Lucas 10

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Anumunsha minush zari, Isus wipunashee 72 kamachtapi átu mang ipusarangiya. Siyma wasina yaktap ichingurus naatssa. Nuwsha kuzizimun kuschima. Piyam tsimbunatam naakus, piyam tsimbunatam naakus, piyam tsimbunatam naakus shingtsa, mang, tárangiya Isus wipunasheetsi.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Kamachtaku, tárangiya; Na mazinangtsa; kamanimamana tputs zapani taariya. Itaru, tayaspatampansha pakchim taariya. Ashiri Apanllpat tsiyatkus, Apaa, tayaspatampaneem zapan zanganingcha, tángtsa.
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 Itaru, nuw siyaa kamanishinints atina. Nuwaa kuki kamankachus, tputs anumand siyaa kiyung yachchintsa. Yandan tamatarparee ktashoo ashchintsa; siyaa kiyung yachchiya.
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 Ashiri naakchus, maachiritaatis yarintspa; xunarus naangtsa. Tsingashis yarintspa. Pursartamtis yarintspa. Spaturis yarintspa. Ngootsush tputsee chamayangakchus, kapung tsiyatintspa.
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 Tputsush pang' kuskachus, ¿Tamarimta? Apanll shiyaa chinachiya, tángtsa.
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 Uwsha Apanllingaz zandkinaariya, Apanllsha uwaa istachiya. Itaru, uwsha Apanllee ngatkinaariya; Apanll uwaa istacheeja; ndambaree. Shiyaatsimari istachiya.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 Ashiri tputs yuw Apanllingaz zandku anush pang' tamatssa. Minush pangus taat, minush pangus taat, minush pangus taata shirintspa. Anshumari taangtsa. Siyaam yáskinaari, waangtsa. Siyaam martakinaari, ktungangtsa. Pzirintspa; watam tputs nuwaam kuki mapeeku, anpa tuwapakpaz ashchuwa.
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Ashiri yaktash pshtuyarus, siyaa wanasir napkusin, martaksin, pzirintspa; mapiyrus ktungangtsa.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 Kas yutaku anoo pakus yarangtsa. Tputsee kamanintsa; Na Apanllee kuk siyaa kamankachuri, siysa mangoonkinaareesa ashiru, Apanll siyaa tapachindachiya. Ashiri mangoonangtsa, tángtsa.
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 Wandaya yaktash kuseeramchus, tputs siyaa nda chinaksin, ashiriya ngootsush xiytus,
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 Paptsa, tángtsa. Na yaana kamanirangtaatini, Apanll siyaa tapachindachiya tárangitaatani, itaru siysa wandaritam ngatarangsawa. Ashirucha, saanaatstam tsarunis tachingeeruni siyash wanimaam kasachintspa. Yuw atini anoo ndusha mangu pastachiya; watam Apanll musá wanimaam naanchuwa, siy waneekus tángtsa.
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Itaru, mazinangantsa; Apanll wanimaam kuskachu, anoo tputs nayanicheeja, ndambaree. Itaru, zitamin Sodomshuch mantsir taarangtaatssin, Apanll anoo pakich nayanichparee.
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 Itaru, nllitaritshuchee kamanchintspa. Kórasínshucheem sitatsti átana; Betsáyantashcheema sitatsti atitamana, watam Apanll kizpur wanichuwa. Anush tayaspataranguri, ¿wanipaja anshuchee tputs yararangina? Zitaminarini Sitónshuchirini, misha Tírshuchirintam tputsee yarki anoo paranginaareesinaya, yutaritshishirineetsi kapeetaranginaapsinaya. Apanllee mangoonaranginaapsinaya musásiritaya. Mang' mantsaksin, kuchar kamartaru, masunllish kuxinxinaw ashiranginaapsinaya.
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 Natsha Apanll wanimaam kuskachu, Sitónshuchee pakich nayanikchitaa, itaru Kórasínshuchee nda pakchiyam nayanichiya.
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 Mishat, Kapárnáwshuch nuwamun kizpurtarsin taarangtaa, nda mangoonarangsin, Apanllsha sumasush kapeetchiya, tárangu Isusu.
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Ashiri mazinangtsa siya, tárangu wipunasheetsi. Tputs siyaa kukis mangoonkusin, ashiri nuwaatstam kuki mangoonkanaya. Tputs siyaa ngatkusin, nuwaatstam ngatkanaya. Nuwaa ngatkusin, Apanlleetstam ngatkana; watam Apanll nuwaa zanganiranguwa.
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Isus wipunash kamaneeshinusin, mang' kis ashirangana, manga. Ichee, mazinangcha. Yashingootstaa shiyamun wizpurirish nambeeruni, wits mazinaranganaya, mang atusin,
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 Isussha: Zuraktischa. Nambarangis anoo kachi parangtana. Yashing' kariy tamatarparee ashiru kanindap pantsarangiya, tárangiya.
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 Itaru, mazinangtsa; mang, tárangu. Nuw siyaa istaranguri, kapung kasimaam waritarangsa. Ztunllimunta katkachus, mkamunta katkachus, siyaa nda kapooxkiya. Kundarareetstaati yashingoo kizpureetstaa kasikachtischa.
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 Yashingoo siyamari kasiksa. Yashingoo maachiri ichinguru kasiksa; kanizeetstam, pasunaatstam, wazurireetstam, arutamaatstam, wishunootstam, ichinguru ashpa anoo kasiksa. Itaru, anumun shambatintspa; mapiyngtsa. Itaru, Apanll waana wirkarimun sureetsis yandarangu anumun shambatangtsa, tárangiya Isusu wipunasheetsi.
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 Apanllimun Wani Isus kizpurtayaru, Isussha shambateeru, Waparpat tsiyatarangu; Apaa, shiy kizpurtishcha. Tsapurunasee shiyamari kasiksha. Kanindaa shiyamaritam kasikshawa. Mangi kischa. Apaa, shaana zandarangush, shaanaatsi kukish wachinaatstaa kamapshirangish; misha kirakpaneetstaa tputs kamapshirangitamtish; mangoonamaam pinasarangana. Itaru, tputseetsimsha nllura ashiru anoo kamanirangush, mangoo p'tseerangush, shiyaa kukish mangoonarangana.
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Itaru, Apaa, shiyamari nuwaa ichinguru kamachtarangsha. Shiyamari nuwaa yasasha; nuwamarisha shiyaa yasarina. Nllitarit tputs iyaa yasarazinllinaja. Itaru, nuwsha nuwaana tputsee ipuskuri, mangoo p'tseekuri, izuuru shiyaa mangoonchinllinaya, mang tárangiya Isusu, Waparpat tsiyatku manga.
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Sheeru, wipunashee tasaseeru, wipunashpatari tsiyatarangiya. ¿Mangis tamara; watam kachis nuwaa parangsawa?
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 Mazinantsa. Sirútama zitamin wanip nuwaa pamaam zandarangitaatssin, nda parangana. Mazinamaam zandarangitaatssin, nda mazinarangana. Apanllee kuk kamanimapani, misha kuraktam wanip nuwangaz zandarangitaatssin xapoorangana. Itaru, siynaa nuwaa pakeenlltischa, mang, tárangiya Isusu.
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 Minushsha zari Isus tayaspataku, Móysispaniri wirkar kamanimapani Isusoo mangu yachamaam zandarangu, tárangiya; Ichee, shiy tayaspatampantishcha. Ashiri kamaningandama. ¿Tamaycheezi taarasheemi? Apanllish urutamari taapi atina, mang tárangiya mangutari yachamaama.
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 Isussha: Apanll Móysisarineetsi tuyandarangu, anush natstakush, ¿amkimta? táyaru,
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 uwsha: Móysisarini wirkari natstakuri átcha, tárangu;
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 Isussha: Zuraktishcha. Itsinsarush kamanirangsha. Ashiri taarasheemish yuwaa, tárangish anuri payungcha, tárangiya.
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Itaru, uwsha pazirpa yámku, tárangu; ¿Itaru, chakaatseeja chinachee? mang, tárangiya.
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 Isussha: Mazinangcha. Tunareetstaa ichingurush chinangcha, tárangu. Tsiyatssee kamanchinllpa mangeetsish p'tsimaama. Sirútama mang; tputs Irusarinash káyaru, yaktap Jericop naakchu, ngootsush mang naanata sheeranll ashirangiya. Naakchu, mang washchir tsangarangana. Yasinpat ta ta shitarusin, tpimbeeru, maachiritaatsi ichinguru shuchirangana; zapeeru tamoo ashirangiya. Pakchim tsipamaam mang pshatarangiya.
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 Sheeru, Utaáshuch apanllpan ngootsush naantachu, tputsee pakeeru, arangiri naatarangiya.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 Sheeru Leviyarinchich tputs, apanllpan wipunashi ambitam naantachu, tputsee nap sheeru, arangiri imaruta sheeranll ashirangtamta.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 Itaru, Samariyshuch, arapich tputs ambitam naantachu, tputsee pakeeru, kapung nayanirangiya, manga.
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 Istapi átu vinupa kupayaru, wayungunpat pundayaru, kamispat mang turimarangiya tpeerangu anootsi. Sheeru, waanamun kapaachurini wayayaru, chipayaranllu, tputsip pang' machtarangiya. Yushindayaru, psaan ksutarangu istarangiya; mang taraseerangiya.
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 Putam naakchu, tputspat tsiyateeru, Amikureetsi napangcha. Neewa kurikee; nipta istancha. Pishtakinaari, yusur kuskachuri, tuwapchinllpa, mang táyaru, kasarangiya.
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 Ashiri shiysha tputsee na kamaningandama yuw tpimaa chinarangu anootsi, mang, tárangiya Isusu Móysispaneetsi tayaspatashi.
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Uwsha: Tunaritaa tpimaa istarangiya, táyaru, Isussha: Zuraktishcha. ¿Tamarima uw chinaka tunartaata? shiysha chinangtamcha, támbeeru, kasarangiya.
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 Ashiriya, Isus Irusarinap wipunashpat naakchusin, yaktash mang kusarangiya. Mártash pang' kusarangiya.
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 Munshat Mariya Isusup kuxinarangiya. Isus tayaspatatar ashku, mazinapi átu kuxinarangiya.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Márat patatku, katungtseem mapeeku, tsiyantayaru, Isusoo, tárangu; Ichee, pamuni nambangcha. Kapung mapeekuri, nda istakuwa. Istashini tángi, mang, tárangu,
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 Isussha: Mártaa, mazinangcha. Shiy ngutish zapan patataksha.
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 Nuwaam pakchimari ptatangandama. Anumaripa waritchiya. ¿Antaati pamuneetsish zangancheezi? waani mazinakiya. Niricha ashku wanasiriya, mang, tárangasha Isusu.
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.