Mateus 21

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Putamsha Irusarinush watsiritayaruni, yakat Betbaja sura tasasaru, machish Olivash sura anush kanusaranganiya.
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 Isussha wipunashee tsimbun kamachtarangiya; Betbajash pshtushinints. Pshtukamchus, anush burru tusisimaa pangatssa wipapta. Tapureerus, machtantsa wipaptarta.
2 com a seguinte ordem:
3 Tputs siyaa: ¿Mayaamsha chineetsi tapuriksa? atinaariya ashiru, siysa: Iy kurakarini kamachtaranguwa; tángtsa. Musásiritam tuwanpuchinllpa átcha tángtsa; tárangiya Isusu wipunasheetsi. Wipunashsha naatarangsin, burroo tapureeru, wipapat Isusush yushindarangiya.
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Sirútamasa zitamin Apanllee kuk kamanimapan, anoo wasina yandarangiya; burrootsi tsiyatarangiya. Tárangiya;
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 Irusarinshuchis kamaningtsa; Siy kurakaris naanllpa. Tputsee mangoo zurampatari natstayaru, undararee izuuru kasiychu, chinampatarisha chinaku taachiya. Burroo wip yamayaru, anumun karupanamun ush kuxinaru kuschiya,
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 — ausente —
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 — ausente —
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Tputs zapan shaneerangusin, Isusush wasina naantach ashkusin, Isusoo kurakaam ínayani atusin, wamareetstamta tsapumun ngootsish muta muta ashirangana. Mishat, ashpatam tputs yarinllee waru tzayaru, ngootsish wayat wayat ashirangtamana.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Sheeru, tputs yamazarangu, mishat tputs kuzizimun tachitarangu, Apanllee yasikaktaranll ashirangana.
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Irusarinush pshturangu, Irusarinshuchsha tputs zapani iriptarandsin, ¿Mayaamaja tputs zapan ashkana? ¿In tputs chakaja? masharangusin,
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 tputssha yuw Isusush tachitarangu an, In Isuscha. Apanllee kuk tayaspatampani. Galileyshuch tputsi; yaktash Násaretshuchi ancha, tárangana Irusarinshuch ichinguru zamamtar ashirangana.
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Ashiriya, Irusarinush pshtuyaruni, Isussha Apanllip pang' naatarangiya. Anush tputs paxanxamapani zapan Apanllshumari pang' paxanxkatssin, kurikee yat, tputseem maachi panat ashirangana. Isussha anoo parangu, tsiyantarangiya. Paxanxamapaneetssha tashitungayaru, misarinee kapeet, urkiree yampan misarintam kapeet, uxinasheetstam kapeet, tputseetstam makookoo paxanxarangu anootstam kapeet kapeet shitar ashirangiya; ichinguru tashitungarangiya.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Tashitungakchu, Isussha: ¿Mayaamsha Apanllish pang' paxanxisheem wayaksa? tárangiya. Apanll yandamarini ateeja:
13 Ele lhes disse:
14 Anushsha Apanllish pang' tputs wach mchus, mishat chpan tputs taarangiya. Isusoo, Yaranda; tárangana. Ashiri Isussha ichinguru yararangiya.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Nllursha Isusush tachitarangana an Apanllshutam pang' pshturangusin, wand yasiyastar ashirangana. Isus Dapiyarinchichcha; yuw kuschiya, tárangana; Isus watatcha, yaseek'sin ántar ashirangana. Ashiriya, apanllpansha urkar, misha Móysispaniri wirkari kamanimapansha nlluraa mazinayarusin, Isus tputsee yararangu anootstam parangusin, kapung tsiyantarangana.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Isusoo tsiyatkusin, Za. ¿Nlluraa kuk nda mazinakish? Zamangi tángcha; tárangana. Isussha yámarangu; Aa, mazinatana. Itaru, zamangi taacheezi, ndambaree. Siysa Apanllee kuk nda mangoonaksa, watam atuwa;
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Táyaru, Apanllish pang' shitungeeranllu, Irusarinshutam shitungeeranllu, sheeru yaktap Betaniyap naatarangiya. Anush psaansha kanusarangiya.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Puturisha Irusarinap naateeru nda katungarangu mariz kayatarangiya.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ngootsush watsirit yasinaa wanus yusitaru anoo parangiya. Wanusee nachungarangu, ndunarshtaya. Warunandarita parangiya. Isussha tsiyatku; Ayamtaati yusicheezish, ndambaree; tárangiya yasinaatsi. Táyaru, anumunsha yasin mawiruyaru tsiparangiya.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Iysha yasin mawirurangu anoo paranguni, punirustaranginiya. ¿Tamayshta ashik? táranginiya Isusootsi.
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Isussha: Mazinangtsa; Apanllimun mangis tatkus, nda piyari chinat chinat ashkus, nda punirustakus, siy xapoomaam wanindaja, tárangiya. Yasinaatstaa, Mawirungi; tákchus, mawiruchiya. Macheetstaa, Naangi. Musush chipuyangi; tákchus, musush chipuyachparee, watam Apanllimun mangis tatkus, nda punirustakus, siy xapoomaam wanindaja.
21 Então Jesus disse:
22 Yuwaa Apanllee mashkus, nda nungtakus, Apanll siyaa panachiya; tárangiya Isusu iyaatsi.
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Irusarinushsha kuseeruni, Isus Apanllish pang' yusur pshturangiya. Anush Isus tputsee tayapstarangiya. Tayapstataru anush apanllpan urkar, mishat Utaáshuchtam urkar Isusoo masharangana; ¿Tamama tputs shiyaa tayapstangi, táranga? tárangana.
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Isussha: Xamachi; nuwmasa siyaa mashchintspa; nuwaa kamaningandama, ¿Chak Wangarineetsi: Tputsee ichumashini; táranga? ¿Apanlleezuwa? Nduniya ashiru ¿tputseezuwa? ¿Siy amaksa? Siy nuwaa anoo kamankinaareesa ashirus, nuwsha siyaa kamanchintspa yuw nuwaa zanganirangu anootsi.
24 Jesus respondeu:
25 Ashiri siyma kamaningandama; ¿chak Wangarinee kamachtayaru ichumashini, táranga? tárangiya Isusu. Itaru, uwshtisin arapinlltama naateersin, waanpatatin tsiyatarangana; ¿Chiysha ameecheezich? tárangana. Apanll Wangarinee zanganirangu atinaareeniya ashiru Isussha: ¿Ashiri mayaamsha Wangarinee kuk nda mazinarangsa? ¿Mayaamsha waa kuk ngatarangsa? táchparee iyaatsi.
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Itaru, Wangarinee waana zandarangu tayapstarangiya, atinaareeniya ashiru, tputssha iyaa pachachpasinaya, watam, Wangarin kizpur apanllpanimuncha, atanawa. ¿Ashiri tamachtaja? Watsiparee, Yasareezini, táyani, tárangana.
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Sheersin, Isusootssha: Yasareezini, tárangana. Isussha: Siy nuwaa kamapshiksawa; ashiri yuw nuwaa kamachtarangu anoo nuw siyaa kamanchitamtazi, ndambaree, tárangiya.
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Itaru, xamachi; tsiyatssee kamanchintspa. Mazinangtsa; tárangiya. Tputs wip tsimbun kamuz taarangiya. Minootssha wip: Mzats ptatashini; tárangiya. Papcha wanus kayanakachpa.
28 Jesus continuou:
29 P'sashini, táyaru wipsha: Ndambaree; zandkeezi, tárangiya. Tárangitaa, zapishsha paziyaru, naachparina átu, mangush chinarangu, naatarangiya. Mzatsush patatarangiya.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Waparsha minootstam wip: Mzatsush ptatashini. Papcha wanus kayanakachpa. P'sashini; táyaru, Wipsha Ayu; naachparina, tárangitaa, nda naatarangiya. Mangu ngichirangiya wapareetsi.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 ¿Ashiri na siysa amaksa anootsi? ¿Chak kaapanaari waparee kuk tuminuranga? tárangiya Isusu. Parísiypanshuch táyaspatashsha, misha Utaáshuchtam urkari: Yuw wapar ichtaru masharangu anu, watam ngatarangitaa mzatsip naataranguwa; tárangana. Isussha: Mazinangtsa; Nllur ngichirangu an tamaparee ashirangtischa siya.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Wangarin ichumampani siyaa tayapstarangu, Mangeetsis nda yararangtsa. Apanllee mangoonangtsa; tárangitaa, siysa ngatarangsawa. Yutaritshishpan tputs, misha gobernutam urkir yampan tputs mazinarangusin, mangoonarangana. Kiztam imbangartaku an Wangarinee kuk mazinayarusin, mangootstam yararangana. Ashiri uwshtisin yutaritamuntaatssin tputs, Apanllush pshtuchinllinaya; urutamari Apanllush taachinllinaya. Itaru, siysa mazinarangitaatis, ngataksawa. Ashiri siy pshtucheezis, ndambaree; tárangiya.
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Na xamachi, misha tsiyatssis mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa, tárangiya. Tputs mazareem wanusee tatsumurangiya. Wanusee kizarun tamapari ashiru tatsumurangiya. Tatsumeeru, mzatsee tandapunurangiya. Tandapunurangu, wanuseem wayari tatsirapshisheem wayarangiya. Sheesha, íwartam pangusee pangurangiya ksutamapaneema; mazaree ichinguru ksutamaama, watam kapunguwa. Sheesha, ashirangu, ichinguru yararangu, ksutamapaneetssha: Na siysa wanasiri tarawaztakus ksutangtsa. Wanasiri ptatangtsa. Ashkachus, nuwsha wanasiri tuwapchintspa, táyaru, nllitaritap tsap naatarangiya. Anush tsup zapan taarangiya.
33 Jesus disse:
34 Wanuspassha waritachu, tputssha muchchuree kamachtarangiya; Tsapunpi kanapungints. Kuseerus, ksutamapanee mashangtsa. Wanusee nuwaam yashini, muchchuree kamachtaku, tárangiya. Muchchursha naayarandsin, kuseersin, ksutamapanee masharangana wanuseetsi. Paturunari yushindangandama, átcha, tárangana. Itaru, ksutamapansha wanusee kapung pachindarangana. Muchchuree putayaru, minoo yasinpat pzkoorangu, minootstam pacharangu, minootssha patumbichpat karikatar ashirangana. Ashiri muchchursha suwayarusin, mangusha xunarusin waptam naatarangana.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Upaturunarip kanapeersin, upaturunarsha tsiyantarangu, ¿Tamayshta ashik? táyaru, minootstam muchchuree: Siysa napashintsa. Wanusee mashashini; táyaru, zanganirangiya. Muchchursha naateersin, mzatsush kuseersin, ksutamapansha uwaatstam kiyungutam yachayarusin, xunaru waptam zanganirangiya.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 — ausente —
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 — ausente —
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Itaru, wipsha kuseeru, ksutamapansha waanpatat tsiyatkusin, Papcha; paturun wip naanllpa, tárangana. Iy paturunarini tsipakchu, wipsha iyaatsim kasiruneepa. Watstaya; yaamari kasiyani. Pachayaruni, kapeeteeni; taringsi; tárangana.
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Táyarusin, kanungasee putayarusin, chapungup macheersin, pacharanganaya, Isus tsiyatssee kamanku, tárangiya.
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Táyaru, Parísiypanshuchee táyaspatashi masharangiya; Na siysa kamaningandama; Upaturunari mazarip kuskachu, ¿ksutamapanee tamacheeja? tárangiya.
40 Aí Jesus perguntou:
41 Parísiypanshuchsha táyaspatashi: Maya, kuskachu, ksutamapanee nda zapish ichingurusin pachachiya, tárangiya. Sheesha, ksutamapanee nllitarit wanasirimashcha wayachparee. Siysa wanasiri ksutangtsa. Wanusee pchindintspa; táchparee, tárangana.
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Isussha; Siystawa. Siysa ashkitamsa. Apanllee kuk natstakitaatis, nda mangoonaksawa, tárangiya. Apanll kuk ateeja:
42 Jesus então perguntou:
43 Apanll siyaa waanaatsi kuk tayapstamaam wayaranguwa. Itaru, siysa tputsee nda wanasiri tayapstaksa. Nda istaksa. Ashiri Apanll siyaa, Na watsishaparee siyaa tákchu, nllitaritaatstaa tputsee waana tiptsir ksutamapaneem kamachtachiya. Uwsha tputsee itsinsaru tayapstachiya Apanllee kuku.
43 E Jesus terminou:
44 Tputs manguta Apanllee Ipusamarini ngateeru, anumand Apanll tputsee wanichiya. Itaru, tputs Apanllee Ipusamarini natsakchu, pachakchu, Apanllsha anoo tputsi kachingchiya. ¿Yapeeja kamungchinllina? tárangiya Isusu.
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Apanllpansha urkar, misha Parísiypanshuchsha táyaspatash Isusoo kuk mazinayarusin, Iyaatsimanda tsiyatkiya, tárangana.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Kizpur tsiyantarangana. Pachayaruni kasayani, tárangitaatssin, tputsee punirangusin, natumasa watsta, tárangana, watam tputs kis Isusoo kuk mazinaranganawa. Apanllee kuk itsinsaru kamankiya, tárangana Isusootsi. Ashiri Isusoo nda musá pacharangana.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.