Lucas 23

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Utaáshuch urkari Isusoo tsiyatamaam iwapayarusin, gobernadorap mang Isusoo machtarangana. Gobernador Pilaturincha sura.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Pilaturinshini kuseersin, Isusoo yusur tsiyatarangana. In tputs yutaritcha mang, tárangana Pilaturineetsi. Tamundakiya; yutarit tayaspatakiya. Tayaspataku, Gobernoom kurikireetsis panarintspa; mang atiya; Isus siyaam kurikee panamaam pachindkiya. Mishat, mang: Nuw kizpur kuraktana; Apanlltana Ipusamarini; atitamta, mang tárangana Utaáshuch urkari.
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Pilaturinsha Isusoo mashirangiya; ¿Shiy Utaáshuchpasha urkarsha? táyaru, Isussha: Aa, nuw Utaáshuchtana nuw kuraki, tárangiya.
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Pilaturinsha kurakpat tsiyateeru. Isusoo zapan yasarangtana, tárangu. Itaru, yutaritaja tputsi; wanasircha. ¿Mayaamshta ashimaa nuw tupchachee? tárangiya kurakaatsi.
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Itaru, Utaáshuchsha, Nish Utaásh tsap kapung xiyrangiya. Yutarit tayaspatakiya. Ichtaru Galileyash tsap tayaspatarangu, singsha nish kusarangiya; tárangana Pilaturineetsi.
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 Pilaturinsha anoo mazinayaru, Ashiri ¿Isus Galileyshuch tputsi? átu, Aa; Galileyshuchcha, mang, tárangana.
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 Pilaturinsha Herodesarinip Isusoo zanganirangiya. Herodesarinsha natumasamaam Irusarinush napkatu taarangiya. Ashiri Herodesarinap Isusoo mang machtarangana.
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Isus Herodesash kuseeru, Herodesarinsha mang' kis ashirangiya, manga. Isusumun tsiyatssee zapan mazinarangiya. Ashiri Isusoo pamaam sirútari mang zandarangiya. Isus tputsee yarkachu anoo pangasani mang, tárangiya.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Ashirucha, Herodesarin Isusoo zapan mashirangiya. Itaru, Isus nda yámku mazinazinaw ashirangiya.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Utaáshuch apanllpan urkari, misha Móysispanirini táyaspatashi anush zapan kaxayeersin, Isusoo yutarit tsiyatarangana. Ashiritaa nda yámarangiya.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Ashiriya, Herodesarinsha tsiyantayaru, Isusoo natsarangiya. Sheeru, wasundurursha Isusoo kiyung tácharangana, manga. Wamareemsha kizpur wanasir túmartarangana. Sheersin, Pilaturinipsha waptam machtarangana, manga.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Sirú Pilaturinpa Herodesarinpat waanpata natsarangana; undararimuncha. Itaru, yuwash Isusoo yacharangana anush mang amikurtarangana.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Ashirucha, Pilaturinshini yusur kusarangu, Pilaturinsha Utaáshuchee urkar ichinguru yusur mang tushaneerangiya.
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 Pilaturinsha: Siy Isusoo yutaritam ínarangusa; tárangu. Isus gobernoo kapeetamaam zandku táranllis. Itaru, tsiyatarangis anoo nda minamtiyam zurarangsa. Isusoo zapan mashiranguri, xapoorangina. Ashiri tsiyatssis nda minamtiyam mantsir taariya.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Napa; Herodes xapoorangitamta; watam mangutari tuwanpuranguwa. ¿Mayamandaja ngutich pachachich?
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Ashiriya, nuwna pzkoomaam pzkooyaruri, ngutariti tashitungachima, mang, tárangiya Pilaturini.
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 — ausente —
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 — ausente —
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 — ausente —
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Itaru, Pilaturin Isusoo tashitungamaam zandarangiya. Ashiri yusur tsiyatarangiya. Pilaturinsha: Nuwsha Isusoo tashitungachima; tárangiya.
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 Itaru, tputssha kizpur zamangarangusin, Nduni. Pachayarush ksangi. Yasinamun tstsambeerush ksangi, átangat ashirangana, manga.
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Itaru, Pilaturinsha tuchip tayuseeru tsiyatarangiya. Nduni. ¿Mayamandshita pachachee, watam nda yutarit taaranguwa? tárangu. Yacharanguri, nda minamtiyam tsipatseem waritaranguwa. Ashiriya, ngutariti pzkoombeeruri, tashitungachima; tárangiya Pilaturini.
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Tputssha anoo mazinayarusin, aranganashsha zamangarangana. Yasinamun tstsambeerush ksangi; átangat ashirangana. Wanikatangat ashirangana. Mang Pilaturineetsini kasirangana.
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 Ashirucha, Pilaturinsha: Ashiriya, saana Isusoo pachamaam zandkus, pchangsints; tárangiya.
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 Parápsaa tashitungayaru, Isusoo panarangiya kurakaama. Kuraksha Isusoo pachamaam machtarangana, manga.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Ashirucha, Isusoo chapungup pachani atusin machtarangana. Sundarsha Simoo, Sirínshuchee tputs chamayangarangusin, mang putarangana. Sim mangu puyayashinu, naantachu, putarangana. Natu shiysha yasinaa Isusoom kungi; atusin, kamachtarangana. Ashirucha, Simsha Isusush tachitaru, kuktaranll ashirangiya.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Tputs zapan Isusush tachitarangana, manga. Kizatam tachitarangana. Kizpur tanurangana Isusungazi.
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Isussha natpunuyaru, Kizis, ¿mayaamsha nuwangaz tanuksa? tárangiya. Itaru, iparingazis tanungtsa; saanangaztamari tanungtamtsa.
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Mazinangtsa: siyaam kizpur yutarita tushiychiya. Anush siysa: Yuw kiz mipshiri taaku an mang' ksachiya, táchpasa. ¿Tamaree kanxoo tumimtatarinaariya ksaja suwach? táchpasa.
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Kamungshishingaz zandkus, Machi nuwamun warangtayaru, pchachindama, táchpasa.
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 Napancha: nuw wanasir taarangtaati, ¿nuwaa tamakimsinaya? Siyaa Irusarinshucheetsis misisinashaparee kiyung yachatssintsa, tárangiya Isusu tputseetsi.
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Pachampaneetstam tsimbuna tputs machtarangana. Pachamaam naanata ashirangana, manga.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Machip kusarangana. Machi muchuzi sura.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Tstsaksin, Isussha: Apaa, tputsee waneerinllpa. Yasarazinllinaja; tárangiya Wapareetsi. Itaru, sundarsha Isusoo wamar ichinguru tusheersin, ¿chakaja Isusoo wamar yach? atusin, wichipat mang michitarangana.
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 Tputssha napataranll ashirangana.
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Sundarsha Isusoo michitarangitamsina. Kshaa waaksin, Naani, kayunu wayani; tárangana.
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 ¿Kaapaneesha Utaáshucheesha urkarish nda shaanaatstanasha tapachindaksha? mang tárangitamsina.
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 Yasinamun, Isusumun iwazi yandamarini tstsarangana. Yandamarini kamanirangiya; Isus Utaáshuchcha urkari; átu kamanirangiya.
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Sheeru, yutaritshishpan tputs, yuw Isusunung tstsarangana an, uwsha minamta yutarittam michitarangiya. Mang: ¿Kaapaniri shiy Apanlleezish Ipusamarini? Natu, shaanaatsi tapachindayarush, nuwaatstam istangandama. ¿Tamasha xapooksha? tárangiya Isusootsi.
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 Itaru, minshat yutaritshishpan: Watsta; tárinllpa. Zamangi; tárangu. Waana Apanll iyaa yasachiya. Tsipakchitaatish, ¿tamasha shiy Apanlleetstaa nda puniksha?
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 ¿Nitaati iyaa mangutaja tstsarangana? nda. Yaana yutarit taaranguni, iyaa anumand pachakanaya. Itaru, Isus wanasiriri taaranguwa. Ashiri shiysha zamangi; mang táyaru,
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Isuspasha tsiyatarangiya; Isusoo, yusur kuskachush, shiyamari kasiyarush, nuwaa mbizarinllpa; mang, tárangiya.
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Isussha: Mazinangcha nuwaa kuki, tárangu. Nat in shiy nuwapta kayunutam Apanllish taachiniya; tárangiya yutaritshishpaneetsi.
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 Zar wachamureetsi kizpur taapi ashirangiya. Zar kzata mang ashirangiya. Tsapsha tunee ashirangiya. Zapishsha, zar pukamchu, yusursha zar yakatan ashirangiya.
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Zar tapeeranllu, Apanllush pang' kamis ipusanand izichirangiya.
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Isussha kizpur mang tsiyatarangu, Apaa, kaneetsi ksariyshpa; yamangandama; táyaru, tsiparangiya.
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 Kapitansha anoo pakeeru, Apanlleerupa ashkiya. Isus wanasirimuncha tputsi; mang, tárangiya.
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Tputs anush zapan mangu nashimangamaam shaniyaranganaya. Itaru, tputs Isusoo pacharangana anoo pakeersin, mang' punirustayarusin, titkuree tiyam tiyam shitarangsin, waptam kanapuranganaya, manga.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Itaru, Isussha wamkur, kizaptatam, arapeetari naparangana. Wamkur watam sirú Isuspat ipunarusin, Galileyash tsap káyarusin, Irusarinash kusarangana. Uwshtisin Isusoo pacharangana anoo ichinguru mang parangana.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 Isus tsipayaru, Ussha mappi átu, Pilaturinpat tsiyatarangiya. Us Utaáshuchee urkarimuntamcha; itaru Isusoo chinarangiya. Kizpur wanasirimuncha tputsi.
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 Ndatuma Isus kuschu, uru Apanlleem Ipusamarini kutarangiya. Us Arímatíyshuchimuna yaktashchi tputsi. Kurak ichinguru Isusoo pachayani atitaatssin, Us anoo nda zandarangiya; Watsta mang tárangparee.
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Ashiriya, Us Pilaturinpat tsiyatku, mashirangu; Isusurini yáyaruri mapchima; mang, tárangiya. Pilaturinsha ayu táyaru,
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 Ussha Isusoo yaruwayaru, kamis mburshimashpat kuripeeru, patumbchish wachush wayarangiya. Mapshishush tsasush wayarangiya; tsipar nllitarit anush ndunimuna.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Ashirucha, Us Isusoo anush mang wayarangiya. Viernesash zari tapeechu kanusamaam waritariya. Ashiri ndatuma zar tapeeru, zar pukamchu Isusoo mapuranganaya.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Kizatam Galileyshuchi Osiyash tachiteersin, parangana yuwash Isusoo wayarangu anootsi.
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 Pakeersin, waptam kanapurangana. Kzammashee tsiparimun taparpani atusin, pangush mang yararangana. Yaram iwapayarusin, putamsha sápatush zari mang kanusarangana, watam Móysisarini kamachtamarini atuwa.
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.