Mateus 24
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Ashiri Isus Parísiypanshuch táyaspatashee kapung waneerangu, Apanllush pang' shitungarangiya. Shitungeeru, iysha wipunashini tachiteeruni, Isusoo, táranginiya; ¿Apanll pangu tamara? Wanasircha. Patumbichpat wanasiri tinaranganawa; táranginiya.
1 Jesus saiu do pátio do Templo, e, quando já estava indo embora, os seus discípulos chegaram perto dele e chamaram a sua atenção para os edifícios do Templo.
2 Itaru, Isussha: Zuraktischa. Wanasircha. Ichinguru wanasiri tinarangana, tárangiya. Itaru, mazinangtsa, nllitarit tputs Irusarinush kuskatssin, Apanllee pangu izuuru kapeetchinllinaya. Patumbich nda tsimbunandayam iwaz katuchchiya; ichinguru psinangachiya, tárangiya Isusu.
2 Então ele disse:
3 Irusarinush shitungeeruni, machip Oliva sura káreeruni, Isussha anush kuxineeramach ashirangiya. Kuxinkamchu, iysha Isusoo masharangini; ¿Ashinooja Apanllee pang' kapeetchinllina? ¿Mishat, shiy ashinu yusur kuschish? Ashiri kamaningandama. Tsapurunas pastakachu, ¿tamayaree yasachini? táranginiya.
3 Jesus estava sentado no monte das Oliveiras. Então os discípulos chegaram perto dele e lhe perguntaram em particular: — Conte para nós quando é que isso vai acontecer. Que sinal haverá para mostrar que chegou o tempo de o senhor voltar e de tudo acabar?
4 Isussha: Ashiri mazinangtsa; tárangiya. Tputs siyaa tamapingamaam mangutari tsiyatchapsinaya. Itaru, siysa mangiptis taangtsa.
4 Jesus respondeu:
5 Min tputs tayaspatakchu, Nuw Apanlltana Ipusamarini, táchiya. Minsha tputs kuskachu, Nuw Apanlltana Ipusamarini, táchtamparee. Minsha ashiritam, minsha ashiritam táchinllinaya. Tputssha zapan mazinayarusin, ¿Ndush zuraku át? tákchusin, tachitchinllinaya. Itaru, siysa anoo mazinarintspa.
5 Porque muitos vão aparecer fingindo ser eu e dizendo: “Eu sou o
6 Tputs waanpatatin pachamamari chinachinllinaya. Tsiyatssis pzapaneekchu, tputs arapich waanpatatin pachakanaya; táchinllinpa. Tsiyatssis pachashee kapung mazinatssa. Ashiritaa punirintspa. Wand pishtariya. Tsapurunas nda musá kachingchiya.
6 Não tenham medo quando ouvirem o barulho de batalhas ou notícias de guerras. Tudo isso vai acontecer, mas ainda não será o fim.
7 Sheeru, tputs tsapurunas ztaru waanpatatin natsakchusin, president wasundururee pseertayarusin, arap kíteersin, waanpatatin pachakaktangat ashchinllinaya. Sheeru, watungashsha pishtakchu, tputs mariz kiyung kachiychinllinaya. Zapantam maringachinllinpa. Kizpur kiyung kachiychinllinaya. Mundaztam mundaztatar ashchiya. Anootstam zapani yasachinllinaya.
7 Uma nação vai guerrear contra outra, e um país atacará outro. Em vários lugares haverá falta de alimentos e tremores de terra.
8 Anoo ichinguru yasakchus, Apanll anazayanllparee; itaru wand pishtakiya, tángtsa. Tputs aranginasha kiyung kachiykatssin, annaapa Apanll naanllpa; tátssa. Anuri chinangtsa; tárangiya Isusu.
8 Essas coisas serão como as primeiras dores de parto.
9 Siyaatssha tputs putayarusin, kiyung yachayarusin, pachachinllinaya. Tputs zapan nuwamand kamini siyaa natsachinllinaya.
9 — Depois vocês serão presos e entregues para serem maltratados e vocês serão mortos. Todos os odiarão por serem meus seguidores.
10 Ashkatssin, nuwaa kuki zapan kapeetchinllinaya. Punikchusin, wamkureetstaa, misha maachiritaatstaa tamapingachinllinaya.
10 Nessa época muitos vão abandonar a sua fé e vão trair e odiar uns aos outros.
11 Tputstam zapan manguta, Nuw Apanllee kamanimapantana, tákchusin, mangu ngichchinllinaya. ¿Wanipaja waa kuk mazinakchusin, tachitchinllina? yuwash yutarit tayapstakana anshu.
11 Então muitos falsos
12 Yutarittam taakchusin, tputssha anshutam tachitchinllinaya. Chínashee kasakchusin, waanpatatin natsachinllinaya.
12 A maldade vai se espalhar tanto, que o amor de muitos esfriará;
13 Itaru, mazinangantsa; tputs Apanllee kuk nda kapeetku, nda sambaytaku, pachayani atitaatssin, ashtaa Apanllee wand nda kasaku, Apanllsha uwaam taarashish urutamashi panachiya.
13 mas quem ficar firme até o fim será salvo.
14 Nuwaa kuki tsapurunasshuchee ichinguru tayaspatakchusin, anshurishapa kuschima. Isus iyaam tsiparangu, na wamari kasiru taakiya, wandaritam ántar ashkachu, tputseetssha ichinguru tsapurunas shuneekchu, átaru mazinaramchusin, anshurishapa nuwsha yusur kuschina, tárangiya Isusu.
14 E a boa notícia sobre o
15 Itaru, ndatuma kusaruri, siysa mangiptis taangtsa. Sirú Apanllee kuk kamanimapani, Danielarini wasina yandayaru, Paptsa, tárangitamta. Arapich tputs Apanllee natsaksin, Apanllush pang' wantsush pshtuyarusin, maachi mantsirimash Apanllush pang' wayachinllinaya; In watacha iy aparini ungirtamaama táchinllinaya; tárangiya Danielarini.
15 E Jesus continuou:
16 Ashiri siysa Danielarineetsi kuk natstayarus mangoonangtsa. Nuw siyaa tina; maachi yutarit Apanllush pang' pakchus, suwamaam waritachiya. Suwangtsa. Utaáshuch tputs machip suwachinllinpa.
16 Então, os que estiverem na região da Judeia, que fujam para os montes.
17 Pachampan tputs kuskachu, suwamari suwangtsa. Pangush maachi yamaam yusur kanaptapa.
17 Quem estiver em cima da sua casa, no terraço, que fuja logo e não entre para pegar as suas coisas.
18 Mzatstaati patatku, pangusip kanaptapa. Kamisaatstaa ichinguru kasachpa; arangiri suwachpa.
18 E quem estiver no campo, que não volte para casa a fim de buscar as suas roupas.
19 Ndunnaa ashkatssin, tputs wanipaja kiyung kachiychinllinaya. Kiz kanxupa mapeekina, misha kiz mireerina, ¿an tamaree suwach? Misisina kiyung kachiychiya.
19 Ai das mulheres grávidas e das mães com criancinhas naqueles dias!
20 Ashiri Apanllpat tsiyatkus, Minurpas suwatareema, tángtsa. Minurpas suwakus, misisinasha kiyung kachiyatssa. Mishat, zari kanusisush suwatareema, tángtsa.
20 Orem a Deus para que vocês não tenham de fugir no inverno ou no sábado .
21 Watam tputs wanipaja kiyung kachiychinllina. Kizpur kiyung kachiychinllinaya. Sirútamastaati ashimaa kiyung kachiyshish nda ashimaa patarusin pangchinllinaya. Sheeru pastakachu, anush nda yusur kiyung kachiychinllinaya.
21 Porque naqueles dias haverá um sofrimento tão grande como nunca houve desde que Deus criou o mundo; e nunca mais acontecerá uma coisa igual.
22 Apanll zari aranginasha kiyung yachakinaariya, tputs minamtiyam kamungcheeja, ndambaree. Ashkachinaariya, ichingurusin tsipachpasinaya. Itaru, Apanll waanaatsi tiptsiri kizpur chinayaru, arangeem kiyung yachamaam watsta táchiya.
22 Porém Deus diminuiu esse tempo de sofrimento. Se não fosse assim, ninguém seria salvo. Mas, por causa do povo que Deus escolheu para salvar, esse tempo será diminuído.
23 Ashiri siysa mangiptis taangtsa. Tputs siyaa: Pa, in Apanlltanda Ipusamarini, tákchinaari, siysa anoo mazinarintspa. Piy napashini. Apanlli Ipusamarini kuseenlliya, tákchinaariya, anootstam mazinarintspa. Naarintspa.
23 — Portanto, se alguém disser para vocês: “Vejam! O
24 Tputs misha kusta ashkachu, Nuw Apanlltana Ipusamarini, tákchu, misha kusta ashkachu, Nuw Apanlltana Ipusamarini, tákchu, misha kusta ashkachu, Nuw kizpur Apanllee kuk kamanimapantana, tákchu, siysa anoo mazinarintspa. An tputs tamapingampantanda. Ashiri siysa anoo kuk mazinarintspa. Mishat, tputs: Apanllee tiptsir tamapingayani, tákchu, yashingoo wizpuririni payukchusin, kizpur napuxtashimashee nda patarich anoo wayachinllinaya.
24 Porque aparecerão falsos profetas e falsos messias, que farão milagres e maravilhas para enganar, se possível, até o povo escolhido de Deus.
25 Itaru, nuw na siyaa wanichintspa; mangiptis taangtsa. Anoo mazinarintspa. Napamaam naarintspa.
25 Prestem atenção! Eu estou lhes dizendo tudo isso, antes que aconteça.
26 Ashiri: Piy napashini. Tputs tamara; tákchinaari, siysa napintspa. Pangusshurta anush taartanda. Apanllcha Ipusamariniya, tákchinaari, siysa pangusush pshturintspa. Napintspa.
26 — E, se disserem: “Vejam! Ele está no deserto”, não vão lá. Ou ainda: “Vejam! Ele está escondido aqui”, não acreditem.
27 Mazinangtsa; nuw yusur kuskachuri, ipishungaruri nda kuschi; izuuru wanasiritaatsiri kuschima. Mamaru kura ashku nda ipishungaku, nuwsha ashtachtamana; kuskachuri. Tputs ichinguru tsapurunasush ztaru pangchinllinaya. Yap zari yaku ambchitam tputs nuwaa pangchinllinaya. Yap zari puku ambchitam tputs nuwaa pangchinllinaya. Ashiri siysa nllitaritaa chinarintspa. Nuw tputseemtaati kinaranguri, itaru kuskachuri, kura ashkachu anush kuschima.
27 Porque, assim como o relâmpago risca o céu, do nascente até o poente, assim será a vinda do
28 Yap tputs nda chinarana anush kuschima. Napa: yuwash tsipar tamuru anush yap musá pantsatkiya. Nuwsha ashtachtamana, tárangiya Isusu.
28 — Onde estiver o corpo de um morto, aí se ajuntarão os urubus.
29 Apanll tputsee wanimaam iwatspayaru, anumunsha kanindap zapan napuxtamashee pangatssa. Zari misha tsuptam kzata ashchiya. Tsangachsha pantsat pantsat ashchinllinaya. Zapan piyari pseertartachiya. Kanindsha kizpur ishiputchiya.
29 Jesus disse:
30 Sheeru nuwaatssha kanindap msasush karuwatanuri anoo pangchinllinaya. Nuw tputseem kinaranguri, ashiri nish yusur tsapurunasush kuschima. Apanlleeruri msasush kuschima. Sundaruripti kurak tamapari ashiruri 'sinish kuschima. Tputs ichinguru nuwaa pakchusin, napuxtachapsinaya. Kizpur punirustakchusin, sitatsti táchinllinaya.
30 Então o sinal do
31 Nuwsha sundarureetsi zanganchima, Tputsee yamashini, táchima. Wakarareetsis kizpur puu puu tákchus, tputsireetsi yamashintsa. Yuwamari ipusarangi anumari yamashinintsa washunand shaniymaama, táchima sundarureetsi. Tsapurunasee shuneengtsa. Nachungayarus, tputsireetsi ichinguru yamashintsa, táchparina. Sheerus, ichingurusin shaneersin, nuwaa pangchinllinaya; msasush kuskachuri pangchinllinaya. Ashiri siysa anuri chinangtsa.
31 A grande trombeta tocará, e ele mandará os seus anjos para os quatro cantos da terra. E os anjos reunirão os escolhidos de Deus de um lado do mundo até o outro.
32 Mazinangtsa: ¿k'payunlli tamatareeja? Masharu kaneesich kxoonaru, yawtayaru, musá yusikiya. Anumun yasamaam kamirancha.
32 Jesus disse ainda:
33 Apanlleem shingtamtsa. Yuwaatsiri Apanll yusur kuschu anoo yasamaam kamiranatamta. Anoo siyaa ichinguru wasina kamankina yasamaama. Yuwaa áti anoo pakeerus, Apanll Ipusamarini musápa kuschiya, tángtsa. Mangiptis tángtsa.
33 Assim também, quando virem acontecer essas coisas, fiquem sabendo que o tempo está perto, pronto para começar.
34 Nuwaa kuki mangoonangtsa; yuw tputs waneeshee pakchusin, ndatuma tsiparsin nuw kuki ichinguru tatsamchina.
34 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: essas coisas vão acontecer antes de morrerem todos os que agora estão vivos.
35 Kanindtam, tsapurunastam zapshina pastachparee; itaru nuw kuki pastacheeja, ndambaree. Nda nguti tina. Ichinguru tuminchina; Isus tárangiya iyaa wipunasheetsini.
35 O céu e a terra desaparecerão, mas as minhas palavras ficarão para sempre.
36 Itaru, yuwash nuw kuschi anoo nda tputs minamtiyam yasakiya. Apanlltam wasundururi anoo nda yasakana. Nuw Apanllchichtaati nuw yasaktamtazi. Apanllimari yuwash waritaku anush yasakiya.
36 Jesus continuou, dizendo:
37 Ashiritaa pakich yasamaam taariya. Yuwapur Nowerini taarangu anpur tputs kizpur yutarit taarangana. Nuwaam yusur kusamaam waritakchu, tputs ashiritam yutaritam taachinllinaya. Nuw tputseem kinaranguri, ashiri yusur tsapurunasush kuschima.
37 A vinda do
38 Sirútamasa yuwapur Nowerin taarangu anpur sin ndatuma kizpur sinachu, tputs ichinguru mapiyrangana. Katungarangana. Waarangana. Tputs wizanlleem yamarangana. Waparsha wipaa tputseem panarangana. Mapiy ashirangana. Itaru, Nowerinsha botish pshturangu,
38 Pois, antes do dilúvio, o povo comia e bebia, e os homens e as mulheres casavam, até o dia em que Noé entrou na barca.
39 sinsha sinamaam chtarangiya. Anush tputs punirustarangana. Kamungumaam pinasarangana. Ichinguru kungush yangarangana. Nuw kuskachuri, ashtachtamparee. Nuw Apanlltaati tputseem kinaranguri, sheeruri yusur tsapurunasush kuschima. Nduma kuschuri, tputs Nowerinpur ashiritam taachinllinaya. Mapiychinllinaya.
39 Porém não sabiam o que estava acontecendo, até que veio o dilúvio e levou todos. Assim também será a vinda do Filho do Homem.
40 Tputs tsimbun mzatsush washunand patatkusin, nuwsha minoo yamakchuri, minootstam kasachima.
40 — Naquele dia dois homens estarão trabalhando na fazenda: um será levado, e o outro, deixado.
41 Kiz tsimbun washunand toksin, nuwsha minoo yamakchuri, minootssha kasachima.
41 Duas mulheres estarão no moinho moendo trigo: uma será levada, e a outra, deixada.
42 Yuwaa nuw kuschi anoo yasakeezis. Ashirucha, paptsa; mapiyrus taarintspa; mangiptis taangtsa; nuw siyaa atashina.
42 Fiquem vigiando, pois vocês não sabem em que dia vai chegar o seu Senhor.
43 Mazinangtsa; tputs yuwash washchir kusku anoo yasakinaari ashiru, kapung ksutchiya. Ksutku, ¿tamaree washchir shuchich? Itaru, mapiyku, uru shuchimaam waritariya. Ashikpaz ashiritam nuwsha kuschima. Yap nda chinakis amb nuwsha yusur kuschima.
43 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse quando ia chegar o ladrão, ficaria vigiando e não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
44 Na nuwsha siyaa waneerangtana. Nuw tputseem kinaranguri, ashiri yusur tsapurunasush kuschima. Na yasaksa siya. Yuwash nda chinaris anush kusachparina. Ashiri nuwaa kuki mbizarintspa. Mangiptis taangtsa; Isus tárangiya iyaa wipunasheetsini.
44 Por isso vocês também fiquem vigiando, pois o Filho do Homem chegará na hora em que vocês não estiverem esperando.
45 Xamachi, misha tsiyatssis mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa, tárangiya Isusu. Tputs mangpatari taaku anoo kamanchintspa. Upaturunari arap naamachu, tiptsiree ksutamaam waneerangiya; Shiysha m'chachureetsi ksutangcha. Wanasir maritangcha. Mariz kayatusinapa. Tputsee niyrinllpa; táyaru, arap naatarangiya.
45 Jesus disse ainda:
46 Uwsha muchchursha anuri wits mazinayaru, wanasir ksutarangiya. Upaturunari zapish kanapeeshinu, wanasir ksutaru pakamchu, muchchursha mang' kis ashichparee, watam kis napkamchuwa.
46 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
47 Ashkachinaari, upaturunari: In tputs kizpur wanasircha, táyaru, aranginasha kamachtachparee. Nimun shiysha nuwaa maachiritaatsi ichinguru ksutangcha; táchparee.
47 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
48 Itaru, muchchur nllitari mangush chinaku anoo kamanchintspa. Muchchur yutarit mangush chinayaru, Paturunari zapshtakchu; watstaya. ¿Chakaja waa kuk payupaytapu? tárangiya.
48 Mas, se o empregado for mau, pensará assim: “O meu patrão está demorando muito para voltar.”
49 Táyaru, uwsha m'chachoo waanpata pzkookatar ashku, kizaatstaa pzkooku, kiyung yacharangiya. Tputsee watungashee pachindku, waantamarisha kapung katungku, tazazayaru, waawtar ashirangiya.
49 Então começará a bater nos seus companheiros, e a comer, e a beber com os bêbados.
50 Yap nda chinaru amb upaturunari kuseeramchu, yuwaa pzkoorangu anoo mazinakamchu, kizpurinasha tsiyantarangiya.
50 E o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe.
51 Muchchur yutarit anoo kiyung yachayaru, pachayaru, sumasush kapeetarangiya; tputs Apanllee ngatku anoo tamapari ashiru waneerangiya; watam nda wanasir ksutaranguwa. Ashiri siysa shirintspa. Nuwaa kuki kapeetkinaareesa, paptsa; waniyantspa; Isus tárangiya iyaa wipunasheetsini.
51 Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os hipócritas vão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.