Mateus 8
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Isussha tayapstarangu, machip karuwarangiya. Karuweeru tputs zapantam yusur Isusush tachitarangana.
1 Jesus desceu do monte, e muitas multidões o seguiram.
2 Naakchusin, itaru min tputs wanuts ichinguru kucharangu, itsaptarangu, an Isusoo chamayangarangiya. Isusoo tasaseeru, tutunlltayaru, Isusoo, istanda, tárangiya. Shiynacha nda xapookish. Shaana zandkush, ichee, nuwaa yarangandama, tárangiya.
2 Então um leproso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
3 Isussha; Zuraktishcha. Ashiriya, yarchinllpa táyaru, uwpat patatku, natamatamta yararangiya. Wanuts shampatarangiya.
3 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante ele ficou curado da lepra.
4 Isussha: Na naangcha. Itaru, tputsee kamaninllpa. Apanllip pang' naakchush, apanllpanee nutseetsish yámandashini. Napangandama yareena tángcha. Sheerush, Móysisarinee kamachtamarini tuminumaam maachi Apanlleem mbutangcha. Ashkachush, tputs shiyaa natstachparee; Na yareenlliya táchiya shiyaatsi. Ashiriya, shingcha; tárangiya Isusu. Uwsha ayu táyaru, naatarangiya.
4 Então Jesus lhe disse:
5 Tputsee yareeranllu, Isussha yaktap Kapárnáwap naatarangiya. Kuseersha, Romshuchee kapitan anush chamayangarangiya.
5 Quando Jesus entrou na cidade de Cafarnaum, um oficial romano foi encontrar-se com ele e pediu que curasse o seu empregado.
6 Kapitansha: Isusoo, istanda; tárangiya. M'chuchureetsi pangishi ambiri tamuru kasarangtana. Shiyangaz nachungakuri, m'chuchureetsi yarap aturi, pakeeruri, na shiyaa mashkina. M'chuchureetsi yarangi. Kiyung kachiyku naamaam pinasakiya. Kizpur ksukiya. Tsipamaam zandkiya, tárangiya.
6 Ele disse: — Senhor, o meu empregado está na minha casa, tão doente, que não pode nem se mexer na cama. Ele está sofrendo demais.
7 Isussha: Ashiriya, pzaya napani. Nuwna yarchima, tárangiya.
7 — Eu vou lá curá-lo! — disse Jesus.
8 Itaru, kapitansha: Itaru, xamachi. Pazikinawa. Shiyaa pangishi yapshtumaam zandkeezi. Waritareezi nuwa, tárangiya. Itaru, shiysha arapeetari: Yarachpa tákchush, izuuru yarchiya. Nuw shiyaa natstaktana. Shiy kizpurtishcha kurakish. Nuw yasaktana.
8 O oficial romano respondeu: — Não, senhor! Eu não mereço que o senhor entre na minha casa. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
9 Watam kurak nuwaa kasiku, nuwaatstam kamachtaku, nuwsha mikeeruri kukoo payukinawa. Nuwsha ashiritamti, kuraki sundarureetsi kamachtaktamti. Sundaruree: Piy naatscha aturi, uwsha naakiya. Minootssha kuruzkuri, Naani ningeema tákchuri, musásiritam kuskiya. Tputsireetsi: Piy shingi aturi, wits mazinakiya. Ashiriya, nuw kamachtamaam yasaktamana. Ashiri shiysha arapeetari tputsireetsi: Yarachpa tákchush, izuuru yarchiya; tárangiya kapitana Isusootsi.
9 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
10 Isussha kapitanaa kuk mazinayaru, punirustarangiya. ¿Tamasha nduntaa shiy Utaáshucheerush nuwamun mangish tatuksha? tárangiya. Sheeru, Isus natpunuyaru, tputsee tsiyatarangiya; Mazinangtsa; in Romshuchtaata kizpur nuwaa mangoonkiya. Iyash Utaáshucheetsini ashima nuw pakeezi. ¿Tamaru mangoonka? tárangiya Isusu.
10 Quando Jesus ouviu isso, ficou muito admirado e disse aos que o seguiam:
11 Siyaa atina; arapich tputs zapan Apanllush pshtuchinllinaya. Yap zari yaku ambich tputs Apanllush pshtuchinllinaya; yap zari puku ambichtam tputs Apanllush pshtuchtampasinaya. Pshtuyarusin kis katungchinllinaya; kis Apramarinpat, Isaakarinpa, Akoparinpatatam ipunchinllinaya.
11 E digo a vocês que muita gente vai chegar do Leste e do Oeste e se sentar à mesa no
12 Itaru, Apanll siyaa Utaáshucheetsis ipusarangitaa, ksumish chinarangitaa, siysa zapaneeja Apanllush pshtuchis ndambaree; watam nuwamun nda mangis tatuksawa. Apanllsha siyaatsinaa Watsta pshtumaama tákchu, tapish zanganchiya. Anush tanukchus, Iy, iy, sitatsti táchpasa, tárangiya Isusu.
12 Mas as pessoas que deviam estar no Reino serão jogadas fora, na escuridão. Ali vão chorar e ranger os dentes de desespero.
13 Táyaru, kapitanaatssha tsiyatarangiya. Pangipish kanapungcha. Nuwamun mangish taturangush, ashiri m'chuchureetsish na yareena, tárangiya. Táyaru, muchchursha arap pangusush taarangtaa, natamatam támarangiya.
13 E Jesus disse ao oficial: E naquele momento o empregado do oficial romano ficou curado.
14 Isussha kapitanaa kasayaranllu, Pitorup pang' naatarangiya. Anush kuseersin, Pitorsha umeena kanumtaru maamaw ashirangiya.
14 Jesus foi à casa de Pedro e viu a sogra dele de cama, com febre.
15 Isussha uwee patateeru, musásiritam ipurirangiya. Ipureesha, chiyzayasha, tputseem yásirangiya. Sheeru katungtsee panarangiya.
15 Jesus tocou na mão dela, e a febre saiu dela. Então ela se levantou e começou a cuidar dele.
16 Zari pukamachsha, tputs zapan yashing' pshturangu anoo Isusup machtarangana. Wamkur machirangsin, kusarangana. Isussha minamari kuk tsiyatku, yashingoo tashitungarangiya tputsshu. Tputstam zapan kas yutam kuseersin, Isussha ichinguru yararangiya.
16 Depois do pôr do sol, o povo levou até Jesus muitas pessoas que estavam dominadas por demônios. E ele, apenas com uma palavra, expulsava os espíritos maus e curava todas as pessoas que estavam doentes.
17 Isus ashirangu, Waparee kuk sirútamasa tsiyatarangu anoo payurangiya. Watam Apanllee kuk kamanimapani, Isáysarini yuwaa Isus ashchu anoo wasin kamaniranguwa. Tárangiya;
17 Jesus fez isso para cumprir o que o profeta Isaías tinha dito: “Ele levou as nossas doenças e carregou as nossas enfermidades.”
18 Minush zari tputssha zapan mangu Isusungaz tachitatar ashirangsin, tstsarangiya. Kaapa naamaam pinasarangiya. Ashiriya, Isussha wipunashee: Kanush zaruyani; musaa kiteeni, tárangiya.
18 Jesus viu a multidão em volta dele e mandou os discípulos irem para o lado leste do lago.
19 Itaru, ndatuma naakchusin, tputssha, Móysispaniri wirkari kamanimapani Isusootsi; Kayunu, shiyash izuuru tachitpi átana, tárangiya.
19 Um mestre da Lei chegou perto dele e disse: — Mestre, estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar aonde o senhor for!
20 Itaru, Isussha: Mazinanganlla, tárangiya. ¿Kaapa zurkush átish? Itaru, nuwash tachitamaam mbamcha, watam nuw taarashi wanindaja. Zuzim wachush maakiya. Tsiripichsha wixtamarish maakiya. Maachtawana ashkanaya. Itaru, nuwaamsha taarashi ashimaam wanindaja. Tputseem kinarangitaati, masaruri taaki; taarashi nduncha. Ashkuri, ¿tamaree shiy nuwash kis tachitchish? tárangiya.
20 Jesus respondeu:
21 Sheeru wipunashsha minu: Xamachi Isusoo; pangipi kanapchimasima. Apari zapish tsiparamchu, mapeenlluri, izuuru shiyash tachitchima, tárangiya.
21 E outro, que era seguidor de Jesus, disse: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
22 Itaru, Isussha: Waani tsipachpa; itaru shiy nuwash tchitangandama. Aparish tsipakchu, maachiritish mapchiya, watam nuwash nda tachitkanawa. Itaru, shiysha nuwash tchitangandama, tárangiya. Uwsha zuraktishcha, tárangiya.
22 Jesus respondeu:
23 Ashiriya, kanush zaruyarandsin musash arachchi naatarangana.
23 Jesus subiu num barco, e os seus discípulos foram com ele.
24 Isus kizpur nizeeru, apusanandachu kanush maarangiya. Itaru, yap nda chinarsin, kambusur kizpur kambustarangiya. Mussha kizpur warastarangiya. Waras kanush zaw zaw ashirangu, pakich chimumaam pishtarangana. Isussha wipunash kizpur punirangusin, Mayistoroo, támangi.
24 De repente, uma grande tempestade agitou o lago, de tal maneira que as ondas começaram a cobrir o barco. E Jesus estava dormindo.
25 Papcha, kan chimukachpa. Nishuripa tsipambachchi, tárangana.
25 Os discípulos chegaram perto dele e o acordaram, dizendo: — Socorro, Senhor! Nós vamos morrer!
26 Isussha chiyzayaru, ¿Mayaamsha puniksa? ¿Nuwamun mangis nda tatuksa? tárangiya. Táyaru, kambusuroo nambarangiya; warasaatstam nambarangiya; Wappa, zanayangi; tárangiya. Táyaru, kambusursha, warastam zanayarangtamta. Ichinguru zanaramach ashirangiya.
26 — Por que é que vocês são assim tão medrosos? — respondeu Jesus. — Como é pequena a fé que vocês têm! Ele se levantou, falou duro com o vento e com as ondas, e tudo ficou calmo.
27 Wipunashsha punirustarangusin, waanpatatin tsiyataranganaya. ¿Tamaree in tputs ashtar? tárangana. ¿Tamayshta kukoo mazinak kambusuru; warastam mazinakuwa? ¿Zanaramachsha ashik? tárangana.
27 Então todos ficaram admirados e disseram: — Que homem é este que manda até no vento e nas ondas?!
28 Ashiriya, zanaramchu waras, arachich tsipuranganaya. Kátarpi tsapu kusaranganaya. Anumunsha tputs tsimbun mapshishush shitungeersin, Isusoo chamayangarangana. Kamuzush yashing' pshturangiya. Ashirucha, kizpur miroosinll ashiru mapshishush taarangana. Tputs amb naamaam pinasarangana. Miroosinllee kizpur punirangana.
28 Quando Jesus chegou à região de Gadara, no lado leste do lago da Galileia, foram se encontrar com ele dois homens que estavam dominados por demônios. Eles vinham do cemitério, onde estavam morando. Eram tão violentos e perigosos, que ninguém se arriscava a passar por aquele caminho.
29 Miroosinllsha Isusoo parangusin, kizpur tsiyatarangana. ¿Shiy tamakatshasha ningeema? ¿Shiy nuwaa tamayachtazich? Shiy Isustishcha. Shiy Apanlltishcha wipishsha. Ndush iyaa wasina kiyung yachamaam kusarangish; watam zari tatsamkachu, Apanll yashingchichee ichinguru wanichuwa; tárangana.
29 Eles começaram a gritar: — Filho de Deus, o que o senhor quer de nós? O senhor veio aqui para nos castigar antes do tempo?
30 Anush watsirit kuch zapan taarangana. Katungarangana.
30 Acontece que perto dali estavam muitos porcos comendo.
31 Ashiriya, yashingsha Isusoo: Iyaa zangankeesha k'chipsha zanganingasindama, tárangana.
31 E os demônios pediram a Jesus com insistência: — Se o senhor vai nos expulsar, nos mande entrar naqueles porcos!
32 Isussha: Ayu; ashiri tputsush shitungachus, k'chish pshtumatssa; tárangiya yashingootsi. Táyaru, yashingsha kamuzush shitungeersin, k'chish pshturangana. Kuchsha miroosinlltayarusin, machip káyashinusin, kungush tsipusarangana. Musash parat parat ashirangu, musash chipuyartarangana.
32 — Pois vão! — disse Jesus. Os demônios foram e entraram nos porcos, e estes se atiraram morro abaixo, para dentro do lago, e se afogaram.
33 Ashirangu, k'chee ishinamapansha punirustarangusin suwarangana. Yaktap kuseersin, tputsee kamanirangana; misha miroosinllee tashitungarangu anootstam kamanirangana. Tputs miroosinllee yashingoo tashitungarangiya mang, tárangana.
33 Os homens que tomavam conta dos porcos fugiram e chegaram até a cidade. Lá contaram tudo isso e também o que havia acontecido com os dois homens que estavam dominados por demônios.
34 Tputssha anoo mazinayarusin, ¿Tamakee anu át? tárangusin, Pza napani táyarandsin, Isusup naatarangana. Kuseersin, tputsee yashing' shitungarangu anoo wanasir kuxinxinaw mapiyru parangana. Itaru, Kátarshuchsha tputs punirustarangusin, Isusoo, shiy naachcha; nish shiy taarinllpa, tárangana.
34 Então todos os moradores daquela cidade saíram para se encontrar com Jesus; e, quando o encontraram, pediram com insistência que fosse embora da terra deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.