Tiago 2

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mishat, zuwanllee, pukiree tputs nda niyramaam wanichintspa. Ashiri tputsee niyrintspa átana. Isus Apanllchichcha. Ashiri, Isusumun Apanllimun Wip mangich tatkuch, ¿tamareeja tputsee niyrchich?
1 Meus irmãos, vocês que creem no nosso glorioso Senhor Jesus Cristo, nunca tratem as pessoas de modo diferente por causa da aparência delas.
2 — ausente —
2 Por exemplo, entra na reunião de vocês um homem com anéis de ouro e bem-vestido, e entra também outro, pobre e vestindo roupas velhas.
3 — ausente —
3 Digamos que vocês tratam melhor o que está bem-vestido e dizem: “Este é o melhor lugar; sente-se aqui”, mas dizem ao pobre: “Fique de pé” ou “Sente-se aí no chão, perto dos meus pés.”
4 Atinaareesa, an yutaritcha, watam niyraksawa. ¿Ndusha mangishis yutarit chinakus táchis? Anoo watsta; ashkuch yutarittanda. Pukiree niyrintspa tina.
4 Nesse caso vocês estão fazendo diferença entre vocês mesmos e estão se baseando em maus motivos para julgar o valor dos outros.
5 Mazinangantsa zuwanllee, Apanll pukiree tputs kizpur chinakiya. Tputs pukiritaa, itaru Apanllee mangoonku, anoo Apanll kapung chinakiya. Apanllimun mang' kapung tatkana. Ashirucha, Apanllsha: Nuwaanacha tputsiri átcha. Apanllee taárash payuchinllinaya; uwaam pishtats wanindachtaja, ndambaree.
5 Escutem, meus queridos irmãos! Deus escolheu os pobres deste mundo para serem ricos na fé e para possuírem o Reino que ele prometeu aos que o amam.
6 Itaru, siy pukiree niyrkus ipazaksa. ¿Mayaamsha siy ashiksa? ¿Mayaamsha pukiree nda chinaksa? ¿Mayaamsha kurkiyaatsimsha chinaksa? ¿Ndusha kurkir tputs siyaa kiyung yachak? ¿Ndush antam siyaa putayaru tumanak? ¿Ndush antam siyaa yutarit tsiyatak?
6 No entanto, vocês desprezam os pobres. Por acaso, não são os ricos que exploram vocês e os arrastam para serem julgados nos tribunais?
7 ¿Ndush antam Isusoo mantsir tsiyatak? Ashirucha, iyaa yutarit tsiyatkitamta yuwaatsini Isusoo chinakani anootsini. Ashiri pukiree niyrintspa tina.
7 São eles que falam mal do bom nome que Deus deu a vocês.
8 Apanll kuk yandamarini átcha;
8 Se vocês obedecerem à lei do Reino, estarão fazendo o que devem, pois nas Escrituras Sagradas está escrito: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
9 Itaru, tputsee niyrkachinaareesa ashirus, Apanllee kuk tayutaritachpasa; watam Apanllee kuk nda payuksawa. Ashiri pukiree chinangtsa atashina.
9 Mas, se vocês tratam as pessoas pela aparência, estão pecando, e a lei os condena como culpados.
10 Paptsa Apanllee kuk izuuru payungtsa. Tputs Apanllee kamachtamarinee kapungtaa payuku, itaru minamtaa k'kuz kamachtamarineetsini kapeetku, ashiri ichingurupaz kapeetku ashkiya. Kapunguri Apanllee kuk tayutaritkiya.
10 Porque quem quebra um só mandamento da lei é culpado de quebrar todos.
11 Mazinancha; Apanll kamachtamarini: Ngutis minpa kiz imbangartarinllpa atuwa. Mishat, ngutis tputsee pcharinllpa, atitamta. Ashirucha, siy nduntaati yutarit patatkus, itaru tputseetssha natsakchus, uru Apanllee kuk kapeetamapani taachpasa; watam kamachtamarineetsi kapeeteentsawa.
11 Pois o mesmo que disse: “Não cometa adultério” também disse: “Não mate”. Mesmo que você não cometa adultério, será culpado de quebrar a lei se matar.
12 Ashiri, wanasir taangtsa. Wanasiritam tsiyatangtsa. Tputsee yutaritam ínarintspa. Apanllee kamachtamarini kis payungtsa; Apanll waneeyantspa atashina.
12 Falem e vivam como pessoas que serão julgadas pela lei que nos dá a liberdade.
13 Chiy tputsee nda nayaniranguch, ashiri Apanll chiyaa nduntam nayanichinlliniya; kizpur wanichinlliniya. Itaru, chiy tputsee nayanikuch, Apanllsha chiyaa nayanichtamtaya; kizpur wanimaam xarachparee. Ashirucha, nayanishiptari taangtsa atashina.
13 Quando Deus julgar, não terá misericórdia das pessoas que não tiveram misericórdia dos outros. Mas as pessoas que tiveram misericórdia dos outros não serão condenadas no Dia do Juízo Final.
14 Siy: Apanllee mangoonaktanicha atitaateesa, itaru nda tputsee wanasir istakus, ¿mayaamaja an wanasir? ¿Tamaree Apanll anumashee tapachindach?
14 Meus irmãos, que adianta alguém dizer que tem fé se ela não vier acompanhada de ações? Será que essa fé pode salvá-lo?
15 Napaz Isuschich tputs watunir kuchar k'tuntaru, misha marizimun kiyung kachiykachu,
15 Por exemplo, pode haver irmãos ou irmãs que precisam de roupa e que não têm nada para comer.
16 anoo pakeerus, siysa ngutiritis k'kiptis: Apanll shiyaa istachparee; tát tát ashkus, itaru yuw pishtaku anoo nda istakus, ¿tamaree waritach? Itaru, izuuru istakus, waritariya.
16 Se vocês não lhes dão o que eles precisam para viver, não adianta nada dizer: “Que Deus os abençoe! Vistam agasalhos e comam bem.”
17 Apanllee mangoonamaam ashkitamcha. Ngutaritis: Apanllee mangoonaktana átus, itaru tputsee nda wanasir istakus, ¿tamaree an waritach? Ashiri, tputsee izuuru istangtsa, tina.
17 Portanto, a fé é assim: se não vier acompanhada de ações, é coisa morta.
18 Apaz tputs shiyaa: Na pangpani; ¿chakaja kaapa Apanllee mangoonak? Shiy nda tputsee istakush, itaru nuwsha istaki; tákchunll, ¿ndusha shiyaa tpazach? Watam uw izuuru Apanllee mangoonkuwa.
18 Mas alguém poderá dizer: “Você tem fé, e eu tenho ações.” E eu respondo: “Então me mostre como é possível ter fé sem que ela seja acompanhada de ações. Eu vou lhe mostrar a minha fé por meio das minhas ações.”
19 Itaru, shiysha: Ashiritaati ashiru mangoonaktana; watam Apanll minamaritawa; átush, zurumana zuraktishcha. Itaru, na nuwaatssha kuki mazinangcha. Yashing' Apanllee mangoonamana mangoonkitamcha. Ksumish puniku, ta ta ta shitangat ashkiya. Shiy Yashing' tamapari ashipsha.
19 Você crê que há somente um Deus? Ótimo! Os demônios também creem e tremem de medo.
20 Mangsharittishcha. Apanllee mangoonkina atitaatish, itaru: ¿Mayaamaja tputsee wanasiri istachee? ¿Ndush mangishimariti mangoonkuri waritach? taakchush, ¿antaati átish an wanasireeja? nduni. Apanllee mangoonkush, wanasiritam taangcha, tina.
20 Seu tolo! Vou provar-lhe que a fé sem ações não vale nada.
21 Napa: sirútama Apanll Apramarineetsi, Ipareetsish Isaak pchangi; mang, tárangiya. Apramarinsha, wipaa kamuriyaru, patumbchimun wayayaru, pachamamari yáyachu, yusursha Apanll waantatam: Watsta, ksangi. Shiy nda pachindarangish ipareetsish. Shiy wanasirtishcha; nuwaa kuki izuuru payuktishcha; tárangiya Apanlli Apramarineetsini, manga.
21 Como é que o nosso antepassado Abraão foi aceito por Deus? Foi pelo que fez quando ofereceu o seu filho Isaque sobre o altar.
22 Ashiri, siysa anuri chinangtsa. Napa Apramarini Apanllee mangoonku, kis mazinarangiya. Anumun Apanll Apramarinee kizpur chinarangiya.
22 Veja como a sua fé e as suas ações agiram juntas. Por meio das suas ações, a sua fé se tornou completa.
23 Apanll waana yandamarini atitamcha;
23 Assim aconteceu o que as Escrituras Sagradas dizem: “Abraão creu em Deus, e por isso Deus o aceitou.” E Abraão foi chamado de “amigo de Deus”.
24 Ashiri, siysa kaapa itsinsarus chinangtsa. Yuwaa tputs wanasir taaku anootssha Apanll: Nee tputsi kis napkina; átariya. Itaru, tputs mangutari mangoonaktana átu, itaru nda kaapa itsinsaru taaku, ¿tamaree Apanll: Anoo tputs kis napkina átu tách? nduni.
24 Assim, vocês veem que a pessoa é aceita por Deus por meio das suas ações e não somente pela fé.
25 Mishat, Apanll kizaa Rahabarineetsi ksatam naparangiya, watam uwsha Apramarini tamarangpari ashiritam Apanllee chinaranguwa. Mang sirútamasa Apanll Utaáshuchee kamachtaku; Jericoshchee pachamaam narashinints; mang táyaru, zanganirangiya. Uwsha naramapan kizash pang' mang kusarangiya Rahabarinshini. Rahabarini mshipanimun taarangiya. Itaru, Apanll Rahabarineetsi mang' p'tseerangu, Rahabarinsha naramapanee mang pachindarangiya. Utaáshuchee pachatpa átu, minupsha ngoots zanganirangiya. Yuwamand Utaáshuchee pachindarangu anumand Apanllsha mshipanimunaatstaa: Kis napkina, tárangasha, manga.
25 Foi o que aconteceu com a prostituta Raabe, quando hospedou os espiões israelitas e os ajudou a sair da cidade por outro caminho. Deus a aceitou pelo que ela fez.
26 Ashirucha, Apanllee mangoonkuch, tputsee wanasiri istakuch, anoo Apanll kis naptariya. Ndunnaa ashkuch, ¿tamaree Apanll kis napach? Tsiparpaz ashiruch taakchi.
26 Portanto, assim como o corpo sem o espírito está morto, assim também a fé sem ações está morta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Tiago 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.