Mateus 19

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Isussha iyaa kapung tayaspatarangu, Galileyush tsap káyashinuni, kung Ortagush tuwash naataranganiya. Apus zapan maayaranlluni, Utaásh tsap kuseeruni, kung Ortagaa kítaranguni, anush Isus tputsee tayapstarangiya.
1 Tendo acabado de dizer essas coisas, Jesus saiu da Galiléia e foi para a região da Judéia, no outro lado do Jordão.
2 Anush tputs zapan Isusungaz tachitarangsin shaniyarangana. Wanguyaa ichinguru yararangiya.
2 Grandes multidões o seguiam, e ele as curou ali.
3 Itaru, Parísiypanshuch táyaspatash anshutam tputspat shaniyarangana. Isusoo yachayani; Apanllee kuk imamarpayani, táyarusin, Isusoo masharangana; ¿Tputs waana zandku, ndush wizanllee kasamaam waritak? ¿Shiy amaksha? tárangana Isusootsi.
3 Alguns fariseus aproximaram-se dele para pô-lo à prova. E perguntaram-lhe: "É permitido ao homem divorciar-se de sua mulher por qualquer motivo? "
4 Ashiri Isussha: ¿Siy mayaamsha Apanllee kuk nda mangoonaksa? Apanll kuk ateeja; Apanll tsapoo tinayaru, ichinguru iwapayaru, minum kamuz, anumunsha minumtam kiz ashiru tinarangiya.
4 Ele respondeu: "Vocês não leram que, no princípio, o Criador ‘os fez homem e mulher’
5 Ashiriya, tputs kamuz uru waparee, wanireetstam kasayaru, izuuru wizanllpatamarisha minumaripaz nutsas ashirusin taachinllinaya; nda kasachinllinaya.
5 e disse: ‘Por essa razão, o homem deixará pai e mãe e se unirá à sua mulher, e os dois se tornarão uma só carne’?
6 Ashkachu, tsimbunataa tputsi minamaritpaz nutsas ashiru taachiya. Ashiriya, ndusha tsimbun tputs tamapari ashiru taachiya, átcha Apanll kuku. Apanll kamuz wizanllpat minamarisha nutsas ashisha, ¿tamaree wizanllee kasach? Mishat, tputsee wizanll itutsimaam yutarittamcha, tárangiya Isusu.
6 Assim, eles já não são dois, mas sim uma só carne. Portanto, o que Deus uniu, ninguém o separe".
7 Parísiypanshuch táyaspatashsha Isusoo yámku; Itaru, Móysisarini, táranguwa; Wazaranllsha kirakaa kasamaam tuyandachiya. Wizanlleem kirakaa panayaru, izuurumamari kizaa kapeetchiya, tárangiya Móysisarini. Ashiri ¿mayaamsha shiy nllitaritaa chinaksha? tárangana Isusootsi.
7 Perguntaram eles: "Então, por que Moisés mandou dar uma certidão de divórcio à mulher e mandá-la embora? "
8 Isussha: Watam siy tputsis uru mangishis yutarit chinaksawa. Ashiri anumandcha Móysisarini yandarangiya. Itaru, chtakchu, Apanll anootsi nda chinarangiya. Tputs wizanllpata kis taamaam chinarangiya. Itaru, wizanll yutarit patatku, anumandamari kasamaam waritakcha.
8 Jesus respondeu: "Moisés lhes permitiu divorciar-se de suas mulheres por causa da dureza de coração de vocês. Mas não foi assim desde o princípio.
9 Ndunnaa ashku, kasamaam yutaritcha. Wizanllee kasakchu, sheeru nllitaritsha yamakchu, an yutarittamcha. Mishat, tputs kizaa kasama yamakchu, an yutarittamsha taachiya, watam nllitari tputs wizanlliwa. Ashiri izanllpatartis kis taangtsa; tárangiya Isusu. Parísiypanshuchee tputs táyaru, kasarangiya.
9 Eu lhes digo que todo aquele que se divorciar de sua mulher, exceto por imoralidade sexual, e se casar com outra mulher, estará cometendo adultério".
10 Isus táyaru, ashiri iysha wipunashini masharanginiya, ¿Watam ashku anu, ndush mizanllish taamaam waritach? tárangini.
10 Os discípulos lhe disseram: "Se esta é a situação entre o homem e sua mulher, é melhor não casar".
11 — ausente —
11 Jesus respondeu: "Nem todos têm condições de aceitar esta palavra; somente aqueles a quem isso é dado.
12 — ausente —
12 Alguns são eunucos porque nasceram assim; outros foram feitos assim pelos homens; outros ainda se fizeram eunucos por causa do Reino dos céus. Quem puder aceitar isso, aceite".
13 Tputs zapan Isusush kusarangana. Wipaatstam yushindarangana. Ipareemi Apanllpat tsiyatap atusin, wipaa Isusush yámandarangana. Isusoo, ipareetsi kuwiptish ptatangi. Apanllpat ipareemi tsiyatangcha wanasiri kanungamaama, tárangana Isusootsi. Itaru, iysha wipunashini nlluraa zapani paranguni, Watsta; Isusoo tamundarintspa. Mapeekuwa; táranginiya tputseetsi.
13 Depois trouxeram crianças a Jesus, para que lhes impusesse as mãos e orasse por elas. Mas os discípulos os repreendiam.
14 Itaru, Isussha: Watsta; nuwash waani nlluraa kuspana; zanganinllpa. Tputs nllurpaz ashiru nuwaa chinaku, anoo Apanll kizpur chinakiya. Ancha Apanll tiptsiri, tárangiya.
14 Então disse Jesus: "Deixem vir a mim as crianças e não as impeçam; pois o Reino dos céus pertence aos que são semelhantes a elas".
15 Táyarisha, nlluramun uwee wayayaru, Apanll shiyaa kizpur chinakiya, tárangiya. Ashiri anush tayaspatamaam iwaparangu, kung Ortagush káyaranllu, naatarangiya.
15 Depois de lhes impor as mãos, partiu dali.
16 Minushsha zari, kanungas Isusungaz napati átu, Isusush kusarangiya. Isusoo chamayangayaru, Ichee, shiy kizpur wanasirtishcha shiya. Ashiriya, Apanlleem taárash yasapi aturi, shiyash kusaramachtana. Ashiri kamaningandama; ¿taarashee urutari payumaam tamaycheezi? tárangiya.
16 Eis que alguém se aproximou de Jesus e lhe perguntou: "Mestre, que farei de bom para ter a vida eterna? "
17 Isussha: ¿Mayaamsha nuwaa wanasirtishcha átsha? Watam Apanllimari wanasiriwa. Wandaya taarashee urutamashi zandkush, ashiriya Apanllee kamachtamarini payungcha; tárangasha Isusu.
17 Respondeu-lhe Jesus: "Por que você me pergunta sobre o que é bom? Há somente um que é bom. Se você quer entrar na vida, obedeça aos mandamentos".
18 Kanungassha: ¿Tamamaatseeja payuchi? tárangiya. Ashiriya, Isussha:
18 "Quais? ", perguntou ele. Jesus respondeu: " ‘Não matarás, não adulterarás, não furtarás, não darás falso testemunho,
19 Mishat, Apareetsis wanasir ksutangtsa. Kuk payungtsa.
19 honra teu pai e tua mãe’ e ‘amarás o teu próximo como a ti mesmo’".
20 Itaru, kanungassha: Ichee, Apanllee kamachtamarini ichinguru payukuri, anumunari wachinaranginawa. Ashiriya, ¿nuwaam mayaa pishtach taarashish urutari payumaama? tárangshita.
20 Disse-lhe o jovem: "A tudo isso tenho obedecido. O que me falta ainda? "
21 Isussha: Ashiriya, izuuru Apanllush tachitamaam zandkush, urutamari Apanllush taamaam zandkush, ashiri maachiritaatsish paxanxeerush, tuchingeerush, pukireemsha panangcha. Sheerush, nuwash tchitangandama. Ashkachush, Apanllushsha shiyaam maachi pishtacheeja, ndambaree, tárangiya Isusu.
21 Jesus respondeu: "Se você quer ser perfeito, vá, venda os seus bens e dê o dinheiro aos pobres, e você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me".
22 Itaru, kanungassha maachtaa zapani payurangiya; an tputs kurkirimuncha. Ashirucha, Isusoo kuk mazinayaru, ngateeru, mang' kapung mantsarangiya. Mang' mantsaku, Isusoo kasarangiya.
22 Ouvindo isso, o jovem afastou-se triste, porque tinha muitas riquezas.
23 Kanungas naatarangsha. Isussha iyaa tsiyatarangiya; Siyaa atina; wirakuch Apanllush pshtumaam mbamcha.
23 Então Jesus disse aos discípulos: "Digo-lhes a verdade: Dificilmente um rico entrará no Reino dos céus.
24 Mazinangcha; kameechoo wanuts kapungu m'kushash wach pshtumaam pinasakiya. Ashkitamanaya Apanllish wirakuch pshtumaam aranganasha mbama, tárangiya Isusu.
24 E lhes digo ainda: é mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus".
25 Iysha anoo mazinayaruni, Maya, ashkachinaariya ashiru, ¿tamayreezich kamungchich? táranginiya.
25 Ao ouvirem isso, os discípulos ficaram perplexos e perguntaram: "Neste caso, quem pode ser salvo? "
26 Isussha: Chaanamuntari kamungumaam wanindaja; itaru Apanllina xaptareeja. Ashirucha, tputsee izuuru tapachindachiya, tárangiya.
26 Jesus olhou para eles e respondeu: "Para o homem é impossível, mas para Deus todas as coisas são possíveis".
27 Pitorsha: Shiyamand kaminish maachiritaatsini ichinguru kasarangtanicha. ¿Ashiri iyaam mayaja Apanll wanasiri istach? tárangiya.
27 Então Pedro lhe respondeu: "Nós deixamos tudo para seguir-te! Que será de nós? "
28 Isussha: Nuw siyaa ichingurus atina; Zapshitaa Apanll ichinguru kaneesich tinakchu anush nuwsha nuwamari kasiruri taachina. Nuw Apanllchichimuntaati tputseem kinarangtana. Ashiri siysa nuw ipunshini nuwapat tatsamoorus taatssa. Tputsee wanimaam waritakchu anush siysa nuwapat washunand Utaáshuchee wanichchi. Akoparinee wip 12, anchichee siysa ichinguru wanitssa. Siyamari kasiru taatssa.
28 Jesus lhes disse: "Digo-lhes a verdade: Por ocasião da regeneração de todas as coisas, quando o Filho do homem se assentar em seu trono glorioso, vocês que me seguiram também se assentarão em doze tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
29 Mishat, siyaa atitamana. Tputs nuwash tachitamaam maachiritaa ichinguru kasaku, nuwaa ichinguru kasiru chinaku, Apanll anoo mbizcheeja. Nuwash tachitamaam tputs natumasamaam pangoo kasaku, zoonllee kasaku, wizaree kasaku, wapareetstam, wanireetstam kasaku, wizanlleetstam, wipaatstam kasaku, watsapuneetstam kasaku, yuw ashku an tsapurunasush taaku anoo Apanll aranganasha istachiya. Ashiri zapani payuchinllinaya. Mishat, urutamari Apanllush watsapunu taachinllinaya.
29 E todos os que tiverem deixado casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou campos, por minha causa, receberão cem vezes mais e herdarão a vida eterna.
30 Itaru, tputs yuw naturi nuwaa kuki mazinaksin, zapaneeja Apanllush pshtuchinllina. Itaru, zapshita arapichsha tputs nuwaa kuki mazinakchusin, nuwaa tachitkatssin, zapan kis Apanllush shaniychinllinaya, tárangiya Isusu.
30 Contudo, muitos primeiros serão últimos, e muitos últimos serão primeiros".

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.