Jeremias 2
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NAA
1 — ausente —
1 A palavra do Senhor veio a mim, dizendo:
2 — ausente —
2 — Vá e proclame diante do povo de Jerusalém: Assim diz o “Lembro-me de você, meu povo, da sua afeição quando era jovem, do seu amor quando noiva e de como você me seguia no deserto, numa terra que não é semeada.
3 Anpur nuw siyaa kizpur chinaranguri, tputs wanusee kis katungku, mang' ksataru, nuw ashiranguri, siyamun mangi ksarangina. Wanari anpur tputs siyaa Israelchicheetsis pacharanginaareesinaya, nuwsha anumand waatssin kiyung waneeshishpa yacharanginaaparina. Nuw Taarashipaneeruri zurampatari atina, Apanll Israelchicheetsis atiya.
3 Israel era consagrado ao Senhor e era as primícias da sua colheita; todos os que o devoraram se faziam culpados; o mal vinha sobre eles”, diz o
4 — ausente —
4 Escutem a palavra do Senhor , ó casa de Jacó e todas as famílias da casa de Israel.
5 — ausente —
5 Assim diz o Senhor : “Que injustiça os pais de vocês acharam em mim, para que se afastassem de mim, seguindo os ídolos sem valor e se tornando eles mesmos sem valor?
6 Nuw siyaa Ijipto tashitungayaruri, apusap yap kung ndunari tsap puza machinandari taaru, tputs nda minumtiyam taam waninda, izuuru wamsanmuna, tsipats siyash watsirita tachitarangtaa, ashiritaa nuw amb wanasir machtarangi. ¿Nda anoo mangishish chinaksa? ¿Mayaamsa nuwaa watstamari kasarangsa?
6 Eles não perguntaram: ‘Onde está o que nos tirou da terra do Egito e nos guiou pelo deserto, por uma terra árida e cheia de covas, por uma terra de sequidão e sombras de morte, por uma terra em que ninguém passava e na qual não morava ninguém?’
7 Nuwcha ningeem tsap kizpur wanasirip, wanus zapan katungpana aturi, machtarangashina. Itaru, siysa kusarangus, nuwaa tsapuni wanasireetstaa tayutaritarangsa. Ashirangus, nuwaa tsapuni itsachtarangus, nda anoo kis napkina.
7 Eu os trouxe para uma terra fértil, para que vocês comessem o seu fruto e as coisas boas que ela tem. Mas, depois de entrar, vocês contaminaram a minha terra e fizeram da minha herança uma abominação.
8 Mishat, apanllpan urkar nuwangaz nda pakchiyam chinakanaya. Mishat, tayaspatampantam tputs nda nuwaa chinarangusin, misha kurakaw ichingarusin nuwaa kasarangusin, misha tayaspatampantamsin apanllputseetsimarisha Baalmun mang' tatkusin, anumunarisha sur tsiyatkanaya. Apanllputsirini nda waritaru, anumun mang' tatkanaya.
8 Os sacerdotes não perguntaram: ‘Onde está o E os que tratavam da lei não me conheceram, os pastores se revoltaram contra mim, os profetas profetizaram por Baal e andaram atrás de coisas que não têm proveito algum.”
9 Nuw Taarashipaneeruri zurampatari siyaa atina. Yuwamand ashkis anumand siyaa ipareetsis, chinllineetstamtis wanimaam kirak yandachima.
9 “Portanto, ainda entrarei em litígio com vocês”, diz o “e até com os filhos dos filhos de vocês entrarei em litígio.
10 Ashiriya, naayarus, tsapurunas tspakatu amb napashinints. Zar yaku amb, Kedarap tputsee zanganingtsa. Zar puku ambtam, wisarap napashintsa. ¿Kamapari anshuch tputs apanllputsirineetsi kasayarusin, minushshat tachitkanaya?
10 Vão até as terras do mar de Chipre e vejam; mandem mensageiros a Quedar e observem com atenção. Vejam se já aconteceu coisa semelhante.
11 Nda minumtiyam tputs apanllputsirineetsi yuwaa nda waritaru anoo, kasayarusin, minootssha chinakanaya. Itaru, siysa nuwaa wanasireetstaati kasayarus, apanllputsiris nda waritaru anootsinaasha ungirtaksa.
11 Houve alguma nação que trocasse os seus deuses, mesmo que não fossem deuses de verdade? Mas o meu povo trocou a sua Glória por aquilo que não tem proveito algum.
12 ¡Kanindshuchis, paptsa! Israelchichee pakchus, kizpur punirustarus. ¡Anoo pakeerus, punikus, tatata ashiksa! Watam kizpur yutarit ashkanawa, nuw Taarashipaneeruri zurampatari siyaa atina.
12 Fiquem espantados com isto, ó céus! Fiquem horrorizados e cheios de espanto”, diz o
13 Nuw siyaa tputsiritaati, siysa yutaritshishee tsimbun kis payukus, piyari kapung chinarangus, nuwaa izuuru kasarangus, apanllputsee kis chinaksa. Nuw siyaam kungpaz wanir ashiritaati taakuri, itaru siysa nuwaa kasayarus, saanashapaz kungoom tsapoo ktseeyarus, ndusha kung kusku, anungaz kiyung kachiykus, ashirus taaksa.
13 “Porque o meu povo cometeu dois males: abandonaram a mim, a fonte de água viva, e cavaram cisternas, cisternas rachadas, que não retêm as águas.”
14 ¿Mayaamsha tputs siyaa kiyung yachakanaya? ¿Mayaam maachiritaatsis shuchit shuchit ashkanaya? ¿Antaati siy m'chach tamapari ashirus taakus, kiyung yachamaam waritak? nduni.
14 “Por acaso Israel é escravo ou servo nascido em casa? Por que, então, veio a ser presa de outros?
15 Siyaa pachampan tumuz tamatarpari ashirusin, wamaritin tpuxtarangusin, pacharanganaya. Yaktarineetsis tunupeersin, sumaspa tirooranganaya. Ashirangsin, na tputs ndunarsha. Mangu zaputar ashkiya.
15 Os leões novos rugiram contra ele e levantaram a sua voz. Fizeram da terra de Israel uma desolação; as suas cidades estão queimadas, e não há quem nelas habite.
16 Manfisshuch tputs, misha Tafneshuch sundar siyaa Israelchicheetsis mucheetsis pátangambeersin kasaranganaya.
16 Até os moradores de Mênfis e de Tafnes raparam o alto da cabeça de Israel.
17 Yuwamand nuwaa kasarangis, anumand nuw siyaa waneekina. Nuw siyaa wanasiritaa machiranguri, itaru siy nuwaa kasarangsa.
17 Por acaso isso não aconteceu com você porque você abandonou o quando ele o guiava pelo caminho?
18 ¿Mayaamsha nllitaritamun tputs mangis tatkus, Istanda átssa? Siy na Ijiptop kungoo Nilo waamaam, misha Asiriyap Eufratis kung waamaam naakchus, ¿antaati siyaa istachazinllinaja? Nda.
18 E, agora, que lucro você terá indo ao Egito para beber as águas do Nilo? Ou indo à Assíria para beber as águas do Eufrates?
19 Yuwamand mantsir chinarangus, nuwaa kasarangis, anumand nuw siyaa waneekuri, tputs siyaa istamaam wanindaja. Watam siy nuwaa Apanlliritaatis, nda nuwamun mangis tatuksawa. Kaapaniri mangiptis itsinsaru chinangtsa. Siy nuwaa kizpureetstaati Taarashipani kasarangus, nuwaa yutaritam ínarangis, anumand nuw siyap yutaritshishee kapizpaz ashiru zanganchintspa, nuw Taarashipaneeruri, kizpur taakuri, zurampatari atina, Apanll siyaa tárangiya.
19 A sua própria maldade o castigará, e as suas infidelidades o repreenderão. Saiba, pois, e veja como é mau e quão amargo é deixar o e não ter temor de mim”, diz o Senhor, o
20 Apanll Israelchicheetsis atiya. Siy sirútamasari nuwaa kasarangsa. Nuwash tachitamaam ngataksa. Siy, ¿Apanllee mayaama chinachi? tárangsa. Tárangus, machimun iwaz, misha yasinash washitanish puch apanllputseetssha imbangareetspazis ashirus chinarangus, tachitarangus, nuwaa kasarangsa.
20 “Porque há muito tempo quebrei o seu jugo e rompi as ataduras que o prendiam, mas você disse: ‘Não quero te servir.’ Pois, em todos os montes altos e debaixo de todas as árvores frondosas, você se deitava e se prostituía.
21 Siyaa kizarunaatspaz ashiruri, wanasirimshee ipuseeruri, tatsumeeranguri, wanasir ksutarangina. Ashirangtaati, itaru saantarisha yutari zapan chinakus, masatakpaz ashirangus, nda siyaa natstakina.
21 Eu mesmo a plantei como videira excelente, da semente mais pura. Como, então, você se tornou uma planta degenerada, como de videira brava?
22 Ashirangis, anoo tachingamaam waantaati tskimurpat, nduniya ashiru apunpa wanasirimshipa káchakus, ashiritaa uru anuritam yutaritshishireetsis pangchina, nuw Taarashipaneeruri zurampatari siyaa atina.
22 Mesmo que você se lave com salitre e use muito sabão, a mancha da sua iniquidade continua diante de mim”, diz o
23 Itaru, siysa, ¿Antaati yutari taarangeezini? Mishat, ¿apanllputsee ungirtatareezini? átssa. Itaru, kaapaniri mangishis chinangtsa. ¿Ben-jinomush wazaw tamari taarangis? ¿Ndusha apanllputsingazimari támarakus, anshumarisha tachitarangis? Siy kameech kurateeru, nda anootsiri kuxinku, yapsha waritaru amb iriptara, iriptara ashishtar ashtaru ashirangsa.
23 “Como é que você pode dizer: ‘Não estou manchada, nem fui atrás dos baalins’? Veja os seus rastros no vale e reconheça o que você fez! Você é como uma jovem camela de pés ligeiros, que anda ziguezagueando pelo caminho.
24 Mishat, manllanus kurateeru, manginash piyam iriptara ishingaktara, yusur piyamsha ishingaktara ashishtar ashtaru, siy ashikpaz ashkus nda ksutamaam waritarangsa.
24 Você é como uma jumenta selvagem, acostumada ao deserto e que, no ardor do cio, fareja o vento. Quem a impediria de satisfazer o seu desejo? Os que a procuram não têm de fatigar-se; no mês dela a acharão.
25 Ashiriya, Israelchichis, ¿mayaamsha ngutis kiyung kachiykus, xiyxtangat ashkus, taaksa? ¿Spaturitaatis ndunarpaz ashirus naaksa? Apanllputsingaz kuruztangat ashkus, yarpunis tzeeruntamawis taaksa, nuw siyaa atina. Itaru, siy nuwaa, Ngutish átsha. Iy apanllputsingaz chinakuni, amikurtaranguni, ¿tamareeja anoo kasachini? átssa siya, Apanll siyaa Israelchicheetsis átcha, nuw Jeremiyasi atina.
25 Evite andar por aí com pés descalços e não deixe a sua garganta com sede. Mas você diz: ‘Não! É inútil! Porque amo os estranhos e é atrás deles que eu vou.’”
26 Mishat, siyaa Israelchicheetsis Apanll ateeja. Israelchich kurakaw, misha kurak tsipasaw, misha apanllpantam urkar, misha tayaspatampantam ichingarusin washchiree tputs izuuru natstayaruch, kapung pazitaru, siysa ashtachtamsa.
26 “Como um ladrão se envergonha quando o apanham, assim ficarão envergonhados os da casa de Israel: eles, os seus reis, os seus príncipes, os seus sacerdotes e os seus profetas.
27 Watam mangutarishtis yasinaatssha, Nuw shiyaa apartana, misha patumbcheetssha, Nuw shiyaa aneertana, ántangat ashkus, nuwaatssha nda chinamaam zandkus, mapiyksawa. Itaru, atitaatis yuwash siyaam yutari tushiykchu, anush yusur tapachindanda, átus, kuruztat ashiksa.
27 Eles dizem a um pedaço de madeira: ‘Você é o meu pai’, e à pedra: ‘Você me deu à luz’. Pois me viraram as costas e não o rosto; mas, na hora da angústia, dizem: ‘Levanta-te e salva-nos!’
28 Utaáchchis kuruzkitaateesa, apanllputsee minush yakat, minush yakat wayata, wayata ashkitaateesa, itaru nda siyaa istachiya. ¿Yapeenaaree yuw apanllputsireemis yaktarishis zapan tínarangis anu? Ashiri anoo kuruzungints. ¿Kamapari yuwaa waneeshimun kiyung kachiykachis anoo tapachindachiya?
28 Onde estão os deuses que vocês fizeram para vocês mesmos? Eles que se levantem, se é que podem salvá-los na hora da calamidade! Porque os seus deuses, ó Judá, são tantos quantas as suas cidades.”
29 Mishat, siy nuwaa yutaritaam ínakus, itaru ¿kaapaniri zurampatari átis? Watam siy nuwamun nda mangis tatkus, nuwaa kuki kapeetarangsawa, nuw Taarashipaneeruri zurampatari atina.
29 “Por que vocês querem discutir comigo? Todos vocês transgrediram contra mim”, diz o
30 Nuw siyaa iparis waneerangitaati, ashiritaa nda tayuksa. Mishat, nda yasamaam zandkus, nuwaa kuki tayaspatakana anootssha tumuz watseenur tamapari ashirus tsiyantakus pacharangsa.
30 “Em vão castiguei os filhos de vocês; eles não aceitaram a minha disciplina. Como leão destruidor, a espada que está na mão de vocês devorou os seus profetas.
31 Ashiri na, Israelchichis ichingarus yuwaa nuw áti anoo mazinakus, kaapaniri nuwaa kuki mangoonangtsa. ¿Nuw tsap puz kizpur ksan ashtaru ashiri? Misha ¿wachush wantsush tap ashtaru nuw siyaam ashiri? nda. Nuw siyaa tputsirtana. Ashiritaa, siy, ¿Mayaama Apanllish tachitkuni, yusur kiyung kachiychinee? Mishat, ¿Mayaama ayamtaati yusur Apanllish tachitchich? átssa.
31 Vocês, desta geração, considerem a palavra do Será que eu tenho sido um deserto para Israel? Ou uma terra da mais espessa escuridão? Por que, então, o meu povo diz: ‘Somos livres para fazer o que quisermos! Jamais voltaremos para ti’?
32 Kiz kaneesich zaranlleeru, ¿antaati wayarangashee mbizatar? nduni. Ashiritamti, nuw siyaa tputsireetsi kapungtaa chinakuri istaranguri, itaru siysa sirútari nuwaa mbizarangsa.
32 Por acaso, uma virgem se esquece dos seus enfeites? Ou uma noiva se esquece do seu véu? Mas o meu povo se esqueceu de mim por dias sem fim.”
33 Nuwaa kasarangus, nllitaritashsha tachitchittar ashiksa. Kiz wimbangarish tamatarparee ashirus apanllputsish kis tachitaksa. Ashkus, yutaritshishee kapung yasayarus, mayistor tamaparee ashiru taaksa.
33 “Como você sabe dispor bem os seus caminhos, para buscar o amor! Pois você poderia ensinar até as mulheres perdidas.
34 Ashkus, yutaritshishiris kapung taaru, pukir ursir, misha tputs wanasirimash ursir kamarimunis kuras chumakpaz ashirus taaksa. Nduntaa tputs mantsir ashkusin, saantari mantsir chinakus, pachaksa.
34 Nas bordas das suas roupas se achou também o sangue de pobres e inocentes, que não foram surpreendidos no ato de roubar. Apesar de todas estas coisas,
35 Itaru, ashkitaatis, mangutarishtis, ¿Antaati iy yutari taatareezini? Wanasirtanicha tputsini. ¿Antaati Apanll iyaa tsiyantacheeja? átssa. Itaru atitaateesa, nuw uru kirak wanimaam yandachima.
35 você ainda diz: ‘Estou inocente. Certamente a sua ira se desviou de mim.’ Eis que entrarei em juízo contra você, porque você diz: ‘Não pequei.’
36 Watam siy musásiri minpasha amikurtakus, anootssha chinata, chinata ashiksawa. Yuwamand ashkis anumand Ijiptoshuch siyaa mangu tamapingachintsa. Síru Asiriyashuch urkar siyaa tamapingarangu, ashiritam Ijiptoshush siyaatssha uru ashchitampasinaya.
36 Por que você é tão leviana e fica sempre mudando de rumo? Também pelo Egito você será envergonhada, assim como foi envergonhada pela Assíria.
37 Ijiptop tsiyatamaam naakchinaareesa, siyaa istamaam ndunichpari. Ngutis wapitam kanapkachus, kapung pazitssa. Nuw watam anshuchee amikureetsis tsiyantayaruri, ndusha chinachinawa, Apanll siyaa Israelchicheetsis atiya, nuw Jeremiyasi atina.
37 Também do Egito você sairá com as mãos sobre a cabeça. Porque o aqueles em quem você confia, e você não será bem-sucedida com a ajuda deles.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Jeremias 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.