Marcos 10

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Minush zar Isus Galileyaa kasayaru, tsap Utaá sura amb naatarangiya. Ortagaa kung kítarangiya. Yusur tputs zapan shaniyarangana. Isussha tayaspatattar ashirangiya.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Parísiypanshuch tputs kuseersin, Isusoo imamarpamaam masharangana; Tputs wizanllee kasakchu, ¿Waritacheeja? ¿Shiy amaksha? tárangana.
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Isussha: ¿Móysisarini kamachtarangu amaranga? tárangu manga.
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Parísiypanshuchsha:
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Isussha: Siy wanasir taamaam ngatarangus, ashirucha Móysisarini yandarangasha, tárangu,
5 Então Jesus disse:
6 Itaru, Apanll tsapoo tinamaam iwapayaru, tputseemshat tinarangiya. Chtaru kamuzaatsima tinarangu, anumunshat wipunasheemsha kizaatssha tinarangitamta.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 Ashirucha, tputssha kamuz uru waparee, wanireetstam kasayaru, izuuru wizanllpatamarisha minumaripaz nutsas ashirusin taachinllinaya.
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 Ashkachu tsimbunataa tputs minamaritpaz nutsas ashiru taachiya. Ashiriya, ndusha tsimbun tputsi; minumaripaz ashiru taachiya.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Apanllsha kamuz wizanllpat minumarishat tputs ínarangu, ¿tamaree wizanllee kasach? Mishat, tputsee wizanlli itutsimaam yutarittamcha; tárangiya Isusu.
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Pangusush pshtuyarusin, wipunashsha: ¿Kamuzich izanlleetsich kasakuch yutaritaja átish? tárangana.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Isussha: Mazinangcha: tputs wizanllee kasayaru, nllitaritaa yamakchu, yutaritsha taakiya; yuwaa ichtaru kasarangu anoo tayutaritkiya, tárangiya Isusu.
11 E Jesus respondeu:
12 Kizsha wazaranllee kasayaru, kamuzaa nllitaritaa zaranllku, yutarittam taakiya, tárangiya.
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Mishat, Isusush nlluraa yushindarangana. Isus nlluraa pachipap atusin kusaranganaya. Itaru, Isussha wipunash táranganaya; Watsta. ¿Mayaamshta Isusoo muntaksa? táranganaya.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Isus anoo mazinayaru, tsiyantarangiya. Nuwash waani nlluraa kuspana; zanganintspa, tárangiya. Tputs nllurpaz ashiru nuwaa chinaku, anoo Apari kizpur chinakiya. Ancha Apanll tiptsiriya.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Ashiriya, tputs ndunnaa nllur tamapari ashiru Apanllee chinaku, ayamtaati Apanllish pshtucheeja, ndambaree; tárangiya.
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Sheeru, nlluraatssin yamayaru, pachipeeru, Shiyaa Apanll chinakiya táyaru, nlluraam Waparpat tsiyatarangiya.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Minush zari Isus Ortagush kung káyashinu naantachu, tputs iriptaranll timucheeru tsiyatarangiya. Ichee, shiy wanasirtishcha. ¿Apanllee taárash urutari payumaam tamaycheezi? tárangu.
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Isussha: ¿Mayaamsha shiy wanasirtishcha nuwaa átsha? tárangu. Apanllimaritcha wanasiriya, tárangiya.
18 Jesus respondeu:
19 Shiy Apanllee kamachtamarini mazinakpasha. Watam Apanll:
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Tputssha: Apanllee kamachtamarini ichinguru payukuri, anpatari wachinaranginawa, tárangiya.
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Isussha napku anoo tputs chinarangiya. Itaru, shiyaam minum arangeem wand pshatakiya, Isus tárangu, Mazinangcha; maachiritaatsish paxanxeerush, tuchingeerush, pukireemsha panangcha. Sheerush, nuwash tchitangandama. Ashkachush, Apanllushsha shiyaam maachi pshatacheeja, ndambaree; mang, tárangiya.
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Itaru, tputssha maachtaa zapani payurangiya; an tputs kurkirimuncha. Ashirucha, Isusoo kuk mazinayaru, ngateeru, mang' mantsarangiya.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Isussha wipunashee tasaseeru, Wirakuch Apanllish pshtumaam mbamcha; mang, tárangiya Isusu.
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Wipunashsha Isusoo kuk mazinayarusin, ¿Tamakee ashik? tárangana. Isussha yusur: Nlluris, Apanllish pshtumaam mbamcha; tárangiya.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Mazinangantsa; Kameechu wanuts kapungu m'kushash wach pshtumaam pinasaku. Ashikpaz ashkiya wirakuch Apanllush pshtumaam aranganasha mbama; tárangiya Isusu.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Wipunashsha: Maya, ashkachinaariya ashiru, ¿tamayareezich kamungchich? tárangiya.
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Isussha wipunashee napku, Chaanamuntari kamungumaam wanindaja; itaru Apanll chiyaa tapachindachiya. Antaati Apanllina xaptareeja, nda; tárangiya.
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Itaru, Pitorsha: Ichee, mazinangancha. Shiyaam kaminish maachiritaatsini kasarangtanicha mang táyaru,
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Isussha: Mazinangantsa; watsapunee kasakchu, zoonlleetstam, wizareetstam, wapareetstam, wanireetstam, wipaatstam, mazareetstam kasakchu, nuwangaz kamini nuwash tachitku,
29 Jesus respondeu:
30 tputs ashkinaari ashiru, Apanllinasha aranginasha na in istachiya. Yap xiyku amb ichinguru Apanll istachiya. Pangoomtampaz, zuwanlleemtampaz; wizareemtampaz wanireemtampaz; wipaamtampaz; mazareemtampaz, ashiritampaz ashiru panachiya; itaru kiyungupa kachiychinllinaya. Itaru, Apanllush watsapunu urutamari taachiya; mang, tárangiya Isusu.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Mazinangantsa; Tputs nish tsapurunasish kizpuritaa taaku, itaru Apanllush kuskachu tsapush taachiya. Mishat, tputs nish nda kizpuritaa taaku, itaru Apanllush kizpur taachiya, mang tárangiya Isusu.
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Isus Irusarinap arap naamachu, uwma yamazaru naatarangiya. Wipunashsha punirustaatssin, nllitaritam tputs tachitarangusin, kizpur punirangana. Itaru, Isussha: Naanints tsiyatpani, tárangiya wipunasheetsi 12. Yuwaa Irusarinshuch Isusoo ashtachinllina anoo kamanirangiya.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Na Irusarinap naachiniya, tárangiya. Nuwaa tputseem kinarangitaati kiyung yachchinllinaya. Tputssha nuwaa tamapingachiya. Sheeru, Apanllee kuk tayaspatataru antam, misha apanllpantaa urkari, nuwaa tupchachindanaya. Tunarip nuwaa machtayarusin,
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 uwshtisin waana much naach naach sheersin, misha nuwamun kawachta shitarusin, pachachindanaya nuwaatsi. Itaru, zari tuchpashu yusur támchima; Isus tárangasha wipunasheetsi.
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Sípitiyurini wipa Sandeekurini, misha Wanga Isusush kuseersin, Ichee, na shiyaa tamundachinipa. Shiynaa ngatinllpa, ichee; tárangana.
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Isussha: ¿Maya zandaksa? tárangu,
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 uwsha: Yusur kuskachush, 'sinush kuskachush, zuwanlli shiyanungi mbazinungich kuxinku, nuwsha shiyanung mbutsutsunungich kuxinkachuri, iyaa kizpur kurakaam ínangasindama, tárangana.
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Isussha: Anoo shiy kaapa nda mangoonaksha. Nuw kizpur kiyung kachiychima. ¿Itaru, siy kiyung kachiymaam ndusha ngatchis? tárangiya.
38 Jesus respondeu:
39 Ashiri Sandeekurintam, Wangtam: Iyaam kiyung kachiymaam waritachtamparee; ngatcheezini, ndambaree tárangana. Isussha: Zuraktishcha. Nuw tamaparina ashiru siy kiyung kachiychitampasa.
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Itaru, nuw siyaa tputsee kasiru ipusamaam pinasaktana. Apanll waana ipuschiya yuwaa zandku anootsi; tárangiya Isusu Sandeekootsi.
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Isussha wipunash kuwiz iptaru an mazinazinaw ashirangsin, tsiyantaranganaya Sandeekurineetsi.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Itaru, Isussha wipunasheetssha: Na mazinangtsa; Siyamari kurakaris tamapari ashirus taarintspa. Siy tunaree tputs yasaksa. Kurak uru wamari kasiru taariya. Wamkursha kasiru taaku, tputsee zapani kamachtat kamachtat ashkana.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 — ausente —
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 — ausente —
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Napa nuw tputseem kinarangitaati tputsee istamaam nish tsapurunasush kusarangina. Antaati tputsee nuwaa istanda ateezi, nda. Nuw tsipakchuri, tputsee zapan yashingoo itutschima; tárangiya Isusu.
45 Porque até o
46 Ashiri Irusarinap naantaatssin, minush zari Isus wipunashpa tputs zapanpa yaktash Jericosh pshturangana. Arangeem shitungeersin, Bártimiy, Timíyu wipa, wach mchusaatsi, ngootsinung kuxinxinaw watungasheem kutataw parangana.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Tputs Isus Násaretshuchi naanllpa atusin, Bártimiysha: Isusoo, istanda, watam Dapiyarinchichshawa átu,
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Tputssha mang nambarangu, ¿Mayaamsha tamundaksha? Zamachiyshpa; tárangiya. Itaru, Bártimiysha nda sambaytarangu, manga. Isusoo, istanda; tárangiya.
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Isussha mazinayaru, Kuruzungints; táyaru, tputssha mchusaa: Mangish mantsarinllpa. Isus shiyaa kuruzkiya. Chiyzangi; pza pangatish, tárangana.
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Bártimiysha wamaree yushta sheeranllu, chiyzata sheeranllu, Isusup naatarangiya.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Isussha: ¿Mayaamsha nuwaa kuruzuksha? ¿Tamanda átsha? átu, wach mchussha: Mayistoroo, kachi yaranda; nappi átana; mang, tárangiya.
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Isussha: Nuwamun mangish taturangush, ashiri shiyaa yareena. Naangsi; tárangu, musásirisha napta ashirangiya. Sheeru, ngootsush Isusush tachitarangiya.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.