Números 11
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Minushsha zar taar ashkusin, Israelchich tputs Apanllee yuw zandkana an tsiyatkusin, Nish kusaranguni, kiyung kachiykuni taakaniya. Iyaam Apanll antaati istakeeja. Watstaya, ántangat ashirangsin, Apanllsha anoo mazinarangu, kapung tsiyantarangu, sumasee mikeeru zanganirangiya. Sumassha pantsatarangiya yuwash Israelchich ántarana anshu.
1 Por estarem passando por muitas dificuldades, os israelitas começaram a se queixar a Deus, o Senhor . Quando o Senhor ouviu as suas reclamações, ficou irado e fez cair fogo em cima deles. O fogo queimou no meio deles e destruiu uma ponta do acampamento.
2 Anshuchshitisin kapung punirangusin, ¡Aay! Móysisaa, tpachindanganda, átangat ashiranganaya. Móysissha, Apanllee masharangu, Apaa, watsta. Tputsee nayaningcha. Musá waneerinllpa, tárangu, sumassha mikeeru, ztazataran ashirangiya.
2 Então o povo gritou, pedindo socorro a Moisés; Moisés orou ao Senhor , e o fogo se apagou.
3 Ashirucha, anoo tsap sur Tabera atusin yásamaranganaya. Nee tsap Apanll sumaspa tiroorangu atusin táranganaya.
3 Aí puseram naquele lugar o nome de Taberá porque ali o fogo do Senhor havia queimado no meio deles.
4 Israelchichish tputs zapan minpicheewpa tputs washunand yapandayarusin taarangana. Anshitisin tputs katungtsingazimari chinaranganaya. Apanllee yutaritam ínaranganaya. ¿Chakza iyaam wanutsee taarinapaz panapanda? tárangusin, támararangusin, tanuranganaya.
4 Havia estrangeiros viajando com os israelitas. Eles estavam com muita vontade de comer carne, e até mesmo os israelitas começaram a reclamar, dizendo: — Ah, se tivéssemos um pouco de carne para comer!
5 ¿Tamarinaareeja Ijiptosh tsap katungats zapan taarang? Ijiptosh tsap kayupchee ngutani kuwiptini putayaruni, zapan katungaranganiya. Ichingaroo katungats katungtariniya. Pipinutam, sandiyaatstam, puweerutam, sipuchatam, ajutam, aship katungkuni kis taaranganiya.
5 No Egito comíamos quanto peixe queríamos, e era de graça. E que saudades dos pepinos, dos melões, das verduras, das cebolas e dos alhos!
6 Itaru, natsha ¿tamakaniya? Marizimun yarpunishini puzatkiniya. Neetsshat katungats sur maná nda katungamaam yasaruni, tsachikaniya, táranganaya.
6 Mas agora acabaram-se as nossas forças. Não há mais nada para comer, e a única coisa que vemos é esse maná !
7 Ansha maná kumaz wach tamatarpari ashiru psiyaruwa, yasin wash tamapari ashiritamta.
7 (O maná era parecido com pequenas sementes brancas, meio amareladas. Ele caía durante a noite, com o orvalho. No dia seguinte de manhã, o povo ia apanhá-lo em volta do acampamento. Eles o moíam em moinhos ou o socavam em pilões, cozinhavam numa panela e faziam pães achatados que tinham gosto de pão assado com azeite.)
8 Anootssha tputs yáychusin, túshiysh tuyarusin, taxaptataranaya. Ashiramchusin, shtashishsha pshtayarusin mustaranaya. Mishat, pangaatstam tinaranganaya.
8 — ausente —
9 Psaansha sirin kapung pantsatarangiya. Anshurtatam katungats maná pantsatarangitamta.
9 — ausente —
10 Móysissha mazinarangiya yuwaa maachirit Israelchich kiyung kachiykusin, pangunung washitungash tanutantangat ashirangana anootsi. Apanllsha anumand kapung tsiyantarangitamta.
10 Então Moisés ouviu o choro do povo. Cada família chorava na entrada da sua barraca. O Senhor ficou muito irado . E Moisés também ficou aborrecido
11 Móysissha Apanllee masharangiya ¿Mayaamsha Apaa, shiy nuwaa tputsireetstaatish kiyung yachaksha? ¿Shiy mayamand nuwaa amb ashimaam zandaksha, nuwaamamarisha nee tputs Israelchichee ksutamaam kasaksha? Kapung tarawaz kasarangshawa. ¿Nuwataati ashpam tputs tamaycheezee?
11 e disse a Deus, o Senhor : — Por que me tens tratado tão mal? Por que estás aborrecido comigo? Por que me deste um trabalho tão pesado de dirigir todo este povo?
12 ¿Antaati nuw ipareetsinawa? ¿Nuwshat pachipeeri yamapee? ¿Nlluraatscha pachipeeruch, titkurimunich wayataratachchee? ¿Tamareeja ashpa tputs yamayaruri, yap shaana zitaminaam tsapoo panarangish amb wayachee? Pinasaktana ashpa tputs ksutamaama.
12 Eu não fiz este povo, nem dei à luz esta gente! Por que me pedes que faça como uma babá e os carregue no colo como criancinhas para a terra que juraste dar aos seus antepassados?
13 Nuwangaz panapasinda atusin, tputs zapan kuskusin, Nuwaam wanuts pananda, katungpani, átanicha, átangat ashiksincha. Nuwshat ¿yapshitaja wanutsee yáyruri, Neewa, táychee?
13 Onde poderia eu conseguir carne para dar a todo este povo? Eles vêm chorar perto de mim e dizem que querem comer carne.
14 Ashiriya, nuw na zandakshitazi. Nuwaamamsha tarawaz kapung panaksha. ¿Nuwataati ashpa tputs tamayareezi ksutchee? Nuwaam mbamcha ksutamaama.
14 Eu sozinho não posso cuidar de todo este povo; isso é demais para mim!
15 Apaa, wandaya tarawaz nuwaam arangeem panamaam zandkush, nuw zandakshitazee. Nda ashishtamaam tsipamaritana tsipachima. Tsipakchinaareena, ndusha kiyung kachiychina, tárangiya.
15 Se vais me tratar desse jeito, tem pena de mim e mata-me! Se gostas de mim, não deixes que eu continue sofrendo deste jeito!
16 Apanllsha, Ashiri, shiysha Móysisaa, tputs ashpari Israelchich yuwanandari wachin kurakaa annandari 70 tputs kuruzeerush, nuwash pangi tushaneengi. Nuwaam anush kutachindama.
16 O Senhor Deus respondeu a Moisés: — Reúna para mim setenta homens, que você sabe que são líderes, entre os mais respeitados do povo de Israel; leve-os até a
17 Nuwshat anush karuweeruri, shiyapa tsiyatchinipa. Nuwaana kani kurakaamtam panakchuri, uru shiyaam ipunshish Israelchicheem ksutamaam taachinllinaya. Ndusha shaani kiyung kachiykish ashtachsha, Apanll tárangiya.
17 Então eu descerei e falarei com você ali; tirarei uma parte do Espírito que lhe dei e darei a eles, para que o ajudem no pesado trabalho de cuidar do povo. Assim, você não precisará fazer isso sozinho.
18 Tárangu, anumunsha tputsee kamachtamaam Móysispa yusur tsiyatarangiya. Natu ashpari tputs wanasir yaramaam kamaningcha. Ashparitssin mangootstam yarchinllinpa. Sheersin, putamsha zar wanutsi katungamaam kuschinllinpa. Watam marizimun tanuntangat ashirangsin, ¿Chakza wanutsee panapasinda? Ijiptosh taarangani, anush katungats zapan kis katungaranganiya, táranganawa. Itaru, natsha nuw wanutsee katungsheemis zapan panachina.
18 Agora diga ao povo o seguinte: “Purifiquem-se para amanhã; vocês vão comer carne. O Senhor ouviu vocês chorando e dizendo que queriam carne e que passavam bem no Egito. Por isso o Senhor lhes dará carne, e vocês a comerão.
19 Nda natumari zar wanutsee katungatssa. Ichingaru zar putam, putam ashtatssa.
19 E não comerão só um dia, nem dois, nem cinco, nem dez, nem vinte,
20 Minam tsup zurampatari katungachus, siyaatsimari wanuts kasikchu, katungamaris shipipis shitungchiya. Izuuru kaniztsimun saanaa tsungasambatssa, yuwamand nuwaa kasamaam zandkis anumandaya. Watam Ijiptosh tsap shitungarangus, nuwaa; ¿Mayaamshtaja Apanll iyaa ningeem wayarang? tárangsawa. Watam nuwaana siyaa imachkinawa, Apanll átcha, tángcha, tárangiya Móysisaatsi.
20 mas durante um mês inteiro, até que saia pelos seus narizes, e vocês ficarem com nojo. Pois vocês rejeitaram o Senhor , que está no meio de vocês, e se queixaram, dizendo que nunca deveriam ter saído do Egito.”
21 Móysissha; Zuraksha. Itaru, iyashuch tputs zapan washunand 600 mil tputs kamuzanandari taaranaya. Itaru, shiyshat iyaa tárangsha; Nuw siyaam wanuts katungsheemis zapan panachintspa. Ichingaru zar, ichingaritam tsup katungatssa, tárangsha.
21 Moisés disse: — Estou levando seiscentos mil homens, e tu dizes que vais dar a essa gente carne para comer o mês inteiro?
22 Itaru, ¿yapsha chinuz opeeja, wakara zapan taara? Musash kapungumashish kayupich zapantaatiya kawakchurini, ashiritaa wandari pishtachtamparee. ¿Tamareeja ashpamich tputseets tatsamooch? tárangiya.
22 Onde haveria tantas ovelhas e vacas para matar a fim de que todos ficassem satisfeitos? Será que todos os peixes do mar juntos poderiam alimentar essa gente?
23 Itaru, Apanllsha; ¿Antaatiya nuw tputseezi nda uru ashtachina? K'keetsi tatsamchima. Na napangandama; ¿tamapari yuw táyanlli anoo nda nuw tatsamchina? Apanll tárangiya.
23 Porém o Senhor Deus respondeu a Moisés: — Será que eu tenho tão pouco poder? Agora mesmo você verá se o que eu disse vai acontecer ou não.
24 Móysissha Israelchichee kamanirangiya yuwaa Apanll tsiyatarangu anootsi. Ashpari wachinaa kamanirangiya. Uwshtisin ashpari Israelchich wachinanandari 70 kusatarangsin, shaniyshishish pangus kutaksin, shaniy ashiranganaya.
24 Então Moisés saiu e contou ao povo o que o Senhor tinha dito. Ele reuniu setenta líderes do povo e os pôs ao redor da Tenda.
25 Apanllsha anush msasish karuwataraa ashirangu, Móysispa tsiyatarangiya. Waanaa wizpuree Móysisaam panarangu, anoo anchichtam tputseem 70 kurakaam panarangiya. Sheeru, tputsee tutsiyatstayaru, tputssha apanllpan tamaparee ashirusin Apanllee kuk natumasamaam kaman kaman ashiranganaya. Anumunarisha, arang Apanll ndushat anumashee k'kuzee tsiyatamaam tutsiyatstarangiya.
25 Aí o Senhor desceu na nuvem e falou com ele. Deus tirou uma parte do Espírito que tinha dado a Moisés e deu aos setenta líderes. Quando o Espírito veio sobre eles, eles começaram a falar alto como profetas ; porém isso durou pouco tempo.
26 Mishat, Móysis 70 kurakaa ipusarangitaa, itaru anchich kurak tsimbunatam nda shaniyshiship kusaranganaya. Anshitisin tputs suru Eldad, Medad ashirusin waanshutari pang' taar ashiranganaya. Ashirangtaatssin, anoom Apanllsha wizpuri anush tputs tapshturangitamta. Ashirucha, apanllpan tamapari ashiritamsin kizpuritam wanasir pangush tsiyataranganaya.
26 Dois dos setenta líderes ficaram no acampamento e não foram até a Tenda Sagrada. Um se chamava Eldade, e o outro, Medade. O Espírito veio sobre eles, e eles também começaram a falar alto como profetas.
27 Ashiriya, nllursha anoo mazinarangu, Móysisap kamaniti átu iripurangiya. Anush kuseeru, Móysisaa kamanku; Eldad, misha Medad ashirusin mangu apanllpan tputs tamapari ashiritamsin wanasir pangush Apanllee kuk tsiyateenllinpa, tárangiya.
27 Então um rapaz foi correndo contar que Eldade e Medade estavam profetizando no acampamento.
28 Anpur Josuey, Nomarini wip, kanungasimuna Móysisaam istampaneem taarangiya, Anshat; Ichee, Móysisaa, shiyshat watsta tángi, tárangiya.
28 Aí Josué, filho de Num, que desde a sua mocidade era auxiliar de Moisés, foi logo dizendo: — Moisés, meu chefe, não deixe que eles façam isso!
29 Itaru Móysissha; Josueyaa, ¿Mayaamsha shiy nuwaa pachindaksha? Waani Israelchich tputs ashparitssin Apanllee wizpur payuptamsina atina, tárangiya.
29 Moisés respondeu: — Por que você está preocupado com os meus direitos, quando eu é que deveria estar? Eu gostaria que o
30 Móysis, mishat wachinanur ichingaru kurakawtam Israelchich tputs pangpeewaritam kanapuranganaya.
30 Depois Moisés e os setenta líderes do povo de Israel voltaram para o acampamento.
31 Apanllsha kambusurush marshuchee katamish zanganirangiya. Kambusursha kizpur kambustarangu zamzee tpurangayaru, yapsha tputs taarana ambshat katamish marshuch pantsatarangiya. Anshat katamish marshuch zapan pantsatarangu, ashchiri shuneeru yuwash taarana anush tatsitarangiya. Tputssha naparangsin, minum zar wazuran naakich anush ashchiri zamiz tatsitarangu, minumtam metor pakchimsha pshataru íwaririni tamusinlleerangiya.
31 De repente, o Senhor mandou um vento que trouxe do mar bandos de codornas. Elas caíram no acampamento e em volta, em todas as direções, a uma distância de uns trinta quilômetros; e cobriram o chão em montes de quase um metro de altura.
32 Tputsshitisin, marshuchee katamish parangusin, anuritam zar, psaanpatari, ichingaru zar pacharanganaya. Sheersin, zapan xanataranganaya. Tputs minumtiyam nda pakich xanatarangana. Itaru ichingarusin tputs zapaniri tsimbunaa tunelat yanuru xanataranganaya. Sheersin, zareetssha mapzapani atusin, taarshishuri maputaranganaya.
32 Assim, todo aquele dia, toda aquela noite e todo o dia seguinte o povo trabalhou catando codornas; ninguém juntou menos de mil quilos. E espalharam as codornas ao redor do acampamento para secar.
33 Ashiri tputs wanutsee mangu zapan xanatarangsin, nda katungkusin mangutarishtisin itsaniranganaya. Wanutsee kanizirangsin, tsacheerpashtisin katungaranganaya. Anumandsha Apanllsha kizpur tsiyantarangu, tputsee waneerangu, zapan tsiparanganaya.
33 Quando ainda havia muita carne para comer, o Senhor ficou irado com o povo e os castigou com uma terrível epidemia, que matou muita gente.
34 Ashirucha, anoo tsap sur Kibrot-Hatawa, atusin yásamaranganaya. Nishuri tsap tputsee katungtsingazimari chinakana anumand Apanllsha waneeyanlliya, atusin táranganaya.
34 Por isso puseram naquele lugar o nome de Quibrote-Ataavá, que quer dizer “As Sepulturas do Desejo”; pois ali foram sepultadas as pessoas que estavam loucas de vontade de comer carne.
35 Tsap Kibrot-Hatawamand, shitungeerandsin Jaserotapsha tsap kuseersin, anshurisha taaranganaya.
35 Depois os israelitas foram até Hazerote e acamparam ali.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Números 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.