Josué 2

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Josueyshat wasundururee tsimbun tputs tsapoom naramaam, Sitimmand tsap zanganirangiya. Anshat wasundururee zangankachu: Natu, siy Jericoyap tsap naayarus narashinints, tárangu, uwshtisin anuritam naataranganaya. Ambshat kuskamchusin, Jericoyash kiz mshipan sur Rahab taaku, anush pang' pshtuyarusin maaranganaya.
1 Então, do acampamento em Sitim, Josué, filho de Num, enviou secretamente dois espiões, com a seguinte instrução: “Façam o reconhecimento da terra, especialmente dos arredores de Jericó”. Os dois homens partiram e chegaram à casa de uma prostituta chamada Raabe, e ali passaram a noite.
2 Itaru, anshuchshitisin tputs anoo yasarangusin, kurakaatssha Jericoyshuchee kamaniranganaya. Mang tputs tsimbun Israelchich, na zar psaan nish kuseenllinpa, iyaam tsapunni narkatssina, tárangu,
2 A notícia chegou ao rei de Jericó: “Alguns israelitas vieram aqui esta noite para espionar a terra”.
3 kuraksha: Natu kizaa Rahabaa kamanishinints. Yuw tputs pangishish, pakatssin kuseerana, anoo tshitungangi. ¿Mayaamsha ipishungaka? átcha, táshinints tárangu, uwshtisin anoo kamanirangsin,
3 Então o rei de Jericó enviou a seguinte ordem a Raabe: “Traga para fora os homens que entraram em sua casa, pois vieram espionar toda a terra”.
4 itaru, kizsha pishurangiya tputseetsi. Ashirucha, kamapshiku, Tputs nuwash pakatssin, kusamana kusarangsincha. Itaru, nuw nduntam yasarina. ¿An tputs yapchimasaja?
4 Raabe havia escondido os dois homens, mas respondeu: “Sim, os homens estiveram aqui, mas eu não sabia de onde eram.
5 Tapitaranlluricha, ndaturi yaktaa washitungash kámanarsin, shitungeerandsin naatarangana. Nuw nduntam yasarina. ¿Yapimasaja naayanllinaya? Ashiri siysat kaapanapa. Naturitam káyarus tchitanantsa. Uru upusaripa kamatatssa, tárangiya. Mangu Rahab tamapingaku tárangiya.
5 Foram embora da cidade ao anoitecer, quase na hora de fechar os portões. Não sei para onde foram. Se vocês os perseguirem, é provável que os alcancem”.
6 Waantataa íwar pangusip wanupish iwaz tunaringayaru, yuwash yutee zap mapzamaam xanataru anush wantsush tapshtuyaru pishurangiya.
6 Na verdade, ela havia levado os homens para o terraço e os escondido debaixo dos feixes de linho que tinha posto ali.
7 Kurakshat wasundurur káyarandsin, ngootsip yap Ortag kung maranxip kayapampatari kitkana amb tputsingaz nachungakatssin naataranganaya. Sundarsha shitungatssin, yusur yaktareetsini wach mbam shtandayarusin, kasaranganaya.
7 Os homens do rei procuraram os espiões pelo caminho que ia até a parte rasa do Jordão, onde se podia atravessar. Assim que eles saíram, os portões de Jericó foram fechados.
8 Tputssha tsapoo naramapan ndaturi maaru, kizsha Rahab ambitam pangusip wanupish iwaz káreeru, tputsee:
8 Antes que os espiões fossem dormir, Raabe foi ao terraço falar com eles.
9 Nuw yasaktana: Yuwaa Apanll nee tsap siyaam tsapunis panarangu anootsi. Ashirucha, iyashuch ichingarusin kapung siyaa puniksin, punirsamunari tsiparpaz ashirusin, waanaatsi tapachindamaam pinasakanaya.
9 “Sei que o S enhor lhes deu esta terra”, disse ela. “Estamos todos apavorados por sua causa. Todos os habitantes desta terra estão desesperados,
10 Ichingaru yashuch tputs yasakanaya, yuwaa siy Ijiptosh tsap shitungeeranllus, mus Chumbeepimashee siyaam kitamaam Apanll kungoo puzarangu anootsi. Mishat, yuwaatstam siy kurakaa tsimbunari, Sihonaa, mishat Ogaa ashiru, tiptsirpatari kung Ortaga arachich siyamari kachingarangis anootstam yasaktamaniya.
10 pois ouvimos que o S enhor secou as águas do mar Vermelho para que vocês passassem, quando saíram do Egito. E sabemos o que fizeram a leste do Jordão aos dois reis amorreus Ogue e Seom, cujos povos vocês destruíram completamente.
11 Ashirucha, iyshat anoo yasakuni, kapung punikaniya. Iyashuch tputs ichingarusin siyapat waratamaam punikanaya. Watam Apanllimari wamari kasiru taaku, anumun mangis siy tatuksawa. Siyamaritcha Apanlliris kanindash kasiru taaku, mishat tsapurnaseetstam wamaritam kasiriya.
11 Não é à toa que estamos dominados pelo medo! Ninguém tem ânimo para lutar depois de ouvir coisas como essas, pois o S enhor , seu Deus, é Deus supremo em cima no céu e embaixo na terra.
12 Ashirucha, nuwshat siyaa naturitam yasamaam zandkina. Zurampatari nuwaa kamaningasindama. Ashiriya, siysat nuwaa maachiriti Apanllimun sur nayningasindama. Napangi nuw siyaa tapachindaranguri wanasir ksutarangi, ambtam shingasindama.
12 “Agora, portanto, jurem-me pelo S enhor que, assim como os tratei com bondade, vocês serão bondosos comigo e com minha família. Deem-me alguma garantia de que,
13 Apareetsi, atataatstam, wawareewaatstamti, mishat pamuneewaatstamti, ichingaru anchichee wachinllin, nayaningtsa. Pcharintspa, tárangiya.
13 quando Jericó for conquistada, vocês pouparão a minha vida e a vida de meu pai e minha mãe, e também a de meus irmãos e irmãs e de suas famílias.”
14 Uwshtisin, Ashiriya, iyshat zurampatari tsipampatartini tsiyatchinipa. Ngichkachinaareeniya, uru iy tsipachiniya. Itaru, shiyshat tputsee kamaninllpa yuwaa na tsiyateeni anootsi. Yuwash Apanll iyaam nee tsap panakchu, anush iyshat siyaa wanasir ksutchinipa. Yuwamand shiy na iyaa tapachindayanllish, anumand uru siysat kamungatssa, táranganaya.
14 Os homens responderam: “Oferecemos a própria vida como garantia de sua segurança. Se você não nos entregar, cumpriremos nossa promessa e trataremos vocês com bondade quando o S enhor nos der a terra”.
15 Rahabsha anush pangoom íwar tandapunuzimun iwaz pangurangiya. Ashirucha, anumandarisha arangimand pangus wach tputsee waskamun yaruwarangiya.
15 Então Raabe os ajudou a descer pela janela por uma corda, pois sua casa fazia parte do muro da cidade.
16 Ndatuma tsapush tputsee yaruwaru, chtaru wanasir waneerangiya. Musá nungipis naarintspa. Paptsa yuw sundar siyangaz nachungakatssin naanchina anin parunts. Natuma machip tsap naangints. Ambiri tuchip zar taamatssa. Itaru, sundar yuwash kanaputaramchusin, anush siysat nungiptamtis naatssa, tárangiya.
16 “Fujam para a região montanhosa”, disse ela. “Escondam-se ali por três dias. Quando os homens que estão à sua procura tiverem voltado, vocês poderão seguir seu caminho.”
17 Tamapingampanshitisin tputs, Yuwaa shiyapa wanasir tsiyateeni, anoo nda ngutani táchinipa uru zurampatari tuminchinipa, ichingaru yuwaatstam tárangish anootstamta.
17 Antes de partir, os homens disseram a Raabe: “Só estaremos obrigados pelo juramento que fizemos se você seguir nossas instruções.
18 Ashiriya, iy nish tsap kuskamchuni, shiyshat nee wanumaa chumbeepimashee neetsiri kanambitataw shingcha yuwanungirtatam wach iyaa yaruwayarish annungitamta. Mishat, apareetsish, aneereetstamtish, wawareetstamtish, ichingaru apareetstamtish maachiri shaanshutarisha pangish tushaneepcha.
18 Quando entrarmos na terra, deixe este cordão vermelho pendurado na janela por onde você nos ajudou a descer. Todos os membros de sua família — pai, mãe, irmãos e todos os seus parentes — devem estar dentro desta casa.
19 Wandaya shiyaa kukish nda payuksin, shiyash pangish shitungeersin, ngootsipsha xiykchusin, uru waanamandaritssin tsipachinllinaya. Ashkatssin, iy nda yaantari ashchinipa. Wandaya yaashuch tputs shiyash pangish pshtuyarusin, tputsee pachakchusin, anush iy k'keetsini ngichkiniya.
19 Se saírem na rua e forem mortos, não teremos culpa. Mas, se alguém fizer mal aos que estiverem dentro desta casa, assumiremos a responsabilidade por sua morte.
20 Mishat, na yuwaa tsiyateeni anoo, Shiy pakchiyam tputsee kamankinaareesha, uru iyshat k'keetsini yuwaa zurampatari shiyapa amb ashtachinipa tárangini, anoo izuritam watsta táchiniya, táranganaya.
20 E, se você falar a outros sobre nossa missão, estaremos livres do juramento que fizemos”.
21 Itaru, kizsha: Nduni. Anuritam nuw chinachima tárangiya. Tsiyatam yuwaparamchusin, Ashiri naanamachima, táyarandsin, naataranganaya. Kizsha anuritam wanumaa chumbeepimashee wachunung kanambiptaru kasarangiya.
21 “Eu aceito suas condições”, respondeu ela, e despediu-se deles, deixando o cordão vermelho pendurado na janela.
22 Anshitisin, ipishungampan machipsha naayarandsin, ambirisha tapisheersin, tuchip zar maaranganaya. Kuraksha wasundurur mangutari piyamari nachungtangat ashirangsin, nda chamayangaranganaya. Xapooyarandsin, yusur waptam yaktarinpini Jericoyap kanapuranganaya.
22 Os espiões subiram até a região montanhosa e ali ficaram por três dias. Seus perseguidores os procuraram por todo o caminho, mas não os encontraram e voltaram.
23 Sundar kanapuramchusin, anush yusur machimand karuweerandsin, yaptam naataranllina ambtam, kungoo kiteerandsin, watsapuniptam kanapeerandsin naataranganaya. Kuseeramchusin, Josueyash yuwaa pakeeshinana anoo ichingaru kamaniranganaya.
23 Então os dois espiões desceram da região montanhosa, atravessaram o Jordão e relataram a Josué, filho de Num, tudo que lhes havia acontecido.
24 Watam Apanll anoo tsap yaam panaranguwa. Ashirucha anumand yasaksin, ichingarusin tputs yuw anush taakana anin, punirsamunari tsipakpaz ashkanaya, kamankusin táranganaya.
24 “Certamente o S enhor nos deu toda a terra”, disseram eles. “Todos os seus habitantes estão desesperados por nossa causa.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Josué 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.