Lucas 16

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Minushpa zari Isussha: Mangeetsis p'tsimaam tsiyatssis kamanchintspa, mang, tárangiya wipunasheetsi. Mazinangtsa, sirúta wirakuch kapung mapeerangu, tputsee ksutamapaneem mang ínarangiya. Itaru, zapish tputssha: Papcha; ksutamapanirish maachiritaatsish shuchiycheepa; mang itsaneecheepa; mang, tárangiya wirak'cheetsi.
1 Jesus disse também aos seus discípulos:
2 Wirakuchsha anoo mazinayaru, mang ksutamapanee kuruzurangiya. Kuseeru, ksutamapansha: ¿Maya? táyaru, wirakuchsha: Shiyamun tsiyatssis mantsiri mazinayana. Watsitparee; shiyaa kapeetchinllpa. Yuwaa ksutarangish anoo izuuru yareerush nuwaa itsinsaru kamaningandama. Sheerush, naachsha, mang tárangiya ksutamapaneetsi.
2 Então, chamando-o, lhe disse: “Que é isto que ouço a seu respeito? Preste contas da sua administração, porque você não pode mais ser o meu administrador.”
3 Ksutamapansha: Ayu táyaru, yaramaam naatarangiya.
3 — O administrador, então, se pôs a pensar: “Que farei, agora que estou sendo demitido pelo meu patrão? Trabalhar na terra, não posso. De mendigar, tenho vergonha.
4 Mahá: na chinayana. Tputsee zapan amikurtachima. Tputs nuwaa chinayarusin, nuwaa istachpasinaya, mang, tárangiya ksutamapani.
4 Já sei o que vou fazer, para que, quando for demitido, as pessoas me recebam em suas casas.”
5 Táyaru, tputsee min kuruzeeru tsiyata, minootssha kuruzeeru tsiyata, kuruzeeru tsiyata ashirangiya tputseetsi zapani. Watumshiree yaruwat yaruwat ashirangiya. Ksutamapan tputsee mashirangiya; ¿Paturunareetsi shiy wanipa tumashtaksha, zuwaa? mang táyaru,
5 — Tendo chamado cada um dos devedores do seu patrão, perguntou ao primeiro: “Quanto você deve ao meu patrão?”
6 uwsha: Olivaa wayungun tumashtakina 100 kuneeta, mang, tárangiya ksutamapaneetsi. Ksutamapansha: Watsta; cincuentamari kuneetaa tumashtakina tángi. Neewa kirakarish. Ipizeerush, nllitaritaa yandangi; watam nuw anoo napkinawa, mang, tárangiya. Tputssha: Ayu táyaru, yandayaru, mang' kis naatarangiya.
6 Ele respondeu: “Cem barris de azeite.” Então o administrador disse: “Pegue a sua conta, sente-se depressa e escreva cinquenta.”
7 Sheeru, minootssha tputs: ¿Zuwanlli, shiyshtawa? ¿Shiy wanip tumashtaksha? mang táyaru, tputssha: Warusaa tumashtakina mil tsumbu, mang, tárangiya ksutamapaneetsi. Ksutamapansha: Watsta; 800 tsumbu tángcha. Neewa kirakarish; ipizeerush, nllitaritaa yandangi, mang táyaru, tputssha: Ayu, táyaru, yandayaru, kissha naatarangiya. Tputspat tsiyata tsiyata ashku, wamkureem zapan putarangiya, manga.
7 Depois, perguntou a outro: “E você, quanto deve?” Ele respondeu: “Cem sacos de trigo.” O administrador lhe disse: “Pegue a sua conta e escreva oitenta.”
8 Wirakuchshita ksutamapanee izuuru kapeeteeru, ¿In tputs tamara? mangurircha; tárangu. Yashingchich tputs waanpatatin uru ashkana. Itaru, mang, tárangiya wirakuchshita. Ashikpaz ashiru siy nuw ipunshini saanaatsi muxareem ínarintspa; itaru tputsee istangtsa, tárangiya Isusu.
8 E o patrão elogiou o administrador infiel por sua esperteza. Porque os filhos do mundo são mais espertos na sua própria geração do que os filhos da luz.
9 Itaru, mazinangandama, tárangiya Isusu. Apanllimun chinakus, maacheetsi paxanx paxanx sheerus, tputsee istat istat shingtsa. Ashkus, siyaatssha Apanll uru chinachintsa. Nuwash pangi kayunu taapani, táchiya siyaatsi, tárangiya Isusu.
9 — E eu recomendo a vocês: usem a riqueza injusta para fazer amigos, para que, quando a riqueza faltar, vocês sejam recebidos nos tabernáculos eternos.
10 Mazinancha. Yuw tputs ksutamaa yasaru, anoo kis kamanchitarchi, watam anumun mangich tatukchiwa. Itaru, tputs nda ksutamaa yasaru, ¿tamaree anoo kamachtachich?
10 — Quem é fiel no pouco também é fiel no muito; e quem é injusto no pouco também é injusto no muito.
11 Ashirucha, ksutamaam nda yasaru, ¿Apanlleemanashtaja wanasiri ksutach? nda.
11 Portanto, se vocês não forem fiéis na aplicação da riqueza injusta, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 Mishat, nllitaritaa tputs maachiritaa nda wanasir ksutkush, ¿chakaja shiyaa: Neewa, shaamata izuuru payungcha, tách? Anoo pinasakiya. Ashirucha, nish tsapurunasush maacheetsi mangiptish ksutangcha, atashina.
12 Se vocês não são fiéis na aplicação do que é dos outros, quem lhes dará o que é de vocês?
13 Itaru, maacheetstamari chinakush, ¿tamayaree Apanlleetstam chinachich? pinasakiya. Napaz tputs upaturunari tsimbun taarinaari, ¿tamayaree tatsamooru chinach? pinasakiya. Upaturunareetsi minam chinaku, uwaam kapung tarawaztachiya. Minootssha nda kapung chinaku niyrchiya. Ashikpaz ashiritamta, siysa maachingaz payumaam kapung chinakus, anoomari tarawaztachis. Ashkachus, Apanllee kasatssa. Ashiri paptsa; mangiptis taangtsa, atashina siyaatsi, mang, tárangiya Isusu wipunasheetsi.
13 Nenhum servo pode servir a dois senhores; porque irá odiar um e amar o outro ou irá se dedicar a um e desprezar o outro. Vocês não podem servir a Deus e à riqueza.
14 Itaru, Parísiypanshuchsha tputs anoo mangutari mazinazinaw ashkusin, Isusoo tanaseerangana; watam kurikingazimari chinaranganawa.
14 Os fariseus, que eram avarentos, ouviam tudo isto e zombavam de Jesus.
15 Itaru, Isussha: Siy Parísiypanshuchis uru ashiksa, tárangu. Mangishis uru mantsiritaa chinakus, In wanasirti tputsi; tápanda átus kamapshiksa. ¿Nitaati Apanll mangeetsis nda yasak? Chiy tputsich maacheetsi chinakitaatich, itaru uwsha Apanll nda anoo chinakiya; Apanlleemsha nda anoo wanasiri; mang, tárangiya Isusu.
15 Mas Jesus lhes disse:
16 Ashiri Apanlleetsimari kuk payungtsa. Iy Utaáshuchini Apanllee yandamarini uru payurangini. Wangarinsha ichumampani tsiyatssee wanasirimshee tayaspatarangiya. Natsha iy Apanll chiyaa tapachindaku anoo kamankiniya. Kamankuni, tputssha ichinguru nduntaa yutaritshishee kasaksin, ashiritaa Apanllush pshtupani atusin, zandkanaya. Zandkitaatssin, itaru xapookana.
16 — A Lei e os Profetas duraram até João; desde esse tempo o evangelho do Reino de Deus vem sendo anunciado, e todos se esforçam para entrar nele.
17 Itaru, Apanll kuk urutamari taachiya. Uru payunda átcha. Tsapurunas zapshina pastachparee. Itaru, Apanll kuk nda minamtiyeem pastachiya. Urutamari taachiya.
17 E é mais fácil passar o céu e a terra do que cair um til sequer da Lei.
18 Mazinangantsa: Apanll kuk izanlleetsish ksarinllpa átcha. Ashiriya, tputs wizanllee kasayaru, kizaa nllitarita yamakchu, yutaritsha taakiya. Tputs kizaa kasama yamakchu, yutarittamsha taakiya, tárangiya Isusu.
18 — Quem repudiar a sua mulher e casar com outra comete adultério; e aquele que casa com a mulher repudiada pelo marido também comete adultério.
19 Sirú wirakuch taarangiya; kis taarangiya. Wanasir kamartarangiya, mawazimashi. Urkiri nda pishtarangiya. Kapung tazazayaru, maamaw ashirangiya.
19 — Ora, havia certo homem rico que se vestia de púrpura e de linho finíssimo e que se alegrava todos os dias com grande ostentação.
20 Itaru, pukiri tputs anshutam taarangiya. Lásaru tputs sura. Sis' tsuta tsuta tsuta ashirangu, wanuts shuneerangiya. Tputssha pangunung shitungashinung chipayaru wayata, putam chipayaru wayata ashirangiya.
20 Havia também certo mendigo, chamado Lázaro, coberto de feridas, que ficava deitado à porta da casa do rico.
21 Uwsha katuchimaa katungpi atitaa, itaru xapoorangiya. Tumuzsha mangu sisuree iputputtar ashirangiya.
21 Ele desejava alimentar-se das migalhas que caíam da mesa do rico, e até os cães vinham lamber-lhe as feridas.
22 Ashishtar ashku, Lásarurin tsiparangiya. Apanllsha wasundurur yamarangusin, kissha Apanllish taakiya. Mang Apramarinpatini ipunuru kis taakiya.
22 E aconteceu que o mendigo morreu e foi levado pelos anjos para junto de Abraão. Morreu também o rico e foi sepultado.
23 Itaru, Apanllip nda naatarangiya; mang sumasush kiyung kachiyarangiya.
23 — No inferno, estando em tormentos, o rico levantou os olhos e viu ao longe Abraão, e Lázaro junto dele.
24 Pakeeru, tsiyatpi átu kuruzurangiya. Ichee Apramaa, nuwaa istanganda, mang tárangu. K'kishi pakich ixuwtanda. Lásaroo zanganingcha nuwaa istamaama. Kung pakchitaa k'kishi ixuwtanda, watam nish sumasish kiyung kachiykinawa, mang, tárangiya.
24 Então, gritando, disse: “Pai Abraão, tenha misericórdia de mim! E mande que Lázaro molhe a ponta do dedo em água e me refresque a língua, porque estou atormentado neste fogo.”
25 Apramarinsha: ¿Mayaama átsha, zuwaa? mang tárangu. Kchitamunish shiyaam nda pishtarangiya. Itaru, Lásar kizpur kiyung kachiyarangiya. Na tsipayachtish, shiysha íteenllsha. Lásarsha kis taaku, itaru shiy kiyung kachiyaksha.
25 Mas Abraão disse: “Filho, lembre-se de que você recebeu os seus bens durante a sua vida, enquanto Lázaro só teve males. Agora, porém, ele está consolado aqui, enquanto você está em tormentos.
26 Mishat, kamanchinllpa. Nish wazaw wantsush kapung kámanariya. ¿Tamaree iyashuch tputs shiyash kusach? ¿Tamaree siyashchi tputs ningeem naach? mang, tárangiya Apramarini.
26 E, além de tudo, há um grande abismo entre nós e vocês, de modo que os que querem passar daqui até vocês não podem, nem os de lá passar para cá.”
27 Wirakuchsha: Sitatstee. Ashiri watsitparee. Itaru, zuwanlleetsi istangcha; mang, tárangu. Lásaroo amb zanganingcha;
27 Então o rico disse: “Pai, eu peço que mande Lázaro à minha casa paterna,
28 Wirak'chee zoonll kamanishini, tángcha. Nuw zuwanlli zameetpata wand kchit taariya. Lásar kuseeru, kamanichpa. Paptsa, zuwanllshish tachitarus, táchpa, watam nish sumasush kiyung kachiykinawa, mang, tárangiya wirak'chi.
28 porque tenho cinco irmãos; para que lhes dê testemunho, a fim de que não venham também para este lugar de tormento.”
29 Apramarinsha: Nduni; ¿tamaree Lásaroo kamachtachi? watam Apanllee yandamarini ichinguru payuktamanawa. Apanllee kuk payukinaareesinaya ashiru, sumasip naachazinllinaja; ndambaree, mang, tárangiya.
29 Abraão respondeu: “Eles têm Moisés e os Profetas; ouçam-nos.”
30 Wirakuchsha: Nduni, ichee. Wand pishtakiya, tárangu. Tputs támkinaari, mazinachpasinaya, mang tárangiya wirakuchshita,
30 Mas ele insistiu: “Não, pai Abraão; se alguém dentre os mortos for até lá, eles irão se arrepender.”
31 Apramarinsha: ¿Támeenllu anootsinashtaja kuk mazinachinllina; watam Apanlleetsinasha kuk ngatkanawa? mang támbeeru, kasarangiya.
31 Abraão, porém, lhe respondeu: “Se não ouvem Moisés e os Profetas, também não se deixarão convencer, mesmo que ressuscite alguém dentre os mortos.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.