Mateus 25

Apanlli Kuku (CBUNT) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Na nuw siyaa waneerangtana. Ashiri siysa uru mangiptartis k'tangandama. Nuwamari kasiruri yusur kuschima. Minoo tsiyatssis kamanchintspa mangeetsis p'tsimaama, tárangiya Isusu.
1 Então, o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas lâmpadas, saíram a encontrar-se com o noivo.
2 — ausente —
2 Cinco dentre elas eram néscias, e cinco, prudentes.
3 — ausente —
3 As néscias, ao tomarem as suas lâmpadas, não levaram azeite consigo;
4 — ausente —
4 no entanto, as prudentes, além das lâmpadas, levaram azeite nas vasilhas.
5 Ashiri tputseem kapung kutarangusin, maats sitarangiya. Maaranganaya ichingurusina.
5 E, tardando o noivo, foram todas tomadas de sono e adormeceram.
6 Sheeru, zapishsha schirasparee ashku, tputsee kuk kuruzku mazinarangana. Naanllpa. Támangints. Na machingtsa, tárangana.
6 Mas, à meia-noite, ouviu-se um grito: Eis o noivo! Saí ao seu encontro!
7 Kamasinsha ichinguru támeersin, kerosenaatssha mbarinush kanapurangsin, Na pzaya machimaama, tárangana.
7 Então, se levantaram todas aquelas virgens e prepararam as suas lâmpadas.
8 Itaru, yuw kerosenaa nda yarangana anoom pishtarangiya. Iyaam kerosen kanapunda. Ztazakuwa, tárangana.
8 E as néscias disseram às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão-se apagando.
9 Itaru, yuw kerosenaa payurangana an; Nduni. Iyaamtam pishtachparee. Ashiri saana pxanxashinints, tárangana.
9 Mas as prudentes responderam: Não, para que não nos falte a nós e a vós outras! Ide, antes, aos que o vendem e comprai-o.
10 Kerosenee paxanxkatssin, tputssha kusarangana. Kuseersin, kamasin zameetpa tputsip pang' naatarangana. Pangusush pshtuyarusin, shitungashshee tstsarangana.
10 E, saindo elas para comprar, chegou o noivo, e as que estavam apercebidas entraram com ele para as bodas; e fechou-se a porta.
11 Zapishsha, yuw kerosenee paxanxkatu naatarangana an pangusush kuseersin, Iyaam tawatangi. Pshtupani atitamani, tárangana.
11 Mais tarde, chegaram as virgens néscias, clamando: Senhor, senhor, abre-nos a porta!
12 Itaru, tputssha: ¿Chakshasha siya? Ngootsush naataranguni, siyaa parangeezini. Nuwaam nda kutarangsawa. Siyaa yasakeezi, tárangiya kamuza. Táyaru, nda tawatarangiya.
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo que não vos conheço.
13 Na siysa anoo mangoonangtsa. Nuwaa kutakus, mangiptis k'tangandama; mapiyrus taarintspa. Nuwaa chinangtsa. Uru wasina sangtsa. Yuwaa nuw kuschi anoo siy yasakeezis. Yuwash zari kuschi anoo yasaktamtazis. Itaru, nuw tputseem kinaranguri, ashiri izuuru yusur tsapurunasush kuschima, Isus tárangiya iyaa wipunasheetsini.
13 Vigiai, pois, porque não sabeis o dia nem a hora.
14 Minootssha tsiyatssis kamanchintspa. Mazinangtsa: tputs kurak nllitaritap watsapun napkatu, muchchuree kuruzurangiya. Kuseersin, kuraksha kurikee arangeem putap átu panarangiya.
14 Pois será como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes confiou os seus bens.
15 Muchchureem mang' kapung taarangu anoom zameetpata mil panarangiya. Minoomsha mang' taarangtamta anoom tsimbun mil panarangiya. Minoomsha, yuw patatamaam mingaseemsha anoom minum mil panaku ashirangiya. Kurikeetssha panayaranllu, naatarangiya.
15 A um deu cinco talentos, a outro, dois e a outro, um, a cada um segundo a sua própria capacidade; e, então, partiu.
16 Naatarangu, muchchursha yuw zameetpat mil payurangu an kurikee yáyaru, maachee paxanx paxanx sheeru, zapish zameetpatatam mil putarangiya.
16 O que recebera cinco talentos saiu imediatamente a negociar com eles e ganhou outros cinco.
17 Yuw tsimbun mil payurangu an ashirangitamta. Sheeru, tsimbunutam mil putarangiya.
17 Do mesmo modo, o que recebera dois ganhou outros dois.
18 Itaru, yuw minum milo payurangu an upaturunaree punirangu, tsapoo k'tseeyaru, anush wachush kurikee pishurangiya.
18 Mas o que recebera um, saindo, abriu uma cova e escondeu o dinheiro do seu senhor.
19 Zapishsha kurak kanapurangiya. Kanapeeru, Na pangpani, nuwaa kurikiri tamarangazinllinaja, táyaru, muchchuree kuruzurangiya.
19 Depois de muito tempo, voltou o senhor daqueles servos e ajustou contas com eles.
20 Ichtaru yuw zameetpa mil yarangu anooma kusarangiya. Kuseeru, kuwiz iptaru milo urkareem panarangiya. Apaya ichee, kurikirish. Nuwaam zameetpata mil panarangsha. Ashiri nuwsha kurikireetsish izapaneerangtana. Na neewa kuwiz iptarsha milo, táyaru, panarangiya.
20 Então, aproximando-se o que recebera cinco talentos, entregou outros cinco, dizendo: Senhor, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco talentos que ganhei.
21 Kuraksha: Yungparangtishcha shiya. Nuwaam mangiptartish patatarangsha. Nuw shiyaa pakchimari kamachtarangitaati wanasiri patatarangsha. Ashiriya, na aranginasha kurakaam ínchinllpa. Nuwash pangi pshtungsi. Mangish ksangcha, tárangiya kuraka.
21 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
22 Sheeru anumunsha, muchchur minsha kusarangiya, yuw tsimbun mil yarangu anu. Kuseersha, Apaya ichee, kurikirish. Nuwaam tsimbun mil panarangsha, ashiri nuwsha tsimbunutam mil panachinllpa. Ashiri neewa ipunpunarsha milo, tárangiya kurakaatsi.
22 E, aproximando-se também o que recebera dois talentos, disse: Senhor, dois talentos me confiaste; aqui tens outros dois que ganhei.
23 Kuraksha: Yungparangtishcha shiya. Nuwaam mangiptartish patatarangsha. Pakchitaa shiyaa kamachtarangitaati shiy wanasir patatarangsha. Ashiri aranginasha kurakaam ínchinllpa. Nuwash pangi pshtungsi. Mangish ksangcha, tárangiya kuraka.
23 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
24 Sheersha, muchchursha kusarangu yuw minam mil payurangu anu. Kuseeru, kurakaatssha, tárangiya; Ichee, shiyaa natstaktana. Shiy yampanari taaksha. Nduntaa shaana tarawaztakush, uru yáta yáta ashiksha.
24 Chegando, por fim, o que recebera um talento, disse: Senhor, sabendo que és homem severo, que ceifas onde não semeaste e ajuntas onde não espalhaste,
25 Ashiriya, shiyaa puniranguri, kurikireetsish yáyaruri, tsapoo k'tseeyaruri, anush pishurangina. Ashiri neewa kurikirish. Yuwartatam panarangish anuritam tuwanpuchinllpa, tárangiya.
25 receoso, escondi na terra o teu talento; aqui tens o que é teu.
26 Kuraksha yámarangu: Waminganurtishcha shiya. Yutarittishcha shiya. ¿Mayaamsha nda pakchiyamta putarangsha? Nuwaa natstakitaatish, nda pakchiyam paxanxamaam yacharangshawa. ¿Nitaati nuw nguti kurakazi? Nduntaa tarawaztakuri yakina, watam nuw kurakinawa. ¿Ashiri mayaamsha nuwaa nda punirangsha?
26 Respondeu-lhe, porém, o senhor: Servo mau e negligente, sabias que ceifo onde não semeei e ajunto onde não espalhei?
27 ¿Mayaamsha nuwaa kurikiri tputseem nda panarangsha? Uwsha tuwanpukachu, aranginasha panachiya. Ashkinaareesha, pakich arangeem putarangpasha nuwaama. Itaru, anootstam ngatarangsha, tárangiya kuraka.
27 Cumpria, portanto, que entregasses o meu dinheiro aos banqueiros, e eu, ao voltar, receberia com juros o que é meu.
28 Táyaru, wasundurureetsi: Urkiree itutsingi. Itutseerus m'chuchureemi, yuw kuwiz iptaru mil payuru anoom panangcha.
28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai-o ao que tem dez.
29 Tputs maacheetsi wanasir payuku, nuwsha aranginasha panachima. Uwsha zapan payuchiya. Itaru, misha tputs nda wanasir payuku anootstaa pakcheetstaa itutschima.
29 Porque a todo o que tem se lhe dará, e terá em abundância; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
30 In tputs yutarit mingas ashkiya. Ashiriya, putayarus, tapish kpitangtsa. Anush yashingchichpata kapung kiyung kachiychiya. Tanuchiya, tárangiya kuraka.
30 E o servo inútil, lançai-o para fora, nas trevas. Ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Isussha táyaru, Ashiriya, yusur tsapurunasush kuskachuri, nuwamari kasiruri, kizpur kuraki sundaruripti kuschima, watam nuw Apanllimuntaati tputseem kinaranginawa; tárangiya.
31 Quando vier o Filho do Homem na sua majestade e todos os anjos com ele, então, se assentará no trono da sua glória;
32 Tsapurunasshuch ichingurusin nuwash shaniychinllinaya. Shaniykchusin, nuwsha tputsee ichingurusin ipuschima. Nuwaanaatsi tputsiri mbutsinungich wayachima. Sheeruri, nllitaritaa tputs mbazinungich wayachima,
32 e todas as nações serão reunidas em sua presença, e ele separará uns dos outros, como o pastor separa dos cabritos as ovelhas;
33 Napa: chinuzpani uru opeejarinee minush tandapunuzish wayat, chipootstam minushtam tandapunuzish wayat ashku, nuw ashtachtamparina siyaatsi. Tputsee ipuseeruri wayat wayat ashchima.
33 e porá as ovelhas à sua direita, mas os cabritos, à esquerda;
34 Sheersha, nuwaanaatsi tputsiri tsiyatkuri, Apari siyaa kizpur chinakiya, táchima. Nduma tsapurunasee tinchu, Apari uru siyaa kapung istamaam chinarangiya. Siyaam ichinguru yareeru, na kutakiya siyaama. Ashiri naani, Aparshi pshtungints. Anshuri kisshapa taatssa; táchima.
34 então, dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai! Entrai na posse do reino que vos está preparado desde a fundação do mundo.
35 Nuw marizpat taaranguri, siysa nuwaa martarangsa. Sachitaranguri, siysa nuwaam yásirangsa. Tunartaatis siyash kusaranguri, siysa nuwaa wanasiri naparangsa. Nuwaam maamaam yararangsa.
35 Porque tive fome, e me destes de comer; tive sede, e me destes de beber; era forasteiro, e me hospedastes;
36 K'tunireemi pishtaranguri, zapeeruri taaranguri, siysa nuwaam panarangsa. Kas yutaranguri, siysa nuwaa naparangsa. Istarangsa siya, nuw tputsireetsi tsiyatkuri táchima.
36 estava nu, e me vestistes; enfermo, e me visitastes; preso, e fostes ver-me.
37 Uwshacha punirustakchusin, ¿Ashinooja shiyaa ashirangani? ¿Ashinooja shiyaa marizpat paranguni martarangini? ¿ashinoo shiyaa sachitarangush anoom yásirangini?
37 Então, perguntarão os justos: Senhor, quando foi que te vimos com fome e te demos de comer? Ou com sede e te demos de beber?
38 ¿Ashinoo iyash tunarpaz ashirush kuseerush istarangini? ¿Ashinoo shiyaa zapeerush paranguni túmartarangini?
38 E quando te vimos forasteiro e te hospedamos? Ou nu e te vestimos?
39 ¿Ashinoo shiyaa wanguya paranguni istarangini? ¿Ashinoo tumanshishush shiyaa naparashiniya? ¿Ashinooja shiyaa ashirangini? Shiyaam ashirangeezini, nuwaa yámkusin táchinllinaya.
39 E quando te vimos enfermo ou preso e te fomos visitar?
40 Ashiri nuwsha: ¿Siy wanip nuwaa tputsiri istarangsawa? Nuw tputsirishi taakinawa. Ashiri minamaritaatstaa tputsiri pukireetstaa nuwamun istarangus, nuwaatstam istarangsa, táchima tputsee wanasirimsheetsi.
40 O Rei, respondendo, lhes dirá: Em verdade vos afirmo que, sempre que o fizestes a um destes meus pequeninos irmãos, a mim o fizestes.
41 Sheeruri, tputsee yuw mbazinungich wayarangina anoo nambchima. Siy yashingchichtischa siya. Apanll siyaa nda zandkiya. Ashiri naangints. Sumasush urutamari támatssa yashingpata, yashingpatatam muchchuri. Watam Apanll yashingoom sumasee tinaranguwa.
41 Então, o Rei dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Apartai-vos de mim, malditos, para o fogo eterno, preparado para o diabo e seus anjos.
42 Nuw marizpat taaranguri, siysa nuwaa istarangeezis. Nuwaa martamaam ngatarangsa. Sachispat taaranguri, siysa nuwaam yásirangeezis.
42 Porque tive fome, e não me destes de comer; tive sede, e não me destes de beber;
43 Siyash tunarpaz ashiru kusaranguri, siysa nuwaa natsarangus tashitungarangsa. Zapeeruri taaranguri, siysa nuwaa túmartarangeezis. Wanguytaranguri, misha tumanshishush taaranguri, siysa nuwaa istarangeezis, táchima tputs yutaritamasheetsi.
43 sendo forasteiro, não me hospedastes; estando nu, não me vestistes; achando-me enfermo e preso, não fostes ver-me.
44 Uwshacha nuwaa yámkusin, ¿Ashinooja shiyaa marizpat parangini? ¿Ashinooja shiyaa sachispat parangini? ¿Ashinooja iyash tunarpaz ashirush kusarangsha? ¿Ashinooja shiyaa zapeerush parangini? ¿Wanguytam ashinoo shiyaa parangini? Shiyaa tumanama parangeeziniwa. Iy anoo yasakeezini. Yasaranginaareeniya istarangpariniya, nuwaa táchpasinaya.
44 E eles lhe perguntarão: Senhor, quando foi que te vimos com fome, com sede, forasteiro, nu, enfermo ou preso e não te assistimos?
45 Nuwsha yámkuri; Tputsireetsi istamaam uru kapung ngatarangsa. Minamtaatstaa tputsiri istamaam ngatarangus, nuwaatstam istamaam ngatarangsa, táchima.
45 Então, lhes responderá: Em verdade vos digo que, sempre que o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer.
46 Táyaruri, yashingup zanganchima. Anush urutamari kiyung kachiychinllinaya. Yuwaatssha tputs wanasiri taarangana anoo: Nuwash pshtungtsa; táchima. Urutamari kis taachinllinaya, Isus kamanku, tárangiya iyaa wipunasheetsini.
46 E irão estes para o castigo eterno, porém os justos, para a vida eterna.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.