi; ipokashitapaakiri riraga Jesoshi maawaeni. Riyotaki irira iitaka ikanteriri. Riyaatanaki itonkiyotawakari, ikantawakiri: —¿Ninka paminirika? Rakapaakiri: —Riraga Jesoshi najareetejatzi. Ikantawakiri: —Naakataki.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e alguns guardas da parte dos principais sacerdotes e fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, tochas e armas.
4 — ausente —
4 Então Jesus, sabendo de tudo o que ia acontecer com ele, adiantou-se e perguntou-lhes:
5 — ausente —
5 Eles responderam: — A Jesus, o Nazareno. Então Jesus lhes disse: Ora, Judas, o traidor, também estava com eles.
6 Ikanantawakariri riraga Jesoshi: “Naakataki”, roojatzi ipiyantanakawo itapiiki. Ityaapaaki maawaeni kipatsiki, tereei.
6 Quando Jesus lhes disse: “Sou eu”, recuaram e caíram por terra.
7 Rapiitawakiri: —¿Ninka pikowaperotzirika? Ikantawakiri: —Riraga Jesoshi najareetejatzi.
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: Responderam: — A Jesus, o Nazareno.
8 Ikantziri: —Tema nokantakimi: “Naaka Jesoshi”. Naakarikakya pikoyi, pishineteri riyaateeta irikapaeni notsipatakarika.
8 Então Jesus disse:
9 Omonkaatantapaakawori ikantakiriri Jesoshi Ashitariri: “Irika pikantakinari: ‘Pikempoyeenari’, tekatsi ashironkaachani”.
9 Ele disse isso para se cumprir a palavra que tinha dito anteriormente: “Não perdi nenhum dos que me deste.”
10 Roojatzi Peetero inojakiryaantanakawo ichekamento. Ithatziitawakiri ronampiri Iwinkatharite ñaanakowenantatsiripaeni, omaanta ithatziitashitawakari ikempita rakojanorikitzirika. Iwaero onampirentsi Maariko.
10 Então Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Roojatzi ikanantariri riraga Jesoshi rirori: —Poepiyero pichekamento poyaankaero. Rootaki ikowakaakinari Pawa ragaetena nokemaatsitawenantyaariri atziri. Eero nothañaapithatari.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Roojatzi ragaeyantakarini riraga Jesoshi. Rirotaki agaeyanakiririni joraaropaeni, iwinkatharite joraaropaeni, waariryaapaeni. Roojatzi roojotantanakari.
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o amarraram.
13 Ritapaentawo raanakiniri Aanashiki. Rirotaki rikonkiri Kaejashi riraga iwinkatharite ñaanakowenantatsiri iroñaaka.
13 Então o levaram primeiramente a Anás, sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Irika rirotaki kantakiriri jewatatsiripaeni joriiyopaeni: “Okameethatzimotzimi ikameeta shiramparinta apaani, rowawijaakotantyaariri maawaeni atziripaeni eero rowamaeri oroomajatzi”.
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Peetero rirotaki oyaatakowentawitanakariri riraga Jesoshi, notsipatari naaka. Riraga iwinkatharite ñaanakowenantatsiripaeni riyotana naaka rootaki ishinetantanari naaka nokyaantapaaka niyankiiteki ipankoki, notsipatapaakari riraga Jesoshi.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam Jesus. Esse discípulo era conhecido do sumo sacerdote e, por isso, conseguiu entrar no pátio da casa deste com Jesus.
16 Omaanta riraga Peetero ikatziyapaaka ashitakontsikira jantakirowa. Niyowanee inkokironta, nokantapaakiro shentzirori ashitakontsi: —Pishineteri irira ikye. Okantana: —Jee, ari. Roojatzi ikyaakaantapaakinari riraga Peetero.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, saiu, falou com a encarregada da porta e levou Pedro para dentro.
17 Rowaga onampirentsi okantawakiri: —¿Kaarimima eerori riyotaanewo Jesoshi? Ikantziro: —Kaarina.
17 Então a empregada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: — Você também não é um dos discípulos desse homem? Ele respondeu: — Não, não sou.
18 Okatsinkaetyaaki. Roeshitaka paamari onampirentsipaeni, eejatzi waariryaapaeni. Rakitsiiyakani osheki paamariki. Eejatzi riraga Peetero itsipatapaakari maawaeni rakitsiiyapaakani.
18 Os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido uma fogueira por causa do frio, e se aqueciam. Pedro estava no meio deles, aquecendo-se também.
19 Riraga iwinkatharite ñaanakowenantatsiripaeni rojampitakiri Jesoshi, ikantakiri: —¿Ninka yotaapiintziririka? ¿Oetaka piyotaapiintziriri maawaeni?
19 Então o sumo sacerdote interrogou Jesus a respeito dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Ikantawakiri rirori: —Ikemakina maawaeni atziri niyotaantziri. Niyotaantapiintzi janta ipiyotapiintanta joriiyopaeni. Eejatzi niyotaantapiintzi jaga Tajorentsipankoki. Tekatsi nomanapithatziri atziri.
20 Jesus lhe respondeu:
21 ¿Iitaka pojampitantanari naari? Pojampiteri irirapaeni kemakinari oetarika nokantakiriri. Riyotakiro riroripaeni.
21 Por que o senhor está perguntando para mim? Pergunte aos que ouviram o que lhes falei. Eles sabem muito bem o que eu disse.
22 Roojatzi ipajapootantanakariri apaani waariryaa katziyeenchari jaga. Ikantziri: —¿Arima apiyathatakyaari iwinkatharite ñaanakowenantatsiri?
22 Quando Jesus disse isto, um dos guardas que estavam ali deu-lhe uma bofetada, dizendo: — É assim que você fala com o sumo sacerdote?
23 Ikantawakiri: —Teerika kyaaryooperotatsiri nokantakiriri, piyotakayenawo. Rooma okyaaryootzirika nokantakiriri, ¿iitaka pipajapootantanakinari?
23 Jesus lhe respondeu:
24 Rootaki riraga Aanashi rotyaanantakariri waariryaa raaneeri Jesoshi oojoteencharira janta Kaejashiki.
24 Então Anás o enviou, amarrado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Riraga Peetero eekiro rakitsitatya. Roojatzi ikananteetakariri: —Tema eeroka riyotaanewo Jesoshi. Roojatzi imanakotashita, ikantanaki: —Kaari naaka.
25 Simão Pedro estava em pé, aquecendo-se. Então lhe perguntaram: — Você também não é um dos discípulos dele? Ele negou e disse: — Não, não sou.
26 Itsipatari maawaeni janta paamariki apaani ronampiri Kaejashi. Rirotaki isheninka riraga ithatyaakempitawitakari riraga Peetero. Ikantziri: —Eerokama noñaakiri oriiwomashiki itsipatzimi Jesoshi.
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: — Não é verdade que eu vi você no jardim com ele?
27 Rapiitakiro Peetero imanakotaka. Roojatzi iñaantanaka tyaapa.
27 De novo, Pedro negou. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Okitejiityaanaki rookanakiro maawaeni ipanko Kaejashi. Raanakiri Jesoshi ipankoki Peraato, riraga oroomajatzi rirotaki jewawentziriri joriiyo. Kaari joriiyo, rootaki kaari ikowanta joriiyopaeni ikyaapae ipankoki. Ikantzi riraga jewatatsiri joriiyo: —Rooteentsi owawentakotyaari Tajorentsi aaka akenkithatakoteeri paeraniperoroña aririka rawijanakiri joriiyopaeni ronampiri Tajorentsi janta Ejiipitoki. Aririka aate inthomaenta ipankoki Peraato eero amatziro oya aaka, eero iñaaperotee aaka Tajorentsi akameethatzi.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o Pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no Pretório para não se contaminar, pois somente assim poderiam comer a Páscoa.
29 Roojatzi riyowashitantanakariri Peraato. Ikantawakiri riraga amaeyakiririnira: —¿Iitaka rantakiri irika shiramparika pamantakinariri?
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: — Que acusação vocês trazem contra este homem?
30 Ikantapaakiri rirori: —Eenitatsi rantayitzirini. Eeromi rantziromi kaari kameethatatsi, eero namimirimi.
30 Eles responderam: — Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue ao senhor.
31 Roojatzi ikanantawitakari Peraato: —Paaneeri eerori. Tema ojeeki jankinarentsi pashi yotayimiri powashironkaantyaariri. Pimateri eerori powashironkaeri. Ikantapaakiri rirori: —Tee ishineteetanari nowamaeri.
31 Então Pilatos disse: — Levem-no daqui e julguem-no segundo a lei de vocês. Ao que os judeus responderam: — Não nos é lícito matar ninguém.
32 Rootaki ikantakiriri omonkaatantakari ikantzitakari Jesoshi. Tema ikantzitani: “Ari ikentakoteetena koroshiki”.
32 Isso aconteceu para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando com que tipo de morte estava para morrer.
33 Roojatzi ipiyantanaa Peraato ipankoki. Ikaemakaanteeri Jesoshi. Ikantziri: —¿Eerokama jewawentziriri joriiyopaeni?
33 Pilatos entrou novamente no Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Ikantawakiri Jesoshi: —¿Piyowitakinakya? ¿Iitaka pojampitantanari? ¿Eenitatsima paashini kamantakimiri?
34 Jesus respondeu:
35 Rakanakiri: —¿Naakama iroñaaka joriiyo? Rirotaki atziri amakimiri jaka, riraga jewatayitatsirini ñaanakowenantatsiri. ¿Iitaka pantakiri ikijantakimiri maawaeni?
35 Pilatos respondeu: — Por acaso sou judeu? A sua própria gente e os principais sacerdotes é que o entregaram a mim. Que foi que você fez?
36 Ikantawakiri riraga Jesoshi: —Tee nopinkathariwenantzi jaka kipatsiki. Nopinkathariwenanterikami jaka, aritaki ikijakowentakinami maawaeni nonampiri: eeromi ishinetzirimi rirori riraga joriiyopaeni ramakinami. Omaanta tee jaka nopinkathariwenantzi.
36 Jesus respondeu:
37 Roojatzi ikanantakari: —¿Kyaaryooma? ¿Eerokama jewaperotatsiri? Jee, naaka jewaperotatsiri. Kyaaryo pikantakina. Nokantziri maawaeni atziri kyaaryooperotatsiri. Rootaki natziritantapaakari, rootaki nopokantakari kipatsikika. Maawaeni riraga iyotanakirori kyaaryooperotatsiri, rirotaki maawaeni aapatziyanari.
37 Pilatos perguntou: — Então você é rei? Jesus respondeu:
38 Ikantziri riraga Peraato: —¿Oetaka iroka pikantziri: “kyaaryooperotatsiri”? Roojatzi riyowashitantanaari irira riraga joriiyopaeni, ikantakiri maawaeni: —Nojampitawitakimi inkaaganki, tee pikantana iitaka rantaperotakiri nowamaantyaariri.
38 Pilatos perguntou: — O que é a verdade? Depois de dizer isso, Pilatos voltou aos judeus e lhes disse: — Eu não acho nele crime algum.
39 Eekiro riyaatatzi ikantzi: —Aririka omonkaatapaeya Kitejitatsiri Rawijantariri Ronampiri Tajorentsi, noeyowapiintzimiri apaani romonkeetziri. Tema aritaki okantari ameteeyarini. ¿Pikoyima noeyowaemiri jewaperotzimiri?
39 Mas é costume entre vocês que eu solte alguém por ocasião da Páscoa. Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus?
40 Roojatzi ikaemantanaka maawaeni: —Eero poeyowaanari irira, inta poeyowaenari riraga Warawaashi. Tema irira rirotaki koshintzi.
40 Então todos gritaram, novamente: — Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.