Marcos 4

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ashiri Isus musap naateeru, kuseeru, yusursha tayaspatarangiya. Itaru, tputssha kusta kusta kusta ashirangana. Zapan tputs shaniyeersin, Isussha kanush zaruyaru kuxinarangiya. Tputssha upeewamun napataranll ashirangana.
1 Jesus começou a ensinar outra vez à beira-mar. E uma numerosa multidão se reuniu em volta dele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 — ausente —
2 Assim, ensinava-lhes muitas coisas por parábolas e, durante o seu ensino, dizia:
3 — ausente —
3 — Escutem! Eis que o semeador saiu a semear.
4 Mzatsush tirikoo wach kurutkachu, ashpatam wach ngootsish pantsarangiya. Ngootsush tamutamumchu, tsiripichsha pisharangiya; mangu kachingarangiya.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Kurutkachu, ashpatam wach patumbchish tazitaru pantsarangiya. Anush musásiri kxoonamana kxoonarangitaa, itaru tsap pakchimuna, ashiri iwaziri kxoonarangiya.
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Ashiriya, zarsha zatarangu, musásiri mawirurangiya, watam iwazi xixpurtaranguwa.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Ashpatam kpash pantsarangiya. Washunand kpapat kxoonarangiya; itaru kapsha yambutarangiya. Ashirucha, purangu nda yusirangu.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Itaru, ashpatam wach tsappa wanasirimun pantsayaru, kxoonarangiya; wanasirsha yusirangiya. Zapan yusirangiya. Ashpatam 30 wchoo yusirangiya. Ashpatam 60 yusirangiya. Ashpatam 100 yusirangiya.
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto; a semente brotou, cresceu e produziu a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Tputs Apanllee kuk mazinaku ashikpaz ashkiya. Ashiri ngutis mazinarintspa; kaapa mangoonangtsa; tárangiya. Táyaru kasarangiya.
9 E Jesus acrescentou:
10 Isus tputsee kasayaru, wipunashpa 12 taarangu, wamkursha: Tsiyatssee wazareetsiri kamaningcha. ¿Tamaree yasachini? táyarusin,
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze começaram a lhe fazer perguntas a respeito das parábolas.
11 Isussha: Siyaam wazareetsiri kamanimaam waritarina; tárangiya. Apanll anoo chinakiya. Nuwash izuuru tchitangandama átu, siyaam mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa. Itaru, tputseetssha wazaree kamancheezi; Apanllush tachitamaam kamapshichima, watam ngatkanawa.
11 Jesus disse a eles:
12 Nuwaa kuki zapantaa mazinaksin,
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se e sejam perdoados.
13 Nee tsiyatssee ndunnaa mazinakus, ¿tamayaree minootsinashtaja tsiyatssis mangoonchis?
13 Então Jesus lhes perguntou:
14 Tatsumapanpaz ashiru Apanllee kuk tatsumkiya.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Ashiriya, wach ngootsush pantsarangu anoo tputs mazinaktaatssin, yashingsha mangoontapa átu tputsee tsiyatssee tatutsta tatutsta ashkiya.
15 Estes são os da beira do caminho, onde a palavra é semeada: quando a ouvem, logo Satanás vem e tira a palavra semeada neles.
16 Ashpatam tputs Apanllee kuk mazinaktaatssin, mang' kis mazinakana. Itaru, Apanllee yuwamand kiyung kachiykana anumand musásiri kasakanaya. Tputs ashku an watacha wach patumbchimun pantsaku tamapari ashkana.
16 E estes são os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 Iwaziri mangoonkana. Mangoozpa pishtaku ashkiya.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 Wachsha kpash pantsarangu anu, tputs maachingaz támaraksin tamapari ashkiya. Apanllee kuk mazinaktaa,
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 itaru kurikingazeemari chinaku, maachtangaz támaraku, Apanllee kuk kapeetkiya; mangoozee yambutakpaz ashiriya. Mazinakitaatssin, mapeektana atusin, Apanllush nda tachitkiya.
19 mas as preocupações deste mundo, a fascinação da riqueza e outras ambições aparecem e sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
20 Tsap wanasirimun pantsarangu an wachpaz ashiru izuuru kxoonkachu mangoonkanaya. Apanllush tachitkusin nda kasakanaya. Wach yusikpaz ashkiya; tárangiya Isusu wamkureetsi, manga.
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Minsha tsiyatssis mazinangints; mang Isus tárangiya. Nambarin tiruyaruch, taramzish wantsush nda wayakich. Antaati kajonish wayakich, nduni. Uru wazaree wayatarchi. Ashiriya, pamaam tputs kamirancha. Ashiriya, nuwaa kuki shingtamtsa.
21 Jesus também lhes disse:
22 Natuma nuwaanaatsi pishum tamapari ashiruri, yusur ichinguru yasachpasinaya. Natuma ipishungarangitaati, yusur wazaree yasachpasinaya.
22 Porque não há nada oculto, senão para ser manifesto; e nada escondido, senão para ser revelado.
23 Ashiri tputs nuwaa kuki mangoonamaam zandkusin, wits mazinachinllinpa; tárangiya.
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 Paptsa; kaapa mazinangtsa. Nuwaa kuki wanasir mazinakchus, aranginasha yusur mangoonatssa. Kapung mazinakchus, kapung mangoonatssa.
24 Então lhes disse:
25 Mangoonkinaareesa, aranginasha aranginasha ashtatssa. Itaru, nda mazinakus, pakchimana mangoonkachus, nda mangoonamaam izuurisha itutschima, mang, tárangiya Isusu.
25 Pois ao que tem, mais será dado; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Tputs: Apaa, shiyamari nuwaa ksingandama átu, uwsha kasiku anoo kamanchintspa; Isus tárangiya. Apanllee kuku wach tatsumimpaz ashkiya. Tputs wchoo tatsumku, waanitam kxoonkiya.
26 Jesus disse ainda:
27 Tputs nda paru, maata, putam maata, putam maata ashku, zapish wach ptutpayaru, kxoonkiya. Waantarisha kxoonkiya.
27 Ele dorme e acorda, de noite e de dia, e a semente germina e cresce, sem que ele saiba como.
28 Tsap wchoo yanungakiya. Sheeru, zapishsha kanungeesha; yusikshita. War pakich shitungkiya. Shitungeeru putsisayasha, yusikiya; kayanakshitaya.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro aparece a planta, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Kayanakchu, pusayaru, wayakiya. Apanll kuk ashikpaz ashiritamta izapaneekiya; mang, tárangiya Isusu.
29 E, quando o fruto já está maduro, logo manda cortar com a foice, porque chegou a colheita.
30 Apanll tputsee mang' kasiku anoo misha kamanchintspa. Mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa.
30 Disse mais:
31 Kuchpaz wach tatsumkuch ashkiya. Kuch wach pakcheewa. Nllitarit wach kapungcha.
31 Ele é como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 Itaru, kuch wach pakchitaat tatsumeeruch, itaru kanungachu, ichinguroo mzatsush tatsumtarich anootsina kasiriya. Wapzar taariya. Tsiripich ixatamaam waritariya wapzarshu. Ashikpaz ashkiya Apanll tputsee wamari kasiku; tárangiya Isusu.
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças; cria ramos tão grandes, que as aves do céu podem se aninhar à sua sombra.
33 Isus tsiyatssee kamapishtamayaru kamanirangiya. Yuw mangoonamaam waritaru anoo tayaspatarangiya.
33 E com muitas parábolas semelhantes Jesus lhes expunha a palavra, conforme podiam compreendê-la.
34 Tputseemana anootsiri kamanirangiya. Itaru, wipunashpa ipuneersin, wipunasheetsina wazaree kamanirangiya.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Natam zari pukamchu Isus wipunasheetsi: Mus arachich kiteeni, tárangu,
35 Naquele dia, sendo já tarde, Jesus disse aos discípulos:
36 tputsee kamingeersin naataranganaya. Isuspa zarurangusin naatarangana. Ashpatam wipunash minush kan zaruyarusin naatarangtamsina.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Kambusursha kizpur kambustarangiya. Warastarangu, kansha kizpur zaw zaw ashirangiya. Kanush tatsitamaam pakich pishtarangiya.
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava se enchendo de água.
38 Isussha maamawu muxaxamun ktuktuw maa ashirangiya. Wipunashsha: Isusoo papcha, támangi. Chiyzangi, chimukchinipa. Nishuripa tsipambachi. ¿Mayaama nda istaksha? táranganaya.
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro. Os discípulos o acordaram e lhe disseram: — Mestre, o senhor não se importa que pereçamos?
39 Táyarusin, mang Isussha támarangu, chiyzayaru, kambusuroo nambarangiya; Wappa. Zanayangi; táyaru, anuri tsípatara ashirangiya. Zanaramach ashirangiya.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: O vento se aquietou, e tudo ficou bem calmo.
40 Isussha wipunashee: ¿Mayaamsha puniksa? ¿Mayaamsha nda nuwamun mangis tatuksa? mang, tárangiya.
40 Então Jesus lhes perguntou:
41 Itaru, Isussha wipunash mang kizpur punirangana. Waanpatatshitisin tsiyatkusin, ¿Tamaree in tputs ashtar? ¿Kambusuroo tsiyatku, wappa átu anuri kambusur mazinak? ¿Warassha mazinaktamtawa? mang, tárangana Isus wipunashi.
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: — Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.