Mateus 23
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT
1 Anpuritam Isussha tputsee, misha yaanaatstatam tsiyatku waneerangiya; Yuw tputs Móysisarineetsi kuk tayapstakana an kapung yasakanaya, tárangiya Isusu.
1 Então Jesus disse às multidões e a seus discípulos:
2 Ashiri Móysispaniri wirkari anoo kamankusin, siysa mazinangtsa; tuminungtsa; tárangiya Isusu. Parísiypanshuch táyaspatash Apanllee kuk tayaspataku, siysa tuminungints.
2 “Os mestres da lei e os fariseus ocuparam o lugar de intérpretes oficiais da lei de Moisés.
3 Itaru, yuwaa waana taárash ashkana anoo siysa shirintspa. Apanllee kuk tayapstaktaatssin, waana nda payukana.
3 Portanto, pratiquem tudo que eles dizem e obedeçam-lhes, mas não sigam seu exemplo, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Arangeem arangeem waantari ashkana. Aranginasha kamachtat kamachtat ashkana. Tputssha anoo payumaam xapookana; pinasakana. Waanaatstaata nda kukoo payukana; ngatkana. Yuw ashkana an tputsee nda pakchiyam istakiya Apanllee mangoonamaama. Xarashish kapung wayakana.
4 Oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
5 ¿Antaati ashkana an itsinsarazinllinaja Apanllee kuk payukana? dancha. Tputs nuwaa tamaka tápanda atusin ashkanaya. Anoomari ashkanaya. Mangu Apanllee kuk kirakamun yandayanda sheersin, kirak muchimun tutaykanaya. Uwimuntam kássikanaya. Ashkusin, Pa, tamaru Apanllee kuk chinakanaya, tápanda atusin ashkana. Wamareetssha kizpur wanasir anoo kis kamartakana. Wichpooshsha wamanpat wazuranpat kichpukanaya.
5 “Tudo que fazem é para se exibir. Usam nos braços filactérios mais largos que de costume e vestem mantos com franjas mais longas.
6 Tputs uwaatssin katungumaam yamakchu, uru kurakanungiri kuxinamaam zandkana. Shaniyshiship uru tputsee tasaseeru, wanasirimshish kuxinkitamana.
6 Gostam de sentar-se à cabeceira da mesa nos banquetes e de ocupar os lugares de honra nas sinagogas.
7 Sheeru, ngootsip shitungachtisin, naakchusin, tputssha: Apanllpanee, ¿tamarimta? ¿Wanasiri taarish? tákchusin, Maya, anoo kis mazinakana.
7 Gostam de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças e de ser chamados de ‘Rabi’.
8 Itaru, siysa ayamtaati shirintspa; siyaa atashina. Siyaa: Iycha apanllpanirini atinaareesanaya, anoo chinarintspa. Watam siy saanpatatis Apanllimun zuwanlltischa. Ashiri saanpatatis tsiyatkus, Zuwanllee, támaam waritakcha. Mishat, siyaam Aparis minamari taaruwa.
8 “Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Rabi’, pois vocês têm somente um mestre, e todos vocês são irmãos.
9 Ashiriya, msangurus tputsee; Apartanicha, tárinllpa. Watam Aparini minamari taaruwa. Apanlltanda, yuw kanindush taaku anu.
9 Não se dirijam a pessoa alguma aqui na terra como ‘Pai’, pois somente Deus no céu é seu Pai.
10 Tputs siyaa: Kurakaa, atinaareesanaya, anoo kapung chinarintspa; mapiyngtsa anootsi. Siy kurakaris watacha Apanll Ipusamarini. Uwash tachitamaam waritariya.
10 Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Mestre’, pois vocês têm somente um mestre, o Cristo.
11 Ashiri kuraka kasiru taamaam kapung chinarintspa, watam yuw tputsee chinampaniri taaku ancha kasiru taakiya.
11 O mais importante entre vocês deve ser servo dos outros,
12 Siyamari kasiru taamaam chinakus, anoomari chinakus, Apanll siyaa tpazchiya. Itaru, tputsee chinakus, istakus, Apanllsha anoo kis napchiya; Isus iyaa tayaspataku, tárangiya.
12 pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados.
13 Siyaa Móysispaniri wirkari kamanimapaneetsis: Paptsa atina. Parísiypanshuchee táyaspatasheetsis: Paptsa atitamana; Apanll waneeyantspa. Siy tamapingampantischa. Apanllee kuk yasaktaatis, itaru ngataksa. Tputssha mangoonamaam zandkitaatssin, mazinapani atitaatssin, itaru siysa Apanllish pshtumaam pachindaksa. Saana pshtumaam nduntam zandaksa, tárangiya Isusu.
13 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Fecham a porta do reino dos céus na cara das pessoas. Vocês mesmos não entram e não permitem que os outros entrem.
14 Móysispaniree wirkari kamanimapaneetsis: Paptsa atina. Parísiypanshuchee táyaspatasheetsis: Paptsa atitamana; Apanll waneeyantspa. Tamapingampantischa siya. Mashindoo kiyung yachakus, maacheetsi itutsta, katungtsee kachingta shitangat ashiksa. Mashindoo pang' itutseerus, siysa anush zamuyarus taaksa. Sheerus, nda pazikus, Apanllip pang' naakchus, anush ngutaritis Apanllpat kapung tsiyataksa. Ngichiktischa. Nda yutarit tsiyataksa. Aranginasha tsiyata tsiyata ashiksa. Tputs nuwaa: In tputs Apanllee yasati, tápanda átus ashiksa. Yuwamand ashkis Paptsa; Apanll kizpur waneeyantspa tina, tárangiya Isusu.
14 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados.
15 Móysispaniree wirkari kamanimapaneetsis: Paptsa atina. Parísiypanshucheetsis: Paptsa atitamana siyaatsi; Apanll waneeyantspa. Saanaatsi kukis kasimaam kapung chinaksa. Minamaritaatstaa tputs araptaataya nuwaa mazinapana átus, nuwash tachitpana átus, siysa kapung tayaspatat tayaspatat ashiksa. Nllitaritap tputs watsapun naakchus tayapstat, nllitaritap tsap naakchus anshutam tayapstat tayapstat ashiksa. Ngutis nda sambaytaksa. ¿Antaati Apanllee kuk tayaspatakis? nda. Saanaatsi chinashis tayaspataksa. Uwshacha Apanllee kuk ndunnaasha yasarsin, siyaatsimari kukis payukchusin, misisinashapa yutarit shitungchinllinaya. Yuwamand ashkis anumand Apanll siyaa ichingurootsis kapung wanichintsa, tárangiya Isusu.
15 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Atravessam terra e mar para converter alguém e depois o tornam um filho do inferno, duas vezes pior que vocês.
16 Siy Parísiypanshuchis, misha Móysispaniri wirkari kamanimapanis, yutarittischa siya. Tputs wach mchuspaz ashirus tputsee Apanllush wanung machimaam pinasaksa. Xarashish wayat wayat ashiksa. Siy uru tputsee mangu ngichimaam Apanllee tayaspataksa. Siy tputsee tayapstakus átis; Tputs Apanllpat tsiyatkitaa, itaru Apanllimun pangu áti atinaariya, waanaatstam kuk kapeetamaam kamirancha; anoo Apanll mapiykiya, ántangat ashiksa; ngutis tayapstakus átssa. Itaru, Shiyamun ororish áti atinaariya, waanaa kuk izuuru payumaam waritakiya; kapeetamaam wanindaja átssa siya. Ngutis tayapstakus átssa.
16 “Que aflição os espera, guias cegos! Vocês dizem não haver importância se alguém jura ‘pelo templo de Deus’, mas se jurar ‘pelo ouro do templo’ será obrigado a cumprir o juramento.
17 Mangsharittischa siya. ¿Nitaati Apanll ororini Apanllee pang' kasiriya? nduni. Oroo mangutaritcha Apanllish pangu wayarangana. Ashiriya, nda itsinsaru tayapstaksa Apanllee tsiyatamaama.
17 Tolos cegos! O que é mais importante: o ouro ou o templo, que torna o ouro sagrado?
18 Minootssha k'kuz ashiritam ngutaritamtis tamasingayarus tayapstaksa. Tayapstakus, Chineetsis Apanlleem tirookus an kizpur kasiriya Apanllee suma, ngutis átssa. Ashiriya, shaanaatstam k'keetsish kapeetamaam zandkush, Apanllimun suma áti tángcha, átis. Atinaareesha ashiru, k'keetsish kapeetamaam kamirancha. Apanll anoo mapiykiya. Itaru, chinimunartish tsiyatkush, shaanaatsi kukish kapeetamaam wanindaja, ántangat ashiksa ngutis tayapstakus.
18 Dizem também não haver importância se alguém jura ‘pelo altar’, mas se jurar ‘pelas ofertas sobre o altar’ será obrigado a cumprir o juramento.
19 Mangsharittischa siya. Apanllee kuk iwaziri mangooneerus, uru ngichzee tsiyat tsiyat ashiksa. Mazinangtsa; Apanll suma kánuriya tputsee chinu, watam chineetsis ndatuma Apanllimun sum wayachus, Apanlleeja wintsiri. Saana intsiris. Itaru, chineetsis mbuteerus, anushcha Apanlleem panayantsa. Ashirucha, siy ngutis tayapstakus átssa atashina.
19 Cegos! O que é mais importante: a oferta sobre o altar ou o altar, que torna a oferta sagrada?
20 Mishat, tputssha: Apaa, ashchinllpa, tákchu, sheeru chinoo Apanllimun suma wayakchu, Apanlleem panakiya. Yuw Apanllimun sum wayakchu annaa mangutanaari átu wanimaam taariya.
20 Quando juram ‘pelo altar’, juram por ele e por tudo que está sobre ele.
21 Nuw siyaa atashina; Apanllpat tsiyatkuch, ¿tamaree amb táchich? K'keetsich izuuru payumaam waritariy, watam waana ichinguru yasakuwa. Yuw: Apanllimun pangu áti, átu annaa mangutanaari átu, wanimaam taariya, watam Apanll waanshu pang' tiptsirpata tsiyatkuwa.
21 Quando juram ‘pelo templo’, juram por ele e por Deus, que nele habita.
22 Yuw: Apanllimun watsapun kaninda áti átu, annaa manguttam átu, wanimaam waritartamta, watam kanindush Apanll taakuwa. Zurampatari tsiyatku an waritariya, watam yuwaa chinakich anoo Apanll ichinguru yasakuwa. Ashiriya, ¿mayaamsha siy ngichimaam tayapstaksa? Yuwamand átis anumand Apanll wanichintsa, tárangiya Isusu.
22 Quando juram ‘pelo céu’, juram pelo trono de Deus e por Deus, que se senta no trono.
23 Móysispaniri wirkari kamanimapaneetsis, Paptsa atina siyaatsi. Parísiypanshuchee táyaspatasheetsis, Paptsa atitamana siyaatsi; Apanll wanichintsa atina. Apanllee kamachtamarini kamiran anoo nda minamtiyam k'kuz niyraksa. Itaru, Apanllee nda mangoonaksa. Maachi kuwiz iptaru putayarus, uru Apanlleem minam ipusta ashiksa. Yusur kuwiz iptarutam putayarus minam ipusat ipusat ashiksa. Nda niyraksa. Kumazeetstaa Apanlleem ipusaksa. Maacheetstana ashkitaatis, itaru tputseetssha nda itsinsaru chinaksa. Tputsee nda istaksa; nduntam nayaniksa. Apanllimun mangis nda tatuksa. Apanlleem maachi ipusamaam waritamana waritakiya, itaru chinampaniri taamaam anoo Apanll kizpur chinakiya.
23 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, mas negligenciam os aspectos mais importantes da lei: justiça, misericórdia e fé. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
24 Iyash tchitangtsa tputsee atinaareesa, itaru saana watam Apanllish nda tachitaksawa. ¿Ashkuch an tamaree tputsee tayapstachich? Uru saanaatstamari táyapstashis k'keetsis nda minamtiyam niyraksa. Itaru, yuw Apanll kapung chinaku anoo ichinguru niyraksa. Yuwamand ashkis anumand Apanll siyaa wanichapantspa, tárangiya Isusu.
24 Guias cegos! Coam a água para não engolir um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Móysispaniri wirkari kamanimapanis, Paptsa atina siyaatsi. Parísiypanshucheetstamtis tputsis, Paptsa atitamana siyaatsi. Apanll wanichintsa atina. Uru iwaziri Apanllee kuk chinaksa. Mangeetsis tsaruntatpa átus, Apanll iyaa kis napanda átus, maacheetsi ngutis iwaziri kupartaksa. Paratoo kuparta mangawareetsis kuparta kuxta kuxta ashiksa; itaru wantsush mangishis yaramaam ngataksa. Wand yutarit chinaksa. Tputsee kasimaama, misha maachiritaa shuchimaamari chinaksa siya.
25 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de limpar a parte exterior do copo e do prato, enquanto o interior está imundo, cheio de ganância e falta de domínio próprio.
26 ¿Tamaysha nda mangoonaksa? Mangeetsis izuuru yarangimasints. Ashkachus, aranginasha yaramaam wanindaja. Wanasiririsha chinatssa. Ashiri yuwamand ashkis anumand Apanll wanichapantsa, tárangiya.
26 Fariseus cegos! Lavem primeiro o interior do copo e do prato, e o exterior também ficará limpo.
27 Móysispaniree wirkari kamanimapaneetsis: Paptsa atina. Mishat, Parísiypanshucheetstamtis: Paptsa atitamana siyaatsi. Apanll wanichintsa tina. Siyaa nashamangamaam kizpur wanasirtamtischa. Kamaris wanasirimash nda tsarun ashku, siyaa nashamangamamana wanasirtischa. Itaru, wantsush mangishis mantsir tsarun ashku chinaksa. ¿Wanip tputsee na tupchayantsa? ¿Wanip yutarit taarangsa?
27 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! São como túmulos pintados de branco: bonitos por fora, mas cheios de ossos e de toda espécie de impureza por dentro.
28 Itaru, tputspatatinnaari: ¿In tputs tamara? Wanasircha tputsi, átssincha siyaatsi. Itaru, Apanll uru siyaa yasakiya. ¿Wanip mangishis yutarit taar? Yuwamand ashkis anumand Apanll wanichapantsa.
28 Por fora parecem justos, mas por dentro seu coração está cheio de hipocrisia e maldade.
29 Móysispaniree wirkari kamanimapaneetsis: Paptsa atina. Mishat, Parísiypanshucheetstamtis táyaspatash: Paptsa atitamana siyaatsi. Apanll wanichapantsa tina. Tputs nuwaa kis napanda átus anootsimari chinaksa. Napa; kis nuwaa napanda átus, Apanllee kuk kamanimapanish mapshini yaraksa. Yuwash Apanllee kuk kamanimapani mapurangis anush kizpur wanasiri tambtakus, wanasiri yarta yarta ashiksa zitaminash mapshini.
29 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Constroem túmulos para os profetas, enfeitam os monumentos dos justos
30 Sheerus, tputsee tayapstakchus, átssa siya; ¿Mayaama zitamin pacharangana Apanllee kuk kamanimapaneetsi? Iy anpur taaranginaareeniya ashiru, tayaspatampanee pacharangeezini, ndambaree. Izuuru; Watsta pcharintspa; tárangpariniya iya, siy tayapstakus átssa.
30 e depois dizem: ‘Se tivéssemos vivido no tempo de nossos antepassados, não teríamos participado com eles do derramamento de sangue dos profetas’.
31 Siyashchi tputs Apanllee kuk kamanimapani pacharangana. Pacharangana anoo zurkus átssa. Atitaateesa, itaru siysa anshutam uru yátssa, watam na wandaritam pachamamari chinaksawa. Natsampaniri taaksawa.
31 “Ao dizer isso, porém, testemunham contra si mesmos que são, de fato, descendentes dos que assassinaram os profetas.
32 Ashiri na taringsi. Na zitaminaaris tamarangpari shingtamtsa. Chingayarus ksangints, watam anoo zandaksawa.
32 Vão e terminem o que seus antepassados começaram.
33 Maakpaz ashirus siya. Zitaminaaris maakpaz ashiritam taarangana. Maakpazis wipis ashiritamtis siya. Itaru, siyaam kamungumaam wanindaja. Uru Apanll siyaa ksumish sumasush wanichiya.
33 Serpentes! Raça de víboras! Como escaparão do julgamento do inferno?
34 Mazinangtsa; siyaama Apanllee kuk tayaspatampani zanganchintspa yuw Apanllee kuk itsinsaru mangoonkana anootsi. Itaru, ¿nitaati siy mazinacheezis kukootsi? Natsamamari siy chinaksa. Tayapstampanee zangankitaati, siysa uwaatsim putayarus, ashpatam pachat, ashpatam yasinamun tstsambeeru kasat, ashpatam shaniyshishush pzkoot pzkoot ashitssa. Uwsha suwayarusin, tachiteerus, kiyung yachat yachat ashitssa. Ashkachus, zitamina ashiritamtis yusur tayaspatampanee zapan pachatssa. Nuwaa tputsiri wanip na pachayanllina.
34 “Por isso eu lhes envio profetas, homens sábios e mestres da lei. Vocês crucificarão alguns e açoitarão outros nas sinagogas, perseguindo-os de cidade em cidade.
35 Siy Utaáshuchis uru yapshiksa siya. Yuwamand ashkis anumand Apanll siyaa wanichiya. Abelarineetsi pacharangana. Sheeru, Apanllee kuki kamanimapani pachat, minootstam pachat, minootstam pachat ashirangana. Sheeru Sakáriyarini, Balakarinee wip pacharangitamana. Apanllip pang' kamungumaam suwarangitaa, itaru anush putayarusin, pacharangana. Wantsush kamungumaam chinarangitaa, Apanllee wasuma tushiyaru, wantsush pshtumaam pakich pishtakchu anush putayarusin, pacharangana.
35 Como resultado, serão responsabilizados pelo assassinato de todos os justos de todos os tempos, desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram no templo, entre o santuário e o altar.
36 Ashiri yuwamand ashkis anumand na siy ndatuma tsiparus, Apanll siyaa Utaáshucheetsis ichinguru wanichiya. Siy yapshiksa; zitaminarinis yapshirangitamana. Ashiri Apanll siyaa ichingurus wanichiya, tárangiya Isusu.
36 Eu lhes digo a verdade: esse julgamento cairá sobre a presente geração.”
37 Itaru, siyangaz wanip mangi mantsakina. Irusarinshucheetsis siyaa kizpur chinakina. Itaru, siy uru Apanllee ngataksawa. Ngatkus, ¿wanipa Apanllee kuk kamanimapani pachayantsa? Apanllee kuk tayaspatampanee wanip na patumbichpat ta ta ashirangus pachayantsa. ¿Mayaamsa uru ngatamamari taaksa? Mazinaranginaareesa, maya, ¿wanipa siyaa istamaam chinakina? Ktash' wipaa kpumku tamapari ashiru siyaa ashingasi atitaati, itaru siysa kapung ngataksa. Nuwash kamungumaam nda zandaksa.
37 “Jerusalém, Jerusalém, cidade que mata profetas e apedreja os mensageiros de Deus! Quantas vezes eu quis juntar seus filhos como a galinha protege os pintinhos sob as asas, mas você não deixou.
38 Ashirucha, na Apanll siyaa istacheeja, ndambaree. Na napapsancha, átcha Apanlli siyaatsi. Tputs siyaa kasimaam kuskatssin, tpachingachpasinaya. Panguspaz kurimunaz ashirus yurangatssa. Apanll siyaa istacheeja, ndambaree.
38 E, agora, sua casa foi abandonada e está deserta.
39 Nuwash kamungumaam ngatkus, nuwsha Aparpi naachina. Siysa nuwaa yusur pangcheezis, ndambaree. ¿Wanipaja kiyung kachiychis? Itaru, nuwsha yusur kuskachuri, nuwaa natstachpasa. Mangis kis nuwamun shambatachpasa. Apaa, shiy kizpurtishcha.
39 Pois eu lhe digo: você nunca mais me verá, até que diga: ‘Bendito é o que vem em nome do Senhor!’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.