Lucas 13
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVI
1 Isus tayaspatama iwaparamchu, tputssha nllitarit kusarangana. Kuseersin, Pilaturin Galileyshucheetsi tputs pacharangana anoo mang kamanirangana. Ashirucha, Isusoo kamaneersin; Mang Galileyshuch tputs Apanllush pang' maachi tazukatssin, Pilat wasundurur pacharangana, mang átssincha tárangana.
1 Naquela ocasião, alguns dos que estavam presentes contaram a Jesus que Pilatos misturara o sangue de alguns galileus com os sacrifícios deles.
2 Isussha tputsee mang' p'tsimaam tsiyatarangiya. Saantana mangishis chinakus átpasa; Galileyshuch tputs anumaritssincha kizpur yutarit taarangpasinaya, watam Apanll tsipatspat waneeranguwa, átpasa siyaya mangishis.
2 Jesus respondeu: "Vocês pensam que esses galileus eram mais pecadores que todos os outros, por terem sofrido dessa maneira?
3 Itaru, nuwsha siyaa atashina, tárangu Isusu, ¿Antaati nimari Galileyshuch tputs kizpur yutarit taarangana? nda. Ashiri nuw siyaa atina; Ndunnaa mangoonkus, ndunnaa yutaritshishireetsis kasakus, Apanllsha siyaa ambtamparee ashtachintsa átana, tárangiya.
3 Eu lhes digo que não! Mas se não se arrependerem, todos vocês também perecerão.
4 Mishat, táchintspa; Mang Silowesh kung pangus íwar pangurangusin, mang yurangakchu, tputsee pacharangiya. ¿Siy anoo amkimsa? Anumaritssincha Irusarinshuch tputs kizpur yutarit taaranganaya; ¿napa Apanll waneeku ashiranguwa? átpasa siyaya mangishis.
4 Ou vocês pensam que aqueles dezoito que morreram, quando caiu sobre eles a torre de Siloé, eram mais culpados do que todos os outros habitantes de Jerusalém?
5 ¿Antaati anumari tputs kizpur yutarit taarangana? nda. Itaru, Apanll natumasamta napkiya.
5 Eu lhes digo que não! Mas se não se arrependerem, todos vocês também perecerão".
6 Mishat, kamanchintspa mangeetsis p'tsimaama, mang tárangiya Isusu. Mang tputs mazarish k'payunllee mang tatsumirangiya. Zapish wanusingaz napkatu, mang wanus nduni ashirangiya. K'payunllpas tuchip napachu, xapoorangiya, manga.
6 Então contou esta parábola: "Um homem tinha uma figueira plantada em sua vinha. Foi procurar fruto nela, e não achou nenhum.
7 Muchchureetssha mang: ¿Wanipa xapooyanlli? Watstaya, ¿mayaama mangu taach? Ashiri tuwashini; mang, tárangiya tputsi.
7 Por isso disse ao que cuidava da vinha: ‘Já faz três anos que venho procurar fruto nesta figueira e não acho. Corte-a! Por que deixá-la inutilizar a terra? ’
8 Itaru, muchchursha: Ichee, xamachi. Waani taachpa, mang, tárangu. Niri masach nuwaana wanasir napchima. Puchush k'tseeyaruri, tsap kantseerpinandari yáyaruri, puchush xanatchima.
8 "Respondeu o homem: ‘Senhor, deixe-a por mais um ano, e eu cavarei ao redor dela e a adubarei.
9 Yusur k'payunllpas wanasir yusikinaari, mangini kisshapariniya. Itaru, yusur ndunnaari yusikchu, tuwachshitima, mang, tárangiya muchchuri.
9 Se der fruto no ano que vem, muito bem! Se não, corte-a’ ".
10 Sirútama sápatush zari kanusisush Isus tayaspatarangiya; Utaáshuchish shaniyshini mang tayaspatarangiya.
10 Certo sábado Jesus estava ensinando numa das sinagogas,
11 Kiz anshutam mang pshturangiya. 18 masach kas yutarangiya; yashing zutarangiya. Mang itsinsamaam pinasarangiya; ush kachumbimuna.
11 e ali estava uma mulher que tinha um espírito que a mantinha doente havia dezoito anos. Ela andava encurvada e de forma alguma podia endireitar-se.
12 Isussha kizaa pakeeru, mang: Izaree, yarchinllpa átu,
12 Ao vê-la, Jesus chamou-a à frente e lhe disse: "Mulher, você está livre da sua doença".
13 uw kizamuna much patateeru, mang yararangsha. Itsinsaru mang xiyta sheeru, Apanlleetssha: Apaa, wapparee. Yareenllsha nuwaatsi, mang, tárangiya kiza.
13 Então lhe impôs as mãos; e imediatamente ela se endireitou, e louvava a Deus.
14 Itaru, shaniyshishee ksutamapansha Isusoo mang tsiyantarangiya. ¿Mayaamshta sápatush zari, kanusisshu Isus yarak? mangshuri átu tsiyantarangiya. Ashirucha, ksutamapansha tputsee mang nambarangiya; Apanll zaree minam matayaru patatamaam wayarangiya. Ashiri ¿mayaamsha sápatush zar tamundaksa? Ashiri sápatush zar watsishaparee átana, átu nabatar mang ashirangiya.
14 Indignado porque Jesus havia curado no sábado, o dirigente da sinagoga disse ao povo: "Há seis dias em que se deve trabalhar. Venham para ser curados nesses dias, e não no sábado".
15 Itaru, Apanllsha Wip: Shiy kapunguri ngichiksha, mang tárangu. ¿Chakaja kapaachoo sápatush zari nda istaka? Uru istaksa. Wakaraatstaa istaksa. Watungashish sukaa tapureerus, kungup machiksa waamaama.
15 O Senhor lhe respondeu: "Hipócritas! Cada um de vocês não desamarra no sábado o seu boi ou jumento do estábulo e o leva dali para dar-lhe água?
16 Ashiri ¿tamaree kizaa nda nayinichi nuwa? Apramarinchichcha. Itaru, ¿yashing wanip masach kiyung yacharanga? Ashirucha, sápatush yaramaam waritakiya, mang, tárangiya Isusu.
16 Então, esta mulher, uma filha de Abraão a quem Satanás mantinha presa por dezoito longos anos, não deveria no dia de sábado ser libertada daquilo que a prendia? "
17 Támbeeru, mang undararee tpazarangiya.
17 Tendo dito isso, todos os seus oponentes ficaram envergonhados, mas o povo se alegrava com todas as maravilhas que ele estava fazendo.
18 Isussha anush mang tayaspataku, tárangiya; Apanll tputsee kasiku anoo kamanchintspa; mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa.
18 Então Jesus perguntou: "Com que se parece o Reino de Deus? Com que o compararei?
19 ¿Kuch wach tamareeja? Pakchitaa wach mzatsush tatsumeeruch, yasinaam shitatamaam kinakiya. Tsiripich anush kis taakana; ixatkana. Ashikpaz ashkiya Apanll tputsee wamari kasiku; mang tayaspataku, tárangiya.
19 É como um grão de mostarda que um homem semeou em sua horta. Ele cresceu e se tornou uma árvore, e as aves do céu se fizaram ninhos em seus ramos".
20 — ausente —
20 Mais uma vez ele perguntou: "A que compararei o Reino de Deus?
21 — ausente —
21 É como o fermento que uma mulher misturou com uma grande quantidade de farinha, e toda a massa ficou fermentada".
22 Ashiriya, Isus Irusarinap naateeru, yaktash ichinguru mang tayaspatarangiya. Minushsha zari minup yakat tayaspatata, minushsha zari minup yakat tayaspatata, tayaspatata mang ashirangiya.
22 Depois Jesus foi pelas cidades e povoados e ensinava, prosseguindo em direção a Jerusalém.
23 Asheemchu, tputs Isusoo chamayangarangiya. Tputssha: Ichee, ¿Apanll zapaneeja tputsee naringach? mang táyaru, Isussha:
23 Alguém lhe perguntou: "Senhor, serão poucos os salvos? " Ele lhes disse:
24 Anoo chinarinllpa. Itaru, shaanamuna napangcha; kamungumaam sambaytarinllpa, mang, tárangiya. Apanllish pshtumaam mbamcha. Tputs zapanin yachamana yachakchitaatssin, itaru xapoochinllina. Ashiri sambaytarinllpa nuw shiyaa atashina.
24 "Esforcem-se para entrar pela porta estreita, porque eu lhes digo que muitos tentarão entrar e não conseguirão.
25 Zapish pshtushish shtandakchu, siysa ngutaritis: Ichee, tawatangi; pshtupani atiniya, ngutis táchpasa. Itaru, uwsha: Nuw siyaa yapshtumaam zandkeezi tákchu,
25 Quando o dono da casa se levantar e fechar a porta, vocês ficarão do lado de fora, batendo e pedindo: ‘Senhor, abre-nos a porta’. "Ele, porém, responderá: ‘Não os conheço, nem sei de onde são vocês’.
26 siysa: ¿Tamasha nda zandaksha? ¿Watam kayunutam katungaranginiwa; waaranginiwa? ¿Sirú iyash tayaspatarangshawa? táchpasa siya.
26 "Então vocês dirão: ‘Comemos e bebemos contigo, e ensinaste em nossas ruas’.
27 Itaru, uwsha: Nuw siyaa yasareezi. ¿Chakamasazis siya? natstakeezi. Watsta; naangi. Siy yutarittischa. Naangi, siyaa támbeeru, kasachiya.
27 "Mas ele responderá: ‘Não os conheço, nem sei de onde são vocês. Afastem-se de mim, todos vocês, que praticam o mal! ’
28 Ashkachus, siy pshtumaam xapooyarus, kapung tanuchpasa. Iy, iy, sitatsti, táchpasa. Apanllush arapeetarisha zitaminarineetsini, zapan pangatssa. Apramarineetstam, Isaakarineetstam, Akoparineetstam, Apanllee kamanimapanirineetstam Apanllish pangatssa. Itaru, siysa anush nduni; tashitungamawis taatssa.
28 "Ali haverá choro e ranger de dentes, quando vocês virem Abraão, Isaque e Jacó e todos os profetas no Reino de Deus, mas vocês excluídos.
29 Tsapurunasshuchee tputs anshutam zapan pangatssa. Uwshtisin kis Apanllush katungkachinllinaya. Itaru, siy xapoochpasa; watam kamungshishee kanachayantsawa; nda mangoonarangsawa.
29 Pessoas virão do oriente e do ocidente, do norte e do sul, e ocuparão os seus lugares à mesa no Reino de Deus.
30 Mazinangtsa. Apanllush pshtumaam uru ashiritamcha. Siymasta naturi Apanllee kuk mazinarangitaatis, itaru nda mangoonarangus, ashiri kamungcheezis, ndambaree. Arapichsha tputs zapshita Apanllee kuk mazinakchusin, itaru mangoonkachusin, izuuruparee kamungchinllina, mang tayaspataku, tárangiya Isusu.
30 De fato, há últimos que serão primeiros, e primeiros que serão últimos".
31 Anpurtam Parísiypanshuchsha tputs Isusoo chamayangayarusin, tsiyatssis mang kamanirangana. Ichee, papcha; suwangi, pachayanllpa. Kurak Herodes mang shiyaa pachamaam zandaktanda, mang, tárangana Isusootsi.
31 Naquela mesma hora alguns fariseus aproximaram-se de Jesus e lhe disseram: "Saia e vá embora daqui, pois Herodes quer matá-lo".
32 Isussha yámarangu: Herodes uru pachampancha. Ashtaa siysa tsiyatssis kamanimatssa. Musámachi. Shiyashchee tputsi istakina. Yashingoo tashitungaktana; tputsee yaraktana. Itaru, musásiritam iwapchina, áttanda, tángtsa.
32 Ele respondeu: "Vão dizer àquela raposa: ‘Expulsarei demônios e curarei o povo hoje e amanhã, e no terceiro dia estarei pronto’.
33 Natumasa shiyash tsapunish pakchim xiykina. Irusarinush nuwaa pachamaam waritakiya; watam anshuri zitamin Apanllee kuk kamanimapanirinee uru pacharanganawa, átcha táshinints, mang, tárangiya Isusu. Parísiypanshuch tsiyatssee kamankamchusin naatarangana.
33 Mas, preciso prosseguir hoje, amanhã e depois de amanhã, pois certamente nenhum profeta deve morrer fora de Jerusalém!
34 Sheeru, tputs anush zapan shaneersin, Isus Utaáshuchee tsiyatarangiya; ¿Irusarinshucheem tputs wanipaja zari mangi mantsakee? Irusarinshuchee kizpur chinakina. ¿Wanip Apanllee kuk kamanimapanee pachayanllina? Patumbichpat ta ta ashirangusin pacharangitamsina. ¿Wanip istamaam chinakina? Ktash wipaa kpumku tamatarparee ashingasi atitaati, Irusarinshuchee istamaam zandkitaati, itaru kapung ngatkana. Nuwash kamungumaam nda zandkana.
34 "Jerusalém, Jerusalém, você, que mata os profetas e apedrejas os que lhe são enviados! Quantas vezes eu quis reunir os seus filhos, como a galinha reúne os seus pintinhos debaixo das suas asas, mas vocês não quiseram!
35 Na napapsancha, tpachingachpasinaya. Mangu pangus kurimunaz yurangachiya. Itaru, nuwsha yusur kuskachuri, nuwaa natstachinllinaya. Mang' kis nuwamun shambatachpasinaya.
35 Eis que a casa de vocês ficará deserta. Eu lhes digo que vocês não me verão mais até que digam: ‘Bendito o que vem em nome do Senhor’".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.