Lucas 7
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT
1 Ashiriya, Isus tputsee tayaspatayaru, iwapayaru, yaktap Kapárnáwap mang naatarangiya. Anush tsup zapan Isus taarangiya manga.
1 Quando Jesus terminou de dizer tudo isso à multidão, entrou em Cafarnaum.
2 Anush Romshuch kapitan taarangtamta. Kapitan muchchuri zapantaa taarangu, minumtaatsim kizpur chinarangiya, manga. Itaru, muchchur yuw chinaku an kas yutayaru, tsipamaam mang zandarangiya.
2 Naquela ocasião, um escravo muito estimado de um oficial romano estava enfermo, à beira da morte.
3 Ashiri kapitansha Isusoo mazinarangu, Isusoo mashpi átu, Utaáshuchee tputs wachinaa kamachtarangiya. Kapitansha: Isusoo kamanishini. Romshuchee kapitana m'chachuri yarap áttanda, tángcha; mang, tárangiya.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, mandou alguns líderes judeus lhe pedirem que fosse curar seu escravo.
4 Kamachtayaru ayu, átu, Isusupsha naatarangana.
4 Os líderes suplicaram insistentemente que Jesus socorresse o homem, dizendo: “Ele merece sua ajuda,
5 Iyaa chinaku, waanpata urkiri shaniyshishee pangurangiya iyaama. Ashiri shiysha istangcha; mang Utaáshuchi tárangana Isusootsi.
5 pois ama o povo judeu e até nos construiu uma sinagoga”.
6 Isussha: Ayu, táyaru, tputsush tachitarangiya. Kapitanash pang' watsiritkachu, kapitansha wamkurish tsiyatssis kamachtarangiya, watam arapcheeru Isusoo paziranguwa. Wasina tsiyatssis wayamatssa, tárangu. Isusush kuseerush, Ichee, kapitan ateeja; Nuwash pangishi pshturundama áttanda táshini táyacha. Waritakeezi nuwa átcha táshini; tárangu.
6 Jesus foi com eles, mas, antes de chegarem à casa, o oficial mandou alguns amigos para dizer: “Senhor, não se incomode em vir à minha casa, pois não sou digno de tamanha honra.
7 Shiy kizpurtishcha; shiyaa pamaam waritakeezi. Ashiri arapeetari tputsireetsi, Yarachpa, tákchush, izuuru yarchiya átcha, táshini; mang kapitan, tárangu.
7 Não sou digno sequer de ir ao seu encontro. Basta uma ordem sua, e meu servo será curado.
8 Uru yasaktana; uw kizpurcha. Napangancha; Isus ashikpaz ashkiya. Kurak nuwaa kasiku, nuwaatstam kamachtakiya. Nuwsha ashiritamti, kuraki sundarureetsi kamachtaktamti. Sundaroo piy naatscha aturi, uwsha naakiya. Minootssha kuruzkuri, Naani ningeema; tákchuri, musásiritam kuskiya. Tputsireetsi piy shingi aturi, wits mazinakiya. Ashirucha, Isus m'chachureetsi arapiri yarpanda aturi táshina, átcha, tángcha, kapitan tárangiya wamkureetsi.
8 Sei disso porque estou sob a autoridade de meus superiores e tenho autoridade sobre meus soldados. Só preciso dizer ‘Vão’, e eles vão, ou ‘Venham’, e eles vêm. E, se digo a meus escravos: ‘Façam isto’, eles fazem”.
9 Wamkursha Isusup tsiyatssis wayayashinusin, Isussha anoo mazinayaru, Isussha: Na yareena, mang, tárangiya. Itaru, Isus punirustarangiya. Tputs Isusumun tachitarusin, mang natpunuyarisha, Isus mang tsiyatarangu, Mazinangandama nuwaa kuki, tárangu. Romshuchtaata; kizpur nuwaa mangoonkiya. Iyashuch Utaáshuchini ashima an nuw pakeezi. ¿Tamaru mangoonka? mang tárangiya Isusu.
9 Quando Jesus ouviu isso, ficou admirado. Voltou-se para a multidão que o seguia e disse: “Eu lhes digo a verdade: jamais vi fé como esta em Israel!”.
10 Táyaru, kapitansha wamkuri kanapurangsin, muchchurshat wasinasha yaram mang paramchu kapitana.
10 E, quando os amigos do oficial voltaram para a casa dele, encontraram o escravo em perfeita saúde.
11 Isus kapitanaa muchchur arapeetari yareeranllu, tsimbunparee maayaranllu, Isus yaktap Nayígap pakatu, mang naatarangana; wamkurpat, tputspa zapan mang naatarangana.
11 Logo depois, Jesus foi com seus discípulos à cidade de Naim, e uma grande multidão o seguiu.
12 Tandapunuz yaktaa turipingaru, pakich yawawtarangana washitungasheema.
12 Quando ele se aproximou da porta da cidade, estava saindo o enterro do único filho de uma viúva, e uma grande multidão da cidade a acompanhava.
13 Itaru, mashindootssha pakeeru, kizpur mang nayanirangiya. Za, tanurinllpa; mang, tárangiya Isusu.
13 Quando o Senhor a viu, sentiu profunda compaixão por ela. “Não chore!”, disse ele.
14 Isussha kanoo patata ashkachu, xiyeerteeramach mang ashirangana. Isussha tsipareetsi: Kanungasee, támangi; mang táyaru,
14 Então foi até o caixão, tocou nele e os carregadores pararam. E disse: “Jovem, eu lhe digo: levante-se!”.
15 tsiparshat kuxinta ashirangiya. Támeeru, tsiyatarangiya, manga. Isussha mashindoots: Neewa iparish, mang tárangiya.
15 O jovem que estava morto se levantou e começou a conversar, e Jesus o devolveu à sua mãe.
16 Tputs punirustarangana. Apanllpa wanasir tsiyatarangusin, Apaa, shiy anpanee tputs kizpur shiysha zanganirangsha. Iyaa Utaáshucheetsini mbizarangind atuni, na wandari kapung istaksha, mang, tárangana tputsi Apanllpat tsiyatkusina.
16 Grande temor tomou conta da multidão, que louvava a Deus, dizendo: “Um profeta poderoso se levantou entre nós!” e “Hoje Deus visitou seu povo!”.
17 Ashirucha, anumun ashirangu, Isusoo kuk izapaneerangana. Nayígshuch tputs ichingurusin mazinarangana; Utaáshuch ichingurusin washunand mazinarangitamanaya, manga.
17 Essa notícia sobre Jesus se espalhou por toda a Judeia e seus arredores.
18 Wangarineetsini tumanarusin, anushsha waana wipunashi kuseeramchusin, Isus ashirangcha, tárangana; Isusoo kuk kamanirangana. Wangarinsha mazinayaru, wipunashee tsimbun kamachtarangiya.
18 Os discípulos de João Batista lhe contaram tudo que Jesus estava fazendo. Então João chamou dois de seus discípulos
19 Isusoo mashashini, tárangu. Nuwsha kamaniranguri, apanllpan tputs naanchpa, nuw, tárangina, mang, tárangu. ¿Shiy watazish? ¿Nduntaati ashiru minoomsha tputs kutacheezi? átcha Wanga, táshini; tárangiya Wangarini.
19 e os enviou ao Senhor, para lhe perguntar: “O senhor é aquele que haveria de vir, ou devemos esperar algum outro?”.
20 Wipunashsha ayu táyarandsin, napkachtisin Isusootssha tsiyatkusin, Wanga ichumampani iyaa zanganirangiya shiyaam mashimaama. ¿Shiy watazish? ¿Minoomsha kutacheezi? áttanda mang, tárangiya Wangarini wipunashi Isusootsi.
20 Os dois discípulos de João encontraram Jesus e lhe disseram: “João Batista nos enviou para lhe perguntar: ‘O senhor é aquele que haveria de vir, ou devemos esperar algum outro?’”.
21 Isussha: Nuw antana; watattana. Yuwaa na pakeenllis anoo kamanishini, mang, tárangiya.
21 Naquela mesma hora, Jesus curou muitas pessoas de suas doenças, enfermidades e espíritos impuros, e restaurou a visão a muitos cegos.
22 Ashiri, Isussha Wangarineetsi wipunashi, tárangiya: Wangaa kamanishini; mang, tárangu Isusu. Yuwaa pakeerish anoo kamaningcha. Na wach mchusamuntaa tputs pakanawa, tángi. Wats k'zimmunta naakanawa. Wanutssha tsputarangu anootstaa yaramcha. Wits mitsshartamuntaa mazinakana. Tsipartam támateenllcha. Pukireetstam tputs nuw Apanllee kuk kamankina. Anoo ichinguru tsiyatssis wayashini.
22 Em seguida, disse aos discípulos de João: “Voltem a João e contem a ele o que vocês viram e ouviram: os cegos veem, os aleijados andam, os leprosos são purificados, os surdos ouvem, os mortos são ressuscitados e as boas-novas são anunciadas aos pobres”.
23 Tputs nuwamun mang' tatku, nuwaa nda kasaku, mang' mapiyshapa taachiya áttanda, táshini, mang Isus táyaru, zanganirangiya. Wangarinsha wipunash kanapurangana, manga.
23 E disse ainda: “Felizes são aqueles que não se sentem ofendidos por minha causa”.
24 Uwshtisin naaramchusin, Isus minpasha tputs tsiyatku, Wangarineetsini kamanirangiya; Siy ipusap Wangaa pangani átus naatarangus, ¿tamaru parshinsa? mang, tárangu Isusu. Antaati tputs piyari tayaspatat piyari tayaspatat ashku anoo parangis, nduni.
24 Depois que os discípulos de João saíram, Jesus começou a falar a respeito dele para as multidões: “Que tipo de homem vocês foram ver no deserto? Um caniço que qualquer brisa agita?
25 ¿Ashiri tamaru parshinsa? Nitaati wirakuch tamara waminganuri ashiru parangis, nda. Anumashee waanshutam pang' patarchi.
25 Afinal, o que esperavam ver? Um homem vestido com roupas caras? Não, quem veste roupas caras e vive no luxo mora em palácios.
26 ¿Ashiri tamaru ipusap naatarangis an parangsa? Zitaminpa Apanllee kuk kamanimapanee parangsa; itaru Wang anoo kizpur kánucha, átana nuwaya.
26 Acaso procuravam um profeta? Sim, ele é mais que profeta.
27 Apanllsha sirútamasa wasina Wangaa kamanirangiya. Ateeja;
27 João é o homem ao qual as Escrituras se referem quando dizem: ‘Envio meu mensageiro adiante de ti, e ele preparará teu caminho à tua frente’.
28 Yuwaa, tárangu an watacha Wanga. Ashiri nuwsha atina. Wang tputsee wamari kasiriya. Itaru, tputs Apanlleem tiptsiri izuurinaari kinakchu, uwsha Wangaa tsipastaa, wamarisha kasiru taachiya, mang, tárangiya Isusu.
28 Eu lhes digo: de todos que nasceram de mulher, nenhum é maior que João Batista. E, no entanto, até o menor no reino de Deus é maior que ele”.
29 Tputs ichingurusin anoo mazinayarusin, mang' kis ashirangana. Gobernoom kurik yampani mang' kis ashirangtamana, watam Wangarinish chumarangitamsinawa. Zuraktishcha; Apanll waana zandarangu yungparee ashkiya. Apanll Wangaa zanganirangiya, mang, tárangana.
29 Todos que ouviram as palavras de Jesus, até mesmo os cobradores de impostos, concordaram que o caminho de Deus era justo, pois tinham sido batizados por João.
30 Itaru, Parísiypanshuchsha táyaspatashi Apanllee kuk ngatartarangana. Ashiri Wangush chumamaam ngatarangana. Móysispaniri wirkari kamanimapan watatamta; ngateersin, nda chumarangana.
30 Os fariseus e mestres da lei, no entanto, rejeitaram o propósito de Deus para eles, pois recusaram o batismo de João.
31 Ashiriya, Isus ngatamapanee tsiyatarangiya. Tárangiya; In tputs yutaritcha. Wangaa kuk ngatku, Apanllee kamanimapan kuk ngatku, nuwaa kuki ngatku ashkanaya.
31 “Assim, a que posso comparar o povo desta geração?”, perguntou Jesus.
32 Nllur tamapari ashiru taakanaya. Nllur paxanxshish kuxineersin, waanpata michitkusin, ashpatam: Natu iysha tirutzipani taakurini, siysa mchitangtsa, mang atusin, wipunashsha: Ndambaree, zandkeezini, atusin ngatkana. Ashiri michitamaam nda zandkus, ¿mayaatsinaari zandchich? Ngutani tputs tsipayapa atuni tanuyani, mang atusin, wipunashsha: Ndambaree; anootstam zandkeezini, atusin, uru ngatkana. Ashikpaz ashku Parísiypanshuch tputs taakana.
32 “Como posso descrevê-los? São como crianças que brincam na praça. Queixam-se a seus amigos: ‘Tocamos flauta, e vocês não dançaram, entoamos lamentos, e vocês não choraram’.
33 Mazinangtsa. Wang tayaspatarangu, kshaa nda waarangu, zapan manguku, siysa: Yashingchichparee, tárangsa.
33 Quando João Batista apareceu, não costumava comer e beber em público, e vocês disseram: ‘Está possuído por demônio’.
34 Itaru, nuw tputseem kinaranguri, nuw tayaspatakuri, nuw katungkuri, waakuri, yutaritshishpanpat ipunkuri, gobernoo urkir yampanpatatam ipunkuri, ashiri siysa: Paja, waampani; katungumapani uwa, átssa nuwaatsi, Isus tárangiya.
34 O Filho do Homem, por sua vez, come e bebe, e vocês dizem: ‘É comilão e beberrão, amigo de cobradores de impostos e pecadores’.
35 Ashiri iyaa k'kini mangoonamaam ngataksa. Itaru, iysha Apanllee kuk itsinsaru kamankiniya. Kamankuni, yutaritamuntaa tputs mangoonkana; wanasirishsha taakana, mang, tárangiya Isusu.
35 Mas a sabedoria é comprovada pela vida daqueles que a seguem.”
36 Parísiypanshuch táyaspatashi, Simo sura Isusoo: Naancha; kayun katungpani, táyaru, Isussha mang Simoshsha napkamchu, pshiyrapshiraw katungtungtar mang ashirangiya.
36 Um dos fariseus convidou Jesus para jantar. Jesus foi à casa dele e tomou lugar à mesa.
37 Kizsha pshturangiya anshutamta. Kiz an kizpur yutaritamuna. Yaktashuch tputs ichinguru kizaa yasarangana. Itaru, kiz tsiyatssee mazinayaru, Isusungaz naatat ashirangiya. Patumbchish kachutamash kzammashee tuzureeru, payuru,
37 Quando uma mulher daquela cidade, uma pecadora, soube que ele estava jantando ali, trouxe um frasco de alabastro contendo um perfume caro.
38 Isusunungsha watsi xiyeeramchu, mang tanurangiya. Sursha xuwat, xuwat, xuwat shitar ashirangu, muchpasha suree mang tachingta ashirangiya. Sheeru, Isusootssha wats ishambarangu, mang kzammashee watsimun tapararangshita.
38 Em seguida, ajoelhou-se aos pés de Jesus, chorando. As lágrimas caíram sobre os pés dele, e ela os secou com seu cabelo; e continuou a beijá-los e a derramar perfume sobre eles.
39 Itaru, Simsha anoo pakeeru, mangush chinayaru, Nitaati Apanllee kamanimapaneeja. Kamanimapaninaari ashiru kizaa yasachinaparee; an kiz watam yutaritawa. Mangutari patat patat patat watam ashkuwa, mangshuri mang tárangiya.
39 Quando o fariseu que havia convidado Jesus viu isso, disse consigo: “Se este homem fosse profeta, saberia que tipo de mulher está tocando nele. Ela é uma pecadora!”.
40 Isussha: Simoo, tsiyatssis kamanchinllpa, mang táyaru, Simsha: Ichee, natu kamaninda, mang, tárangiya.
40 Jesus disse ao fariseu: “Simão, tenho algo a lhe dizer”. “Diga, mestre”, respondeu Simão.
41 Isussha: Mang tputs tsimbun kurikpaneetsi: Kurikee istanda, atusin, kurikpansha mang istarangiya, tárangu. Ashiriya, tputs kizpur zapan tumashtarangiya; misha tputs pakchim tumashtarangiya.
41 Então Jesus lhe contou a seguinte história: “Um homem emprestou dinheiro a duas pessoas: quinhentas moedas de prata a uma delas e cinquenta à outra.
42 Izuuru tuwapaani atusin, mang xapoorangana. Kurikpansha nayanirangu, Waanipa pastachiya; ¿tamayachtazich? tárangiya. Ashiri, Simoo, kamaningandama: ¿Tamamaja tputs kizpur chinaranga kurikpaneetsi? tárangiya Isusu.
42 Como nenhum dos devedores conseguiu lhe pagar, ele generosamente perdoou ambos e cancelou suas dívidas. Qual deles o amou mais depois disso?”.
43 Simsha: Yuw kapung tumashtarangu anparee, táyaru, Isussha: Zuraktishcha. Itsinsarush kamaniksha, tárangiya.
43 Simão respondeu: “Suponho que aquele de quem ele perdoou a dívida maior”. “Você está certo”, disse Jesus.
44 — ausente —
44 Então voltou-se para a mulher e disse a Simão: “Veja esta mulher ajoelhada aqui. Quando entrei em sua casa, você não ofereceu água para eu lavar os pés, mas ela os lavou com suas lágrimas e os secou com seus cabelos.
45 — ausente —
45 Você não me cumprimentou com um beijo, mas, desde a hora em que entrei, ela não parou de beijar meus pés.
46 — ausente —
46 Você não me ofereceu óleo para ungir minha cabeça, mas ela ungiu meus pés com um perfume raro.
47 — ausente —
47 “Eu lhe digo: os pecados dela, que são muitos, foram perdoados e, por isso, ela demonstrou muito amor por mim. Mas a pessoa a quem pouco foi perdoado demonstra pouco amor”.
48 Táyaru, kizaatssha: Yutaritshishirish tachingamcha; mang, tárangiya Isusu.
48 Então Jesus disse à mulher: “Seus pecados estão perdoados”.
49 Simsha nllitaritaa yambirangitamta. Ashiri tputs anoo mazinayarusin, waanpata tsiyatkusin, ¿Tamama in tputs ashtar? Yutaritshisheetstaa taching taching ashku, tárangana, manga.
49 Os homens que estavam à mesa diziam entre si: “Quem é esse que anda por aí perdoando pecados?”.
50 Itaru, Isussha kizaa: Shiy Apanllimun mangish taturangush, ashiri shiyaa tapachindakiya. Ashiri mapiyrush naachcha; tárangiya Isusu, manga.
50 E Jesus disse à mulher: “Sua fé a salvou. Vá em paz”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.