Lucas 18

Apanlli Kuku (CBUNT) vs BKJ

Sair da comparação
1 Isussha waanaatsi wipunashi tayaspataku, Uru Apanllpat tsiyatangtsa; sambaytarintspa, mang, tárangiya. Tsiyatssis na kamanchintspa mangeetsis p'tsimaama, tárangu;
1 E ele falou-lhes uma parábola com este fim, de que os homens devem sempre orar e nunca desfalecer,
2 Sirútamasa kurak k'kuzee yaramapan taarangiya, mang tárangiya Isusu. An tputs watseenurimuncha. Apanllee nda chinarangiya. Tputsee chinarangitamtaja.
2 dizendo: Havia em uma cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens;
3 Mashindsha mang: Ichee, istanda, watam tputs nuwaa kiyung yachakandanawa; táyaru, kapung tamundarangiya kurakaatsi.
3 e havia naquela cidade uma viúva; e ela veio a ele, dizendo: Vingue-me do meu adversário.
4 Kuraksha istamaam mangu ngatku, mashindsha putam antam: Istanda; tát, putam antam: Istanda; tát ashku, tamundarangiya.
4 E por algum tempo ele não quis; mas depois ele disse consigo: Ainda que eu não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 ashiritaa mashindoo istachparina. Ndunnaa istakuri, uwsha kapung tamundat tamundat ashkachu, nuwsha kiyung kachiyachparina kizpuri. Ashiri istachima, tárangiya kuraka watseenuritaata.
5 todavia, como esta viúva me incomoda, vou vingá-la, para que ela não continue a vir me cansar.
6 Ashiri mazinangtsa, tárangiya Isusu. ¿Kurak amaranga? yutarittaati, kizaa istachima, watam nda sambaytaranguwa, mang, tárangiya.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Itaru, nuwsha siyaa atashina; Apanllinashapa aranginasha waanaatsi tiptsir istachiya, ndunnaa sambaytaksina. Apanll zapshtacheeja, ndambaree.
7 E Deus não vingará aos seus próprios eleitos, que clamam a ele dia e noite, já que é longânimo para com eles?
8 Izuuru tapachindachiya tiptsireetsiya. Mikeeru kusachparee wanimaama. Ashiritaa, nuw wanimaam kuskachuri, ¿nitaati nuw ichingurooja tputs mangoonaru anush kuschi? Machinawaam mangoonam pangchina, mang tárangiya Isusu, wipunashee tayaspataku.
8 Eu vos digo que, ele os vingará rapidamente. Quando, porém, vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Isussha minootssha tputs tayaspatarangitamta. An tputs waantari mangush chinaku, tárangana; Apanllee mangoonaktanicha, mangu, tárangana. Tsiyatssis mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa; mang, tárangiya Isusu.
9 E ele falou esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, que eles eram justos, e desprezavam os outros:
10 Tsimbun tputs Apanllpat tsiyatamaam naateersin, Apanllish pang', Irusarinushparee pshturangana. Min tputs Parísiypanshuchimuncha; minsha tputs gobernoo urkir yampanimuncha.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Parísiypanshuchsha tputs chiyzayaru, mangshuri Apaa, nuw tputs tamakpari ashkeezi, nda. Nuw shuchikeezi, Apaa. Nuw nda maachtangaz támaraki. Nuw kizaa yutarit patatkeezi, Apaa. Nitaati anpat tputs, gobernoo urkir yampanpata tputs nuw waritakeezi, nda.
11 O fariseu, posto em pé, assim orava consigo mesmo: Ó Deus, eu te agradeço, porque não sou como os outros homens, extorsionários, injustos e adúlteros; nem como este publicano.
12 Apaa, shiyamand kaminish minamtash domingo uru mangukina tsimbun zari. Mishat, tarawaztakuri, kurikee 10 putayaruri, uru shiyaam minamtam wayakinawa; tárangiya.
12 Eu jejuo duas vezes na semana, dou os dízimos de tudo quanto eu possuo.
13 Itarshacha, gobernoo urkir yampan uru washchirimuncha; pazirangiya. Arap xiyeeru, timucheeru, tsiyatarangiya. Mang' mantsatsaw titkuree tuzimku, tiyam tiyam ántar ashirangiya. Uwsha tsiyatku: Apaa, nuwaa istangandama. Nuw kizpur yutarittana. Mangeetsi yaranda; táyaru, naatarangiya.
13 E o publicano, estando em pé de longe, não queria levantar seus olhos ao céu, mas batia sobre o seu peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Ashiriya, nuwsha siyaa atashina; mang, tárangu Isusu. Apanll anoo tputs istarangiya. Yutaritshishirineetsi tachingarangiya.
14 Eu vos digo que este homem desceu justificado para sua casa, em vez do outro; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado, e o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Minushsha zari tputs, Isus ipareetsi much patatpanda atusin, kanxoo zapan mang yushindarangana. Itaru, Isussha wipunash: Watsta; Isusoo tamundarintspa; mang, tárangana tputseetsi.
15 E eles traziam-lhe também os bebês, para que ele os tocasse; mas os seus discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Itaru, Isussha: Watsta tárinllpa; pchindintspa, tárangiya. Isussha nlluraa much patateeru, Apanllpat tsiyata ashirangiya.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as criancinhas, e não as proibais; porque das tais é o reino de Deus.
17 Ashiri mazinantsa nuwaa kuki. Tputs ndunnaa nllur tamapari ashiru Apanllee chinaku, ayamtaati Apanllish pshtucheeja, ndambaree; mang, tárangiya Isusu.
17 Verdadeiramente eu vos digo: Qualquer que não receber o reino de Deus como uma criancinha de forma alguma entrará nele.
18 Anpurtam kuraksha tsipas Isusoo mang tsiyatarangiya. Ichee, shiy wanasirtishcha. Ashiriya, Apanlleem taárash yasapi aturi, shiyash kusaramachtana. Ashiri kamaningandama: ¿taarashee urutarit payumaam tamaycheezi? táyaru,
18 E um certo governante perguntou-lhe, dizendo: Bom Mestre, o que eu farei para herdar a vida eterna?
19 Isussha: ¿Mayaamsha, shiy wanasirtishcha, nuwaa átsha? tárangu. Apanllimaritcha wanasiriya. Tputs minamtiyam anpata tatsamooreeja.
19 E Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Itaru, shiy Apanllee kamachtamarini mangoonakpasha. Watam Apanll:
20 Tu sabes os mandamentos: Não cometerás adultério, não assassinarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Kuraksha: Apanllee kamachtamarini ichinguru payukuri, anumunari wachinaranginawa, tárangiya.
21 E ele disse: Tudo isso eu tenho guardado desde a minha juventude.
22 Isussha mang anoo mazinayaru, Itaru, shiyaam minam arangeem wand pshatakiya; tárangu. Mazinangcha; maachiritaatsish paxanxeerush, tuchingeerush, pukireemsha panangcha. Sheerush, nuwash tchitangandama. Ashkachush, Apanllishsha shiyaam maachi pishtacheeja, ndambaree; mang, tárangiya.
22 Ora, Jesus ouvindo estas coisas, lhe disse: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens, e distribua entre os pobres, e tu terás um tesouro no céu; e vem e segue-me.
23 Itaru, kuraksha an kurkirimuncha. Ashirucha, Isusoo kuk mazinayaru, ngateeru, mang' mantsarangiya kapungu.
23 E, ao ouvir esta palavra, ele ficou muito triste; porque ele era muito rico.
24 Isussha anoo pakeeru, tputseetssha: Wirakuch Apanllish pshtumaam mbamcha; mang, tárangiya Isusu.
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Napancha: kameechoo wanuts kapungu m'kushash wach pshtumaam pinasaku. Ashikpaz ashkiya wirak'cheewa Apanllish pshtumaam aranganasha mbama; tárangiya Isusu.
25 Porque é mais fácil um camelo passar por um olho de agulha, do que entrar um homem rico no reino de Deus.
26 Tputssha: Maya, ashkachinaariya ashiru, ¿tamayarinaareezich kamungchich? mang, táranganaya.
26 E os que ouviram isso disseram: Então, quem poderá ser salvo?
27 Isussha: Chaanamuntari kamungumaam wanindaja; itaru Apanllina xaptareeja; mang, tárangiya Isusu.
27 E ele disse: As coisas que são impossíveis com homens são possíveis com Deus.
28 Itaru, Pitorsha: Ichee, mazinangcha. Shiyamand kaminish maachiritaatsini kasarangtanicha. Amb ashkuni, ¿Apanlleema taárash waritcheeja? mang, tárangu,
28 Então, disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 Isussha: Aa, waritachparee, tárangu. Natumasamaam watsapunoo kasaku, wizanllee kasaku, zoonllee kasaku, waparee kasaku, wipaa kasaku, Apanll wamin ashkiya.
29 E, ele lhes disse: Verdadeiramente eu vos digo: Não há homem que, tendo deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou esposa, ou filhos por causa do reino de Deus,
30 Tputs ashkinaari, Apanllsha nish tsapurunasush aranganash istachiya. Itaru, urutamarit Apanllush watsapunu taachinllinaya; mang, tárangiya Isusu.
30 que não receba, nesse tempo presente, muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Minush zari wipunasheetsimari 12 arapinlltama machtayaru, mang kamanirangiya. Mazinangandama, mang, tárangu. Nuw tputstana. Itaru, nuw Apanlltamana Ipusamarini. Apanllee kuk kamanimapan zitamin zapan wasina kamanirangana wirkarimuna. Apanll Ipusamarini ashtachu anoo kamanirangana. Natsha Irusarinap naakchuri, yuwaa kamanirangana anuri tuminchima.
31 Então, ele tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que estamos subindo para Jerusalém, e todas as coisas escritas pelos profetas a respeito do Filho do homem serão cumpridas.
32 Ichtaru, yaana kurakarini nuwaa putachinllinaya. Putayarusin, tunarip nuwaa zanganchinllinaya. Tunarsha nuwaa michitchinllinaya. Nuwaa stayarusin, kchishi kawacheersin,
32 Porque ele será entregue aos gentios, e será escarnecido, humilhado e cuspido;
33 pzkooyarusin, kizpur nuwaa kiyung yachachinllinaya. Sheersin, nuwaa pachachinllinaya. Izuuru tsipayaritaati, itaru zari tuchpashu yusur támchina, Isus mang, tárangiya wipunasheetsi.
33 e, eles o açoitarão, e o matarão; e ao terceiro dia ele será ressuscitado.
34 Wipunashsha anoo mazinamana mazinarangitaatssin, itaru mang nda pakchiyam mangoonarangana. Mangooneeyi atitaatssin, mang xapoorangana.
34 E eles não entendiam nenhuma dessas coisas; e esta palavra lhes era encoberta, e eles não entenderam as coisas que foram faladas.
35 Yaktash Jerico sura watsiritanacha, Isus tputsee mang chamayangarangiya wach mchusaatsi. Tputs kurik panapanda átu, uru ngootsish kuxinxinaw ashirangiya.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um certo homem cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Tputs zapan zamamtarusin, mchussha masheeru, ¿Mayaatssha tputs wazapan zamamtaranaya? mang, tárangiya.
36 E, ouvindo passar a multidão, ele perguntou o que isto significava.
37 Tputssha: Isus naanchpa, Násaretshuchi, mang, tárangiya.
37 E disseram-lhe que Jesus de Nazaré estava passando.
38 Wach mchusshacha: Isusoo, istanda, watam shiy Dapiyarinchichshawa, átar ashirangiya; tamundarangiya.
38 E ele gritou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
39 Tputssha mang nambku, Zamangi; tárangiya. Itaru, wach mchusshita nda sambaytarangiya; kizpur kuk zunganeerangiya, manga. Isusoo, nuwaa istangandama; tárangiya.
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; mas ele gritava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
40 Isussha mazinayaru, xiyeeramchu, Yamashini; táyaru, tputssha mang itatarangiya wach mchusaatsi.
40 E Jesus, parando, ordenou que lho trouxessem. E ele chegando perto, perguntou-lhe,
41 Kuseeru, Isussha: ¿Mayaamsha nuwaa kuruzuksha? ¿Tamanda átsha? táyaru, wach mchussha; Ichee, kachi yaranda; nappi átana; mang, tárangiya.
41 dizendo: O que queres que eu te faça? E ele disse: Senhor, que eu possa receber a minha visão.
42 Isussha: Nuwamun mangish taturangush, ashiri napangi; átu,
42 E Jesus lhe disse: Recebe a visão, a tua fé te salvou.
43 uwsha musásiri napta ashirangiya.
43 E ele imediatamente recuperou a sua visão, e o foi seguindo, glorificando a Deus; e todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.