Lucas 9
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT
1 Sirútama Isus wipunashee: Naanints; nish shaniyeeruni, tsiyatpani, mang, tárangiya. Shaniyeersin, Isussha tsiyatku, tárangiya;
1 Jesus reuniu os Doze e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar enfermidades.
2 Ashiri Apanllee kuk kamanishinints; Apanll nuwashumari tchitangtsa átcha, tángtsa. Tputsee wanguyaa ituyamangtsa.
2 Depois, enviou-os para anunciar o reino de Deus e curar os enfermos.
3 Naakchus, maachi yarintspa; ngutiritis xunarus xiyshintsa. Tushuwsheetstaatis yarintspa. K'tunaris minamari yáyarus naatssa. Tsingashis yarintspa; katungats yarintspa; kurikiris yarintspa; xunarus naangtsa, tárangu.
3 Ele os instruiu, dizendo: “Não levem coisa alguma em sua jornada. Não levem cajado, nem bolsa de viagem, nem comida, nem dinheiro, nem mesmo uma muda de roupa extra.
4 Tputsush pang' kuskachus, uwsha nuwash taangi atinaari ashiru, anshuri taangtsa. Ndatuma naarus, anshuri taangtsa.
4 Aonde quer que forem, hospedem-se na mesma casa até partirem da cidade.
5 Itaru, tputs nuwash taangi nda átu, natsaku, ashiriya siysa wanimaam kutsis kachingayarus, naangtsa mangoozee p'tsimaama. Ashiri k'kuz kamanishintsa, Isus tárangiya manga.
5 E, se uma cidade se recusar a recebê-los, sacudam a poeira dos pés ao saírem, em sinal de reprovação”.
6 Wipunashsha ayu atusin, Yaktash shuneerusin, mang naparangana. Apanllee kuk ichingurusin mang kamanirangana; yarta, yarta, yarta mang ashirangana. Kungoo izataru mang shuneerangana.
6 Então começaram a percorrer os povoados, anunciando as boas-novas e curando os enfermos.
7 Itaru, mang anpurtam Herodesarini, Galileyshuch urkari, Isusumun tsiyatssis mazinarangiya. Isusootssha tárangiya; ¿Wangarini pacharangi anuzuwa? ¿Támeeshiniwa? átu, kizpur punirustarangiya. Ashpatam tputs: ¿Ndusha Wangarini ichumampani nda támeenll? tárangana.
7 Quando Herodes Antipas ouviu falar de tudo que Jesus fazia, ficou perplexo, pois alguns diziam que João Batista havia ressuscitado dos mortos.
8 Ashpatam: Zitamin Elíyasazuwa, misha tát, misha tát mang ashirangana. Ashpatam: ¿Zitaminarini Apanllee kamanimapani átarini anuzuwa? ¿Anuzuwa támeeshiniwa? mang átangat ashirangana.
8 Outros acreditavam que Jesus era Elias, ou um dos antigos profetas que tinha voltado à vida.
9 Itaru, Herodesarinsha mang: Wangarini much tururanginawa. ¿Tamamaja; wach pangasani? mang tárangiya. Tárangitaa, pamaam xapoorangiya, manga.
9 “Eu decapitei João”, dizia Herodes. “Então quem é o homem sobre quem ouço essas histórias?” E procurava ver Jesus.
10 Ashiri Isus tayaspatamapanirini Apanllee kuk kamantayashinusin, Isusootssha kamaniramchinllina. Itaru, Isussha: Pza, tsiyatani yaanitaa, táyaranllu, yaktapsha Betsáyanap mang machtarangiya.
10 Quando os apóstolos voltaram, contaram a Jesus tudo que tinham feito. Em seguida, Jesus se retirou para a cidade de Betsaida, a fim de estar a sós com eles.
11 Machkachu, tputs piytanda naayanllu atusin, mang wazapan tachitartarangana. Isussha yusur tputsee Apanllee kuk tayaspata tayaspata ashiru, Apanll nuwaatsimari tchitangandama átcha, ántar ashirangiya. Tayaspataku anush tputsee yararangiya. Anush tputs kuwiz m'cheeru mil shaniyarangana.
11 As multidões descobriram seu paradeiro e o seguiram. Ele as recebeu, ensinou-lhes a respeito do reino de Deus e curou os que estavam enfermos.
12 Ashiriya, Waparee kuk kamanimantaru, zar manginamun xameekamchu, Isussha wipunashi: Isusoo, tputsee zanganingcha katungtseema. Nish apusap wanindaja, mang, tárangana Isusootsi. Ashiri ashpatam yaktap naakchusin, ashpatam tputsip mazari naakchusin, katungtsee pangchinllinaya. Sheersin katungchinllinaya. Anshuri ashishtarusin maachinllinaya, mang wipunash táyarusin,
12 No fim da tarde, os Doze se aproximaram e lhe disseram: “Mande as multidões aos povoados e campos vizinhos, para que encontrem comida e abrigo para passar a noite, pois estamos num lugar isolado”.
13 Isussha: Nduni; xamachi; nishuri maritangtsa siya, átu, wipunashsha: Kayupich tsimbunand taariya. Pangsha kuwiz m'cheertam taariya. ¿Tamaycheezich? ¿Ashiri yusur paxanxateeziniwa? mang, tárangana wipunashi.
13 Jesus, porém, disse: “Providenciem vocês mesmos alimento para eles”. “Temos apenas cinco pães e dois peixes”, responderam. “Ou o senhor espera que compremos comida para todo esse povo?”
14 Mang punirustarangana, watam kamuz kuwiz m'cheeru mil shaniyaranganawa.
14 Havia ali cerca de cinco mil homens. Jesus respondeu: “Digam a eles que se sentem em grupos de cinquenta”.
15 wipunashsha tputsee tunuxinarangiya. Piyam cincuentatam tunuxinat, piyam cincuentatam tunuxinat mang ashirangana.
15 Os discípulos seguiram sua instrução, e todos se sentaram.
16 Ashiramchu, Isussha mang pangaa yáyaru, kayupcheetstam yáyaru, íwarsha mang kanindap naparangu, Apaa, katungtsimand wapparee; mang, tárangiya. Táyaru, pangaa tupta tupta tupta sheeru, wipunasheem panarangiya. Na siysa tputseem pana pana shingints; maritangints; mang, tárangiya.
16 Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e os abençoou. Então, partiu-os em pedaços e os entregou aos discípulos para que distribuíssem ao povo.
17 Panayarishtisin, mang tazazartarangana; katuchirangana. Wipunashsha 12 tsumb katuchimaa mang yarangana. Anumunsha sheersin mang naatarangana.
17 Todos comeram à vontade, e os discípulos encheram ainda doze cestos com as sobras.
18 Sirútama Isus waanitari Waparpat tsiyatarangu, wipunashsha mang kusarangana. Isussha wipunashee: ¿Piyartach tputs nuwaa amkanaya? mang, tárangiya.
18 Certo dia, Jesus orava em particular, acompanhado apenas dos discípulos. Ele lhes perguntou: “Quem as multidões dizem que eu sou?”.
19 Wipunashsha: Ashpatam tputs shiyaa Wangarineezuwa ichumampani támeeshiniwa átssincha. Itaru, ashpatam shiyaa Elíyasazuwa átssincha. Mishat, tputs, Zitaminazuwa támeeshiniwa; Apanllee kuk sirútama kamantaru anuzuwa átssincha shiyaatsi, mang, tárangiya wipunashi.
19 Os discípulos responderam: “Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros ainda, que é um dos profetas antigos que ressuscitou”.
20 Isussha: ¿Siystawa; nuwaa chakand átssa? átu, Pitorsha: Shiy Apanlltishcha Ipusamarini, mang, tárangiya.
20 “E vocês?”, perguntou ele. “Quem vocês dizem que eu sou?” Pedro respondeu: “O senhor é o Cristo enviado por Deus!”.
21 Itaru, Isus kamapshimaam kamachtarangu, Tputsee kamanintspa, waneeku mang, tárangiya.
21 Jesus advertiu severamente seus discípulos de que não dissessem a ninguém quem ele era.
22 Sheeru, waanaatsi watsipun kamanirangiya. Tputseem kinaranguri, kiyung kachiychina, tárangu. Iyashuch kurakarini, misha iyashuch Apanllpan urkari, misha Móysispaniri wirkar kamanimapan ashpisin nuwaa natsachapandanaya. Iyashuch Utaáshuchim tputs nuwaa ngatchapandanaya. Nuwaa pachakchusin, Apari zar tuchparinshini nuwaa ituyamachindaniya, mang Isus tárangiya wipunasheetsi.
22 “É necessário que o Filho do Homem sofra muitas coisas”, disse. “Ele será rejeitado pelos líderes do povo, pelos principais sacerdotes e pelos mestres da lei. Será morto, mas no terceiro dia ressuscitará.”
23 Itaru, tputseem ichinguru mang, tárangiya; Nuwash tachitamaam zandkus, saanaatsi taarashis chinarintspa. Nuwamand kamini tsipaneetsis pchindintspa; nuwash izuuru tchitangandama. Ichinguru zari nuwaa chinangtsa. Nuwash izuuru tchitangandama.
23 Disse ele à multidão: “Se alguém quer ser meu seguidor, negue a si mesmo, tome diariamente sua cruz e siga-me.
24 Tputs waanaatsi tapachindaku, Yashinguppa kanatsipchiya. Itaru, nuwamun kamini kiyung kachiykachu, watsipunootstaa nda pachindku, tapachindachima.
24 Se tentar se apegar à sua vida, a perderá. Mas, se abrir mão de sua vida por minha causa, a salvará.
25 Tputs maachi ichinguru payukinaari, itaru tsipakchu, Yashinguppa naachiya. ¿Antaati Apanllush pshtumaam kurikpata pshtucheeja? ndambari. Ashiri nuwaa kuki ngatintspa tina.
25 Que vantagem há em ganhar o mundo inteiro, mas perder ou destruir a própria vida?
26 Mazinancha: tputs nuwaa paziku, nuwamand kuki pazikitam, nuwsha yusur kuskachuri tpazchima, watam tputseem kinaranginawa. Yusur kuskachuri, 'sinush kizpur kuschina. Aparpati wasundurur ichinguruni kuschima. Anush nuwsha tputsee tpazchima.
26 Se alguém se envergonhar de mim e de minha mensagem, o Filho do Homem se envergonhará dele quando vier em sua glória e na glória do Pai e dos santos anjos.
27 Itaru, mazinangtsa nuwaa kuki. Siy na nuwaa mazinakus, itaru ndatuma tsipachus, ashpatamtis Apanllee taárash pangachpasa, mang, tárangiya Isusu.
27 Eu lhes digo a verdade: alguns que aqui estão não morrerão antes de ver o reino de Deus!”.
28 Anootssha táyaru, tsimbunparee matayaru maayaru, Isus machip Apanllpat tsiyatani átu naataranganaya. Pitorpat, Wangpat, Sandeekurinpatini machimun káreerteersin, Apanllpat mang tsiyatarangiya. Wipunashsha mang maakururtar ashirangana.
28 Cerca de oito dias depois, Jesus levou consigo Pedro, João e Tiago a um monte para orar.
29 Isussha tsiyatku, wani nllitaritam kinaku, mang wamarsha mburshimasheemsha kinayaru, mamaru ashiru kura ashirangiya.
29 Enquanto ele orava, a aparência de seu rosto foi transformada, e suas roupas se tornaram brancas e resplandecentes.
30 — ausente —
30 De repente, Moisés e Elias apareceram e começaram a falar com Jesus.
31 — ausente —
31 Tinham um aspecto glorioso e falavam sobre a partida de Jesus, que estava para se cumprir em Jerusalém.
32 Pitorsha mang kis maarangusin, támatarangana. Isusoo wizpuririnee tuwasineerangu anoo parangana. Zitaminaatssha parangitamta.
32 Pedro e os outros lutavam contra o sono, mas acabaram despertando e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Zitamin naakchusin, Pitorsha mang: Xamachi, ichee, mang, tárangu. Washunandari nish taakuni, wanasirparee. Nuw tuchip tambtachima; neetsiri taapani, ichee. Min shiyaam tambtachima, misha Móysisarineempa, misha Elíyasarineempa, mang, tárangiya Pitoru. Itaru, Pitor mangshari ashiru tsiyatarangiya.
33 Quando Moisés e Elias iam se retirando, Pedro, sem saber o que dizia, falou: “Mestre, é maravilhoso estarmos aqui! Vamos fazer três tendas: uma será sua, uma de Moisés e outra de Elias”.
34 Mang támburi anush msassha kuseeru, yambutatara mang ashirangiya. Pitorsha mang punirustarangana.
34 Enquanto ele ainda falava, uma nuvem surgiu e os envolveu, enchendo-os de medo.
35 Msasush k'kuz mang kimarangu, Isusoo nuw ipartana. Nuwcha kamachtarangi. Ashiri Isusootsiri kuk mazinangtsa, mang, tárangiya Apanlli.
35 Então uma voz que vinha da nuvem disse: “Este é meu Filho, meu Escolhido. Ouçam-no!”.
36 Táyaru, zitamin msasush tsípatara ashkachu, Isusootsimsha parangana.
36 Quando a voz silenciou, só Jesus estava ali. Naquela ocasião, os discípulos não contaram a ninguém o que tinham visto.
37 Putamsha machip karuweerandsin, mang tputsee zapan chamayangarangiya.
37 No dia seguinte, quando desceram do monte, uma grande multidão veio ao encontro de Jesus.
38 Minumsha tputs kizpur tsiyatarangiya: Ichee, istanda, tárangu. Ipari kamuz minamaritcha. Ipareetsi napangcha.
38 Um homem na multidão gritou: “Mestre, suplico-lhe que veja meu filho, o único que tenho!
39 Yashing ipareetsi kiyung yachakiya. Muntakchu, uru kizpur ay tánllu, itsip itsip ashkiya. Waris kukush chpukat chpukat ashku, wanutssha tatatata ashkiya; nungtakiya. Nda musá kasakiya. Yashing ipareetsi pachamaam zandkiya.
39 Um espírito impuro se apodera dele e o faz gritar. Lança-o em convulsões e o faz espumar pela boca. Sacode-o violentamente e quase nunca o deixa em paz.
40 Ipunsheetsish yashingoo tchiyangi, táranguri, xapoorangana. Ashiri shiysha istangandama átana, tárangiya tputsi.
40 Supliquei a seus discípulos que o expulsassem, mas eles não conseguiram”.
41 Isussha mang: ¿Mayaamsha siy uru nuwangaz kusaksa; watam nuwaa mangoonamaam ngataksawa? ¿Ashinooja mangoonchis? Siyaam nguti kiyung kachiykina; ashiritaati siy nuwaa nda mangoonaksa. Ashtaa, iparish yamashini, mang, tárangiya Isusu.
41 Jesus disse: “Geração incrédula e corrompida! Até quando estarei com vocês e terei de suportá-los?”. Então disse ao homem: “Traga-me seu filho”.
42 Naantachu, mang yashing' nlluraa kapeet ashku, mang tum ashiramchu, tatata shitaramach ashirangiya. Isussha mang: Yashingoo ¿mayaama ashiksha? Natu shtungangi; tárangu, mang nllur yaramshita. Tputseetssha: Neewa iparish. Yareena, mang táyaru, kasarangiya.
42 Quando o menino se aproximou, o demônio o derrubou no chão, numa convulsão violenta. Jesus, porém, repreendeu o espírito impuro, curou o menino e o devolveu ao pai.
43 Tputs anoo parangusin mang napuxtarangana; Apanllee wizpurini kizpur punirustarangana.
43 Todos se espantaram com a grandiosidade do poder de Deus. Enquanto todos se maravilhavam com seus feitos, Jesus disse aos discípulos:
44 Isussha wipunasheetsim: Mazinangints nuwaa kuki, tárangu. Nuw tputseem kinaranguri, ashtaa tputs nuwaa tamapingayaru, nllitaritsha tputs putachapandanaya, mang, tárangiya.
44 “Ouçam-me e lembrem-se do que lhes digo: o Filho do Homem será traído e entregue em mãos humanas”.
45 Wipunashsha mazinamana mazinayaritaatssin, itaru uru mang' mbam ashirangana. Nda zurakparee, tárangana. Pazirangusin, Isusoo nda masharangana, manga.
45 Eles, porém, não entendiam essas coisas. O significado estava escondido deles, de modo que não eram capazes de compreender e tinham medo de perguntar.
46 Isussha wipunash waanpata mang zamangarangana. ¿Chakaja kurakaam kizpur kánuru taach? mang waanpata, tárangana.
46 Os discípulos começaram a discutir sobre qual deles seria o maior.
47 Isussha wipunashee mangu yasayaru, nlluraa pakchee kuruzeeru, waanungi tuxiykeerangiya.
47 Jesus, conhecendo seus pensamentos, trouxe para junto de si uma criança pequena
48 Isussha: Nlluraa nuwamand kamini chinakuch, ashiri nuwaa chinaktamtaya, tárangu. Mishat, nuwaa chinakuch, Apanlleetstam chinachchi; watam Apanll nuwaa zanganiranguwa. Itaru, mazinangantsa; Izuuru nllurpaz ashiru nuwash tputs tachitku, ashiri an kizpuritam taachiya nuwashu, mang tárangasha.
48 e disse: “Quem recebe uma criança como esta em meu nome recebe a mim, e quem me recebe também recebe aquele que me enviou. Portanto, o menor entre vocês será o maior”.
49 Wangsha: Ichee, arap xiyashinuni, tputs shiyamun wizpurirish yashingoo tchiyarangiya, tárangu. ¿Mayaama shiy ashiksha? Watsta; tchiyarinllpa. ¿Antaati shiyapa Isuspat washunand taakchiwa? táyashinna, tárangiya Wanga.
49 João disse a Jesus: “Mestre, vimos alguém usar seu nome para expulsar demônios; nós o proibimos, pois ele não era do nosso grupo”.
50 Isussha mang: Watsta tárinllpa; waptacha tchiyaksha. Ashku an kundarareezich nduni, watam chiyaa istakuwa, mang, tárangiya Isusu.
50 “Não o proíbam!”, disse Jesus. “Quem não é contra vocês é a favor de vocês.”
51 Musá kanindap kárimaam waritakchu anush Isus Irusarinap pangatama átu mang naatarangiya.
51 Como se aproximava o tempo de ser elevado ao céu, Jesus partiu com determinação para Jerusalém.
52 Isus: Wasina yamazayarus napaptsa; nuwaam yaraptsa, tárangiya wipunasheetsi. Naayarusin, arapchish Samariyshuchish yakat kusarangana.
52 Enviou mensageiros adiante até um povoado samaritano, a fim de fazerem os preparativos para sua chegada.
53 Samariyshuch tputs natsarangana, watam Isus Irusarinap naachuwa. Samariyshuch tputs uru Irusarinap naakana anoo niyrarangana.
53 Contudo, os habitantes do povoado não receberam Jesus, porque parecia evidente que ele estava a caminho de Jerusalém.
54 Ashiriya, Sandeekurinsha, min Wanga, anoo yasayaru, Isuspat tsiyatku, Ichee, ¿Ndusha pchanda át? Apanllee: Apaa, kanindap sumasee kapeeteerush, sumaspat shiy tputsee muchingi, táyani, mang, tárangu,
54 Percebendo isso, Tiago e João disseram a Jesus: “Senhor, quer que mandemos cair fogo do céu para consumi-los?”.
55 Isussha: Watsta; anumand tsiyantarintspa, mang, tárangu, wipunashee nambarangiya.
55 Jesus, porém, se voltou para eles e os repreendeu.
56 Ashiri anoo yakat kasayarusin, nllitaritapsha mang naatarangiya.
56 E seguiram para outro povoado.
57 Ashiri naakchusin, tputssha; Isusoo, kayunu, shiyash izuuru tachitpi átana, táyaru,
57 Quando andavam pelo caminho, alguém disse a Jesus: “Eu o seguirei aonde quer que vá”.
58 Isussha: ¿Kaapa zurkush átish? Napa: zuzim wachush maakiya. Tsiripichsha wixtamarish maakiya. Maachtawana ashkanaya; itaru nuwaamsha taarashi ashimaam wanindaja. Tputseem kinarangitaati, masaruri taaki; taarashi nduncha. Ashiri nuwash nda kamiran tachitaksa mang tárangiya.
58 Jesus respondeu: “As raposas têm tocas onde morar e as aves têm ninhos, mas o Filho do Homem não tem sequer um lugar para recostar a cabeça”.
59 Mishat, tputsee pakchu, Isussha: Nuwash tchitangandama, tárangu, uwsha: Xamachi, ichee. Kutachimasima; Apapama tsipayamasa. Tsipachu, apareetsi mapeeruri, ana tachitchima, tárangiya.
59 E a outra pessoa ele disse: “Siga-me”. O homem, porém, respondeu: “Senhor, deixe-me primeiro sepultar meu pai”.
60 Isussha: Aparish tsipakchu, maachiritish mapchiya, watam nuwaa nda mangoonkanawa. Itaru, shiysha Apanllee kuk kamanishini; Apanll musápa kuschiya, táshini, mang, tárangiya Isusu. Uwsha mangoonarangiya.
60 Jesus respondeu: “Deixe que os mortos sepultem seus próprios mortos. Você, porém, deve ir e anunciar o reino de Deus”.
61 Mishat, tputs: Ichee, shiyash tachitpi. Maachiritpatimasi tsiyatatama; ¿amcheeja uwa? yasachimasima, átu,
61 Outro, ainda, disse: “Senhor, eu o seguirei, mas deixe que antes me despeça de minha família”.
62 Isussha: ¿Tamareeja tsimbun chinayarush, nuwash tachitchish? Pinasakiya, tárangu. Musash itsinsaru naamaam zandkuch, itaru natpunuyashtich kchungkuch, ¿nitaati wanasireeja naachich? ashikpaz ashkiya nuwash itsinsaru tachitamaama, mang tárangiya Isusu.
62 Mas Jesus lhe disse: “Quem põe a mão no arado e olha para trás não está apto para o reino de Deus”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.