Mateus 18

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Anpurtam Isussha iyapat pangusush taaranguni, iysha Isusoo masharanganiya; ¿Apanll tiptsiri chakaja kasiru taar? atuni masharanganiya Isusootsi.
1 Nessa ocasião, os discípulos vieram a Jesus e perguntaram: “Afinal, quem é o maior no reino dos céus?”.
2 Isus nlluraatssha: Naani ningeema, tárangu, nllursha kuseeru, Isus nlluraa iyash tuxiykeerangiya. Sheeru, Siy nuwaa masharangus, ashiri na kamanchintspa, tárangiya.
2 Então Jesus chamou uma criança pequena e a colocou no meio deles.
3 Táyaru, Na mazinangtsa; tárangiya. ¿Mayaamsha uru kasiru taamaam chinaksa? Anu yutaritcha. Nlluraa napangtsa. Nuwaa chinaku, mapiykcha. Tputsee kasimaam chinakeeja. Ashiri siysa nllur tamakparee shingtsa. Nuwaa nda kizpur chinakus, wand saanpatatis kasiru taamaam chinakus, Apanlleem tiptsiri kinamaam pinasaksa.
3 Em seguida, disse: “Eu lhes digo a verdade: a menos que vocês se convertam e se tornem como crianças, jamais entrarão no reino dos céus.
4 Ashiri yuw nllurpaz ashiru nda uru waanpata kasimaam chinaku anootssha kaapa Apanll kis napkiya. Ancha kaapa Apanllee kasiru chinakiya.
4 Quem se torna humilde como esta criança é o maior no reino dos céus,
5 Tputssha nlluraa in ashiritam, nuwamand kamini chinaku, ashiri nuwaa chinaktamtaya.
5 e quem recebe uma criança como esta em meu nome recebe a mim.”
6 Itaru, tputs nlluraa yutarit tayapstaku, yuwaa nuwaa chinaku anoo yutarit tayapstaku, nllursha mazinayaru, sheeru yutarit taaku, nuwsha tputsee kizpur wanichima, yuw nlluraatsi yutarit tayapstarangu anootsi. Tputs ashku an yutarit tayapstaku, wayarpunumun samandu kapunguw tusiseeruch, kambeeru, musush ipusunandush kapeetkachu, wanimaam waritakcha,
6 “Mas, se alguém fizer cair em pecado um destes pequeninos que em mim confiam, teria sido melhor ter amarrado uma grande pedra de moinho ao pescoço e se afogado nas profundezas do mar.
7 watam tputsee yutarit tayapstakuwa; an kizpur yutaritcha. Tputssha mazinayarusin, sheeru yutarit taakchu, aranginasha yutarit ashkana. Tputs uru ashichpasinaya; yutarit tayapstachpasinaya. Itaru, yuw tputs yutarit tayapstakchu anoom kamungumaam wanindaja.
7 “Quanto sofrimento haverá no mundo por causa das tentações para o pecado! Ainda que elas sejam inevitáveis, aquele que as provoca terá sofrimento ainda maior.
8 Anumand siyaa atina; kuwiptis uru yutarit ashkus, k'tsiptis uru yutarit patatamaam naakus, ashiri turuyarus arap kpitangtsa. K'zima natumasamta tsapurunasush taaktaatis, nda urutamari sumasush kurachis. Yutaritshishireetsis kapeetamaam ngatkus, kamungumaam wanindaja.
8 Portanto, se sua mão ou seu pé o faz pecar, corte-o e jogue-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas uma das mãos ou apenas um dos pés que ser lançado no fogo eterno com as duas mãos e os dois pés.
9 Kcheetsis ashiritam atitamana. Kcheetsis ksutamaam pinasakus, ashiri yuxeerus, arap kpitangtsa. Wach mchusa natumasamta tsapurunasush taaktaatis, nda urutamari sumasush kurachis. Apanllush pshtumaam xararintspa. Yutaritshishee kpitangtsa átana.
9 E, se seu olho o faz pecar, arranque-o e jogue-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas um dos olhos que ser lançado no inferno de fogo com os dois olhos.
10 Ashiriya, siysa paptsa. Tputsee nlluraatstaa yutarita tayapstarintspa. Apari wasundurur nlluraa ksutkana; istakana. Apapush taaksin, uru napkana nlluraatsi.
10 “Tomem cuidado para não desprezar nenhum destes pequeninos. Pois eu lhes digo que, no céu, os anjos deles estão sempre na presença de meu Pai celestial.
11 Ashiri paptsa atina, watam nuw tputseem kinaranguri, tputsee tapachindamaam kusaranginawa.
11 E o Filho do Homem veio para salvar os que estão perdidos.”
12 ¿Tputs tamakanaya? Opeejaa chinuksin, ¿ndush uru nap nap ashkana? Napaz tputs 100 opeejarinee chinuku, minumaritaata, tsípat ashku, ¿nitaati waani tsipap át? nduni. Chinootssha 99 machip kamingeeru, minamta tsípakchu anoo nachungakiya. Chinungaz mang' mantsak ashku, nachungat nachungat ashku,
12 “Se um homem tiver cem ovelhas e uma delas se perder, o que vocês acham que ele fará? Não deixará as outras noventa e nove nos montes e sairá à procura da perdida?
13 sheeru zapshita paku, ¿ndusha mang' kis shambatak? Mang' kis ashkiya. Washtam pangusush kanapkachu, yuwash tputs shaneerana pakchu, mang' kischa. Itaru, yuw kanatsiparangu anoo yushindakchu, anumun mang' kis shambatkiya.
13 E, se a encontrar, eu lhes digo a verdade: ele se alegrará por causa dela mais que pelas noventa e nove que não se perderam.
14 Ashiri Apari kanindash taaku an ashiritamta. Siyaa ichingurus pachindkiya. Nda minamtiyam masaru taamaam zandkiya. Nlluraatstaata chinakiya.
14 Da mesma forma, não é da vontade de meu Pai, no céu, que nenhum destes pequeninos se perca.”
15 Ashiriya, nuwaa kuki payukinaareesa ashiru, zuwanllis tamapari ashirus taangsa. Itaru, min tputs, Apanllchich tputs yutarit taakchu, shiyaatstam yutarit ínakchu, shiysha shaana nambangcha. Uwsha mazinakchu, waana yaramaam zandku, ashiri shiysha wanasiri napangcha. Mbizangcha. Ashkus, yusur saanpatatis kis taatssa.
15 “Se um irmão pecar contra você, fale com ele em particular e chame-lhe a atenção para o erro. Se ele o ouvir, você terá recuperado seu irmão.
16 Itaru, nambkitaatish, uwsha mazinamaam ngatku, ashiri shiysha tputsee tsimbuna, Apanllchicheetstam tputs kuruzungcha. Ashkachush, tputs tsimbun, nduntaati tuchip k'kuz waanand átu, zurkutanicha atini tákchu, an k'kuz wapta tsiyatkatssa.
16 Mas, se ele não o ouvir, leve consigo um ou dois outros e fale com ele novamente, para que tudo que você disser seja confirmado por duas ou três testemunhas.
17 Na yareeni, tákchush, itaru uwsha wand mazinamaam ngatku, yaramaam ngatku, ashiri tputseetssha Apanlleem shaniykatssin, ichingurusin kamaningcha. Ashiri tputssha ichinguru nambkusin, ashtaa mazinamaam wand ngatku, wand tsiyantaku, ashiri shiysha: Watam yutaritshishee yaramaam izuuru ngatakshawa, ashiri iyash pshtumaam watsta; tángcha. Nllitaritaa tputs ashirus napangtsa.
17 Se ainda assim ele se recusar a ouvir, apresente o caso à igreja. Então, se ele não aceitar nem mesmo a decisão da igreja, trate-o como gentio ou como cobrador de impostos.
18 Nuw siyaa ipunsheetsi atashina; Apanll siyaam waanaa tiptsireem ksutamapan wayakiya. Apanllpat minamari mangooz payukus, ashiri tputs yutarit taakchu, siysa waneengtsa. Tputs wanasiri taakchu, siysa wanasiri istangtsa. Apanll, Shingtsa, átcha siyaatsi.
18 “Eu lhes digo a verdade: o que vocês ligarem na terra terá sido ligado no céu, e o que desligarem na terra terá sido desligado no céu.
19 Mishat, Apanllpat minamari mangooz chinakus, tsimbunandaritis Apanllee tsiyatamaam shaniykus, Aparpatini íwarpichpat tsiyatkus mashkus, yuwaa mashkis anoo siyaam istachiya.
19 “Também lhes digo que, se dois de vocês concordarem aqui na terra a respeito de qualquer coisa que pedirem, meu Pai, no céu, os atenderá.
20 Nuw uru siyashtana. Ashiri tuchpanandari tputs, ndunnaari ashku, tsimbunandari nuwaa tsiyatamaam shaniykusin, nuwsha anshutamana, tárangiya Isusu iyaatsi wipunasheetsini.
20 Pois, onde dois ou três se reúnem em meu nome, eu estou no meio deles”.
21 Isus táyaru, ashiri Pitorsha Isusoo masharangiya; Ashiriya, tputs nuwaa yutaritam ínakchu, sheeru yareeni tákchu, sheeru yusur yutaritam ínakchu, sheeru yusur yareeni tákchu, sheeru yusur tayus tayus ashkachinaariya, ¿wanipshooja nuwaa kiyung táchakchu anush, Na wapa; mazinamaam zandkeezi, táchi? ¿Tsimbun matayaru anush támaam ndush waritach? ¿Shiy amaksha? tárangiya Pitoru.
21 Então Pedro se aproximou de Jesus e perguntou: “Senhor, quantas vezes devo perdoar alguém que peca contra mim? Sete vezes?”.
22 Isussha: Mazinangcha; tsimbun matayaru anush kasamaam wanindaja. Uru tputs waana yaramaam zandku, ashiri siysa anpat mapiyrus tsiyatangtsa. Yarangtsa izuuru mapiymaama. Mazinamaam zandkeezi, támaam wanindaja.
22 Jesus respondeu: “Não sete vezes, mas setenta vezes sete.
23 Apanll waanaa tiptsiri yutaritshishirineetsi uru yarkiya mbizamamarita. Ashiri siysa shingtamtsa. Mazinangtsa, tsiyatssis mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa:
23 “Portanto, o reino dos céus pode ser comparado a um senhor que decidiu pôr em dia as contas com os servos que lhe deviam.
24 tputseetssha minum yushindarangana. Kuseeru, kuraksha: ¿Wanip kurikee nuwaa tumashtaksha? ¿Ndusha michónis nuwaa tumashtakish? ¿Ashinooja tuwapchish? Na tuwapanda; tárangiya kuraka. Tputssha: Ichee pinasaktana. ¿Maypataja; kurik nduniwa? tárangiya.
24 No decorrer do processo, trouxeram diante dele um servo que lhe devia sessenta milhões de moedas.
25 Ashiri kuraksha: Ashiri pinasakush, shiyaatstam, misha izanlleetstamtish, misha ipareetstamtish tputseem paxanxchintspa muchchureema. Mishat, maachiritamandish ichinguroo putayaruri paxanxchima. Anpata tuwapachsha, tárangiya.
25 Uma vez que o homem não tinha como pagar, o senhor ordenou que ele, sua esposa, seus filhos e todos os seus bens fossem vendidos para quitar a dívida.
26 Kurak táyaru, tputssha kizpur punirustarangu, kurakush tutunlltayaru, Nduni, ichee. Xamachi. Watsta; anoo shirinllpa. Na ichinguru tuwapchinllpa. Zuraktana zapshitaataya, tutunlltayaru, tanuku, tárangiya.
26 “O homem se curvou diante do senhor e suplicou: ‘Por favor, tenha paciência comigo, e eu pagarei tudo’.
27 Kuraksha tputsee kapung nayanirangu, Ashiriya, watsishaparee. Waani pastachiya. Pangipish mapiyrush kanapungcha, táyaru, waptam tputsee zanganirangiya.
27 O senhor teve compaixão dele, soltou-o e perdoou-lhe a dívida.
28 Itaru, tputssha naayaranllu, urupungushsha nllitaritaa tputs chamayangarangiya. Pakeeru, Shiy nuwaa kurikee tumashtakshawa. ¿Mayaamsha nda tuwapaksha? táyaru, tsiyantayaru, pakchitaa tumashtarangu, tputsee wayarpunush putayaru, Nattu tuwapanda; tárangiya. Pakich tputsee pachamaam pishtarangiya.
28 “No entanto, quando o servo saiu da presença do senhor, foi procurar outro servo que trabalhava com ele e que lhe devia cem moedas de prata. Agarrou-o pelo pescoço e exigiu que ele pagasse de imediato.
29 Tputssha kizpur punirustarangu, tutunlltayaru, Xamachi. Naturitana kurikiri wanindaja. Itaru, tuwapchinllpa, zuraktana, tárangiya.
29 “O servo se curvou diante dele e suplicou: ‘Tenha paciência comigo, e eu pagarei tudo’.
30 Itaru, tputssha wand tsiyantarangu, purisiyaa kuruzeeru, Nee tputs putayarus, tumanangints, watam nuwaa tuwapamaam ngatkuwa; tárangiya. Purisiysha tputsee putayaru, tumanarangiya.
30 O credor, porém, não estava disposto a esperar. Mandou que o homem fosse lançado na prisão até que tivesse pago toda a dívida.
31 Ashirucha, kuraksha muchchur anoo parangusin, ¿Tamayshta ashik? ¿Tamayshta tputsee nda nayanika? táyaru, kurakaa kamanirangiya.
31 “Quando outros servos, companheiros dele, viram isso, ficaram muito tristes. Foram ao senhor e lhe contaram tudo que havia acontecido.
32 Kuraksha mazinayaru, kizpur tsiyantarangu, tputsee kuruzurangiya. Uwshacha kuseeru, kuraksha: Shiy yutarittishcha. Nuwaa kapung tumashtarangitaatish, nuw shiyaa nayaniranguri, waani pastachiya, táranginawa. Ashiriya,
32 Então o senhor chamou o homem cuja dívida ele havia perdoado e disse: ‘Servo mau! Eu perdoei sua imensa dívida porque você me implorou.
33 ¿mayaamsha shiy nuw tamarangparina nda ashkitamsha? ¿Mayaamsha tputsee nda nayaniksha? táyaru,
33 Acaso não devia ter misericórdia de seu companheiro, como tive misericórdia de você?’.
34 tsiyantarangu, wasundururee, Nee tputsee p'tangints. Pu tuwapamaam pinasaku, ashiriya siysa pzkoota pzkoota shingints. Ichinguru tuwapakchu anush shitungamaam waritariya, wasundururee kamachtaku, tárangiya. Isus tsiyatssee kamanku, tárangiya.
34 E, irado, o senhor mandou o homem à prisão para ser torturado até que lhe pagasse toda a dívida.
35 Sheeru Isussha táyaru, Anoo mangoonangints; tárangiya. Watam Apari na siyaam: Waani pastachiya átcha yutaritshishireetsis. Ashiri siysa saanpatatis yaramaam ngatintspa; mbizamamarita. Ngatkinaareesa, Apanll siyaatstam wanichiya, tárangiya Isusu iyaatsi wipunasheetsini.
35 “Assim também meu Pai celestial fará com vocês caso se recusem a perdoar de coração a seus irmãos”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.