Marcos 14

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tsimbunandamsha zar shambatshish yuw Ijiptoo tsap shitungarangana an pishtarangu, misha pangaa nda tpootaru anoo katungumaam shaniyshisheem, anush Utaáshuch urkar Isusoo pachamaam tsiyataranganaya.
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Xamachi, watam na shaniymaam waritayanlluwa. Tputs yasayarusin kapung tsiyantachpasinaya. Apinlliri putayani táranganaya.
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Ashiri Isus Betaniyash taarangu, Simosh, wanuts itsaptaku anush pang' maamaw katungtungtar ashirangiya. Kizsha kzammashee patumbchish kachutamash tuzururu, payuru kusarangiya. Wayungunoo nartupat wach tinama. Puteeraa ship pátangayaru, Isusumun much ichumarangu, arap waritaru anootsi.
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Tputssha anoo pakeersin, tsiyantaksin, waanpatatin: ¿Mayaamsha kiz mangu kzammashee itsanka?
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Ndunariya itsanarangu, panayarina, kurikee zapan putachparee, watam minam masach kurikeem tarawaztakuch anumand waritakuwa. Sheeranaari, kurikee pukireem panamaam waritchiya, tárangana. ¿Shiy mangish nduntishtee? tárangana kizaatsi.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Itaru, Isussha: Watsta; kizaa nambintspa. ¿Mayaamsha tamundaksa? Nuwaa chinaku ungirtaku ashkiya; tárangu.
6 mas Jesus disse:
7 Pukir tputs siyash uru taariya. Ashiriya, yuwash zar waritakchu anush siysa pukireem istatssa. Itaru, nuw kapung taacheezi, ndambari.
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Itaru, kizsha nuwaa nayaniku, kzammashpa ichumarangiya. Nuwaa niri mapumaam átu ashkiya.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Siyaa atashina; in kiz ashirangu anoo tputs ichinguru tsapurunasshuch ztarsin mazinachinllinaya. Zapshitaa nuwaa kuki mazinakchusin, Kiz kzammashee Isusumun much ichumarangu; ántachinllinaya. Anoo mbizamaam wanindaja, tárangiya Isusu.
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Isus wipunashimuna Utaásarini; misha Iskáriyota tsurtarangitamta. Uwsha Isusoo tamapingamaam zandarangu anoom tsiyatpi átu Apanllip pang' naatarangiya.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Kuraksha anoo mazinayarusin, mang' ksarangana. Yungparutishcha átish. Ashiri aship tuwapchinllpa mang táyarusin, Utaásarinsha: Waritachparee mang, tárangiya. Shitungeeru, Isusoo mangush tamapingamaam chinarangiya. ¿Tamayareezi tamapingachee? táyaru, anuri mangush chinarangiya.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Yuwash zar opeejaa pachamaam tatsameenllu anush opeejaa pangapat nda tpootaru anpat katungamaam waritarangiya. Ashiri wipunashsha Isusoo: ¿Yapeeja shambatshishish yuw Ijiptoo tsap shitungarangana anush zar katungumaam yarchini? tárangana.
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 Isussha wipunashee tsimbun kamachtarangiya. Mazinangantsa; Irusarinush pshtuyarus, kamuz tipayashinu, suwee kuktachu pakchus, anshuri tchitangtsa; tárangu.
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 Pangush pshtukchu, pshtungtamtsa. Siysa upaturunareetsi pakchus, mashangtsa; ¿Yapeeja shambatshishish yuw Ijiptoo tsap shitungarangana anush zar katungchinee? ¿Tandapunuz nuwaam yararangish an yapeeja? átcha iy mayistorurini áttanda, tángtsa.
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Mashkachus, uwsha tandapunuzee kapung yámandachiya. Pangusish iwaz wach taariya. Anush misaa, kuxinshishee ichinguru pangatssa. Pakeerus, katungtsee yarangtsa, mang, tárangiya Isusu.
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Ayu táyarusin, naatarangana. Yaktash kuseeramchusin, ichinguru mang parangana. Isus yuwartatam, tárangu anoo ashparitam parangana. Pakeersin, mang Isusoom yararanganaya.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 — ausente —
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 — ausente —
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Wipunashsha mang' kapung mantsaranganaya. Sheeru, minsha tputs: ¿Nuwaatseezuwa átshawa? minsha: ¿Nuwaatseezuwa átshawa? ántarach ashirangana. Ichingurusin masharanganaya.
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Isussha: Nuwpa ipunshi nuwapa pangaa mangawash washunand pshtaku anparee tamapingachindaniya; tárangu.
20 Jesus respondeu:
21 Apari kuk sirú nuwaa kamanirangu,
21 Pois o
22 Ántarangu, katungkusin, pangaa yáyaru, Waparee: Wappari táyaru, tupta tupta sheeru, pangaa wipunasheem martarangiya. Wipunasheetssha: Mazinangantsa, tárangu. Neewa; panga nuwaanapaz nutsshi ashipaz ashitanda. Wanasir ktungangints. Nuwamand nutsi Apanll siyaa tapachindachintsa; tárangiya Isusu. Táyaru, martarangiya.
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Sheeru, Isus mangawaatssha yáyaru, Waparpa tsiyateeru, yásirangiya.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Neewa; insha waashish nuwaanapaz kurasiri ashipaz ashitanda. Nuwsha kurasiri parungakchu, tputseem ichinguru tsipachima tputsee tapachindamaama; Isus mang táyaru, wipunasheemshat minumsha yásta minumsha yásta ashirangiya. Ichingurusin waarangana.
24 Então Jesus disse:
25 Mazinangantsa; Yusur nimun kizarun chinuz wayari vinoo nuw waachtazi, ndambaree. Itaru, yusur kuskachuri, siyaa yamayaruri, Apapush watsapuni yusurshapa shaniyeeruni, washunandshapari waachchi nuwaptaya; mang, tárangiya Isusu.
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Apanllee yaseeyarandsin, psaanaritam shitungarangana. Sheeru, machip naatarangana, yap yasin suru Oliva zapan taaru ambi.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Anuritam machip Olivap kuseersin, Isus wipunasheetssha: Na in psaan ichingurus punikchus, nuwaa kasachpasa, tárangiya. Apari kuk anootstam wasina kamanirangiya;
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Ashiri tsipayaruri, yusur támeeruri, wasina Galileyap naachima. Anush pangchinipa; tárangu Isusu.
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Pitorsha: Ichingurusin shiyaa kasakchusin, nuwsha shiyaa kasacheezi, ndambari, tárangu,
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Isussha: Pitoroo, mazinangancha; itsinsaru kamanchinllpa. Na in ndatuma ktash tsimbun yusaru, shiysha tputsee: Nuw Isusoo yasakeezi táchsha. Tuchip tayusichsha; mang, tárangiya Isusu.
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Pitorsha kizpur tsiyatatar, ¿Tamaree nuw ashchee? Nuwaa pachaktaateesinaya, nuw Isusoo yasareezi tácheezi, ndambaree. Shiyaptari tsipachchi, tárangiya. Wipunashsha ichingurusin annandarit tsiyataranganaya.
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Psaanaritam Isus wipunashpa ipuneersin, mzatsip sur Getsemanap naatarangana. Kuseeramchusin, Isussha wipunasheetsi: Xamachimasi: nish k'xinangints. Aparpatamasi tsiyatatamasima táyaranllu,
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 tuchpamsha tputs machirangiya. Pitoroo, misha Sandeekurini, misha Wanga aship Isus, machirangiya. Naantaatssin, Isussha mangush ksukpaz ashirangiya; mangush wantsush tumanarangiya.
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 Mangi kizpur mantsakuri, tsipakchima. Siysa neetsiritamapa ksutangtsa. Tputs kustapa; tárangiya.
34 e disse a eles:
35 — ausente —
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 — ausente —
36 Ele orava assim:
37 Wipunashishsha napkamchu, wipunashsha maakururtar ashirangana. Isus Pitorootssha: ¿Simo maarish? ¿Minamtiyam ura ksutamaam pinasarangish? tárangu.
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 Támeerus Apanllpat tsiyatangtsa. Paptsa; Yashing' kasiyantspa. Apanllpat tsiyatamaam zandamana zandkitaateesa, itaru maats kasikantsa; támbeeshinu kasarangiya.
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Kasayaru, yusur waptam kanapeeranllu, Apanllpat tsiyatarangiya. Yuwari ichtaru, tárangu anuritam tayusarangiya.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Yusursha wipunashish kuskamchu, wipunashee yusur maamarsin parangiya, watam maats zuw zuw ashiranguwa.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Anamunsha Isus yusur wipunashish tuchparinshtini kusarangiya. ¿Wand maaris, kanuskis? Na waritayanlliya. Na musásiri tputs yutarit nuwaa, Apanlleetstaati wipi tamapingachindanaya. Tamapingayarusin, Romshucheetssha: Neewa; siysa waneengtsa táchinlliniya nuwaatsi; tárangu.
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Pza, naayani. Paptsa tamapingampani naanllpa, tárangiya.
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Isus wandari tsiyatstaru anush waana wipunash Utaásarini kusarangiya. Tputs zapan mchit payurutarusin, yasinaa washitaneewtam payurutarusin, kusartarangana Isusoo putamaama. Kamachtarangiya Utaáshuch apanllpan urkari; misha wachinawin, misha Móysispaniri wirkar kamanimapani kamachtarangitamta.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Ndaturi kusaru, Utaásarini tputsee kamanirangiya; Nuw Isusoo ishambchima; tárangu, Ishambkachuri, an watatanda Isusu. Siysa p'tangtsa. Siysa putayarus machingtsa; suwatpa; tárangiya.
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Ashiri Isusush kuskamchu, Utaásarinsha musásiritam Isusush iriptaranllu, Mayistoroo, ¿tamarimta? táyaru, ishambta ashkamchu,
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 — ausente —
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 — ausente —
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Sheeru, Isus tputspat tsiyatarangiya. ¿Mayangazsha psaan yasin payurutarus kusaksa? ¿Nitaati nuw washchirshiti? ¿Antaati nuw siyaa kapeetamaam tputsee ishinkee?
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 ¿Wanipaja kamiran Apanllish pang' tayaspatarangee? ¿Mayaatsi punikus nda putarangsa kamiranata? Apanll kuk yandarangu anoo tatsamkachu nuwaa putaksa; Isus tárangiya.
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Átaru anoo wipunashtisin mazinayarusin, ichingurusin Isusoo kasayarusin, suwasuwarangana. Isusoo kasarangana.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 Itaru, tputssha kanungas wazurani k'tuntambaru, Isusush tachitarangiya. Uwaatssha putayarusin,
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 kamisaa tusheeru, zapeeruri suwarangiya.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Ashirucha, anuritam machtarangusin, apanllpanish urkar pang' tapshturangana. Anush Utaáshuch urkar, misha Utaáshuchtisin wachinaw, misha Móysispaniri wirkar kamanimapani aship shaniyarangana.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Itaru, Pitor arapirit mang tachitarangiya. Apanllpanish pang' pshturangitamta. Pshtuyaru, tipuranllizee sumasish chuchurangiya apanllpanpat muchchuri.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Ashiri apanllpan urkar, wachinawtam: Isusoo pachayani, táyarusin, tputsee ngichimapani nachungarangana. Siysa Isusoo yutarit tsiyatangtsa. Ngicheerus, iysha tupchayani táranganaya. Tsimbunis minamari k'kuz payukinaareesa, ashiri pachamaam waritariya, tárangana. Itaru, tsimbun tputs nda minamari k'kuz payuranganaya; naxpoorangana.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Mangu piyari tsiyat piyari tsiyat ashirangana. Nda waanandarit tsiyatarangana.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 Zapish ashpatam tputs chiyzarangusin,
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 Isusoo kitsiptartini mazinarangini. Isus taarangeeja: Apanllee pang' uwpa pangurangana anoo nuw kapeetkachuri, tuchipparee zar yusur panguchina; itaru nda kuwipti panguchina átu anoo mazinarangini, tárangana ngichimapani.
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Anoo zapan tsiyatarangitaatssin, ashiritaa nda waanand tsiyatarangana.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Ashiri apanllpansha urkar anoo mazinayaru, chiyzayaru, Isusootssha: ¿Mayaamsha nda tsiyataksha? Tputs tsiyatkusin, ¿mayaamsha nda yámaksha? tárangiya.
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Itaru, Isussha zamazamaw ashirangu, nda yámarangiya. Apanllpansha urkar: ¿Apanllish Ipusamarini shiya? tárangiya.
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 Isussha: Aa, yuw átis an watatana, tárangu. Apanll nuwaa tputseem tinarangu, nuwsha Apanllinungiri taachima; msasush karuwkachuri pangchitampasa, tárangiya Isusu.
62 Jesus respondeu:
63 — ausente —
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 — ausente —
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Tputssha Isusumunsha kawachitangat ashirangana. Chirik'pat wchoo kámanayarusin, tuzim tuzim ashirangana. Tuzim sheersin, Natu, kamaninda ¿chak tuzimkanlla? átangat ashirangana. Sheersin, apanllpansha muchchur Isusoo macheerandsin Isusoo tuzimumach ashirangana.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 Ashiri Pitor tipuranllizush taarangu, apanllpan urkar muchchur, kiz kusarangu.
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 Pitoroo chuchuchuw parangu, nap ashirangiya. Kizsha mang: Shiy Isuspat Násaretshuchpat ipunarangish, tárangu,
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Pitorsha: Nitaati anoo tputsee yasareezi. ¿Chakamasaja? ¿Mayaamsha nuwaa ngutish átsha? táyaru, shitungashinung xiyaa ashirangshita Pitoru.
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Muchchursha, kiz anushsha pakeeru, tputseetssha: In tputs Isuspat ipunarangtamcha, Wipunashparee Isusuya, kiz Pitoroo, tárangu,
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Pitorsha: Nitaati nuw Isusoo ipunsheezi, dancha; tárangiya. Yusur mishat tputs musásiritam: Zurakparee, shiy Isuspasha wipunashsha, watam Galileyshuchtamshawa; mang táyaru,
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 Pitorsha mantsir kapung tsiyatarangiya. Yuwaa átish anoo yasareezi. Ngichkinaareena, anumand Apanll nuwaa pcharundama, tárangiya.
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 Támpu, musásiritam ktash taraseemaam yusarangiya tsimbunurinshtini. Mangush Pitor chinayaru p'tseerangiya yuwaa Isus kamanirangu anootsi; Ndatuma ktash tsimbun yusaru, shiyma tputsee: Nuw Isusoo yasareezi táchsha. Tuchip tayusichsha, tárangu anootsi. Isusoo kuk chinayaru, kizpur mang' mantsayaru, tanurangiya.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.