João 8

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ashirucha, ichingurusin naatarangsin, Isussha machip Olivap sura naateeru, anush maarangiya.
1 Jesus voltou ao monte das Oliveiras,
2 Putamsha zari puturi Isus Apanllip pang' yusur naatarangiya. Anush kuseeru, tputs zapan Isusoo mazinpani atusin anshutam kusatarangana. Kuseersin, shaniyeersin, Isussha kuxineeru tayaspatarangiya.
2 mas na manhã seguinte, bem cedo, estava outra vez no templo. Logo se reuniu uma multidão, e ele se sentou e a ensinou.
3 Anush tayaspataku, Móysispaniri wirkari kamanimapani, misha Parísiypanshuchitam tputs kusatarangana. Kizaa putayarandsin, pshiyratat ashirangana. An kiz yutarit taarangiya. Wimbungarpat ipunanaw parangana. Ashirucha, Isusoo mashkatssin, kizapa kusarangana. Kuseersin, kizaatssha ipusanand tuxiykeerangana.
3 Então os mestres da lei e os fariseus lhe trouxeram uma mulher pega em adultério e a colocaram diante da multidão.
4 Kizaa tuxiykeersin, Móysispaniri wirkari kamanimapansha: Mayistoroo, in kiz yutarit taaku kchini parangtanicha, tárangu.
4 “Mestre, esta mulher foi pega no ato de adultério”, disseram eles a Jesus.
5 Móysisarini kuk pachamaam kamachtarangiya anumasheetsi tputsi. Patumbchipat pchangtsa átcha Móysisarini kuku. Ashiriya, ¿tamaycheezini iya? ¿Amaksha shiya? tárangiya Móysispaniri kamanimapani.
5 “A lei de Moisés ordena que ela seja apedrejada. O que o senhor diz?”
6 Mangu Isusoo yachamaam, tárangiya. Isus tamantsakchinaari, nda itsinsaru yámku, iysha yutaritam ínapani atusin mashiranganaya. Ashirucha, masheersin, Isussha nda musá yámarangiya. Timucheeru, uwpat tsapumun yandayandar ashirangiya.
6 Procuravam apanhá-lo numa armadilha, ao fazê-lo dizer algo que pudessem usar contra ele. Jesus, porém, apenas se inclinou e começou a escrever com o dedo na terra.
7 Ashirucha, mash mash ashirangsin, Isussha yusur napeeru, yámku, tárangiya; Yuw tputs yutaritshishirinee nduni, tsasiri taaku anooma chtaru patumbich ta ashichpa, tárangiya Isusu.
7 Eles continuaram a exigir uma resposta, de modo que ele se levantou e disse: “Aquele de vocês que nunca pecou atire a primeira pedra”.
8 Táyaru, yusur timucheeru, tsapumun yandayandar ashirangiya.
8 Então inclinou-se novamente e voltou a escrever na terra.
9 Yandachu, wachinsha paziksin naanata, misha naanata, shimbayaranll ashirangana. Nllurtamsha naataranganaya. Káchingaranganaya. Kizaatsim kamingaranganaya. Wand xiyxeew ashku, Isusoo tasasasaw ashirangiya.
9 Quando ouviram isso, foram saindo, um de cada vez, começando pelos mais velhos, até que só restaram Jesus e a mulher no meio da multidão.
10 Isussha kizaa pakeeru, ¿Tputs shiyaa pachamaam zandarangana anuwa? ¿Chakshta shiyaa pachachinll? átu,
10 Então Jesus se levantou de novo e disse à mulher: “Onde estão seus acusadores? Nenhum deles a condenou?”.
11 kizsha: Ichee, na tputs nuwaa pachamaam wanindaja, tárangiya. Isussha: Ashiriya, nuw shiyaa pachachtamtazi, ndambari, tárangu. Mapiyrush naatscha, zaa. Itaru, yutaritshishireetsish izuurumamarisha ksangcha; tárangiya Isusu. Táyaru, kasarangiya.
11 “Não, Senhor”, respondeu ela. E Jesus disse: “Eu também não a condeno. Vá e não peque mais”.
12 Isus yusur Apanllish pang' tayaspataku, tárangiya; 'Sin tamapari ashiru taakina nuwa; tuwasinimpantana. Tputs nuwash tachitku tunimush nda taakiya. Itaru, 'sinishpaz ashiru taachiya, tárangiya Isusu.
12 Jesus voltou a falar ao povo e disse: “Eu sou a luz do mundo. Se vocês me seguirem, não andarão no escuro, pois terão a luz da vida”.
13 Parísiypanshuchsha tputs: Shiyaa kukish mazinamaam pinasaktanicha, watam shaanaatstamari átshawa; tárangana.
13 Os fariseus disseram: “Você faz essas declarações a respeito de si mesmo! Seu testemunho não é válido”.
14 Isussha: Nuwaanaatstaati kamankuri, ashiritaa itsinsaru kamankina, watam yuw nuwaa zanganirangu anoo yasakinawa; misha waptam kanapchinawa; tárangu. Itaru, siy anoo nda yasaris.
14 Jesus respondeu: “Meu testemunho é válido, embora eu mesmo o dê, pois eu sei de onde vim e para onde vou, mas vocês não sabem de onde vim nem para onde vou.
15 Siy uru iwaziri chinaksa; itsinsaru nda chinaksa. Tputsind nuwaa átus, nda itsinsaru nuwaa yasaksa. Itaru, nuwna nda tputsee yutarit tsiyatki.
15 Vocês julgam por padrões humanos, mas eu não julgo ninguém.
16 Ashiritaata, tputsee natstakinaareena, itsinsaru natstachina, watam nda nuwaani natstakinawa. Apap nuwaa zanganeeru, nuwaptatam washunand yasakaniya.
16 E, mesmo que o fizesse, meu julgamento seria correto, pois não estou sozinho. O Pai, que me enviou, está comigo.
17 Nuwaanaatstaati kamankuri, itsinsaru kamankina, watam Apappat kuk tatsamooriniwa. Apanll kamachtamarini, Tsimbun tputs minamari k'kuz payuku an k'kuz waptatcha, átcha.
17 A lei de vocês diz que, se duas pessoas concordarem sobre alguma coisa, seu testemunho é aceito como fato.
18 Ashiri mazinangtsa: tsimbun nuwaa kamankiya; nuwaanaatsi kamankuri, Apaptam nuwaa kamankiya. Apap watacha nuwaa zanganirangu anu atashina. Ashiriya, nuw kuki waptatcha; tárangiya Isusu.
18 Eu sou uma testemunha, e meu Pai, que me enviou, é a outra”.
19 Parísiypansha: ¿Natuwa, Aparshawa? táyaru, Isussha: Siy nuwaa nda yasaksa. Ashiri Apapaatstam nduntam yasaksa, tárangu. Nuwaa mangoonkinaareesa, ashiriya Apapaatstam mangoonchitampasa. Itaru, siy watam nuwaa nda mangoonaksawa; tárangiya Isusu.
19 “Onde está seu Pai?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Uma vez que vocês não sabem quem sou eu, não sabem quem é meu Pai. Se vocês me conhecessem, também conheceriam meu Pai”.
20 Anush, Apanllush pang' tayaspatarangiya. Kurakanungiri watandpunu tayaspatarangiya yuwash kurik pshtashish taaru anshu. Ashiritaa, kuraksha Isusoo nda putarangana, watam Apanll yandamarini Isusoom nda tatsamooranguwa.
20 Jesus fez essas declarações enquanto ensinava na parte do templo onde eram colocadas as ofertas. No entanto, não foi preso, pois ainda não havia chegado sua hora.
21 Isus kurakaa, tárangitamta; Nuwsha kazurukchuri, anamunsha nuwash kusamaam zandkitaateesa, pinasachpasa, watam yutaritshishiris wand taaruwa. Yashingup naatssa siyaya, tárangiya Isusu.
21 Mais tarde, Jesus lhes disse outra vez: “Eu vou embora. Vocês procurarão por mim, mas morrerão em seus pecados. Não podem ir para onde eu vou”.
22 Kuraksha waanpatatin: ¿Isus waanaatstariparee pachapi atuparee atiya? tárangana.
22 Os judeus perguntaram: “Será que ele está planejando cometer suicídio? A que ele se refere quando diz: ‘Não podem ir para onde eu vou’?”.
23 Isussha wand tayaspataku; Siy nish tsapurunasshuchtischa; mangishis uru sarich sarich ashiksa, tárangu. Itaru, nuw íwarpichtana; tsapurunasshucheezi nuwa. Nuw chinashi itsinsamcha.
23 Jesus prosseguiu: “Vocês são daqui de baixo; eu sou lá de cima. Vocês pertencem a este mundo; eu não.
24 Ashiriya, ngutazi siyaa áti; Yutaritshishiris wand taaru, ashiriya yashingupparee naatssa, átana. Siy ndunnaa nuwaa mangoonkus, Watacha ini Apanll zanganirangu anu, ndunnaa nuwaa átus, izuurus yashingup naatssa, tárangiya Isusu.
24 Foi por isso que eu disse que vocês morrerão em seus pecados, pois a menos que creiam que eu sou lá de cima, morrerão em seus pecados”.
25 Kuraksha: ¿Ashiri shiy chakanasha? ¿Tamamshasha tputsish shiya? táyarusin, Isussha: Uru nuw siyaa kamanirangi antana, tárangu.
25 “Quem é você?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Sou aquele que sempre afirmei ser.
26 ¿Nuw siyaa wanipaja tsiyatamaam taar? watam yutaritaatsim chinaksawa. Siy nduntaa nuwaa kuki mangoonakchus, ashiritaa nuw siyaa itsinsaru kamanchima. Apap nuwaa zanganirangu, uw itsinsaru yasakiya; ngichiz wanindaja. Ashirucha, Apapaa kuk payukuri, nuwsha itsinsartamti yasayaruri, anuritam tsiyatsis nish tputsush kamankina, tárangiya Isusu.
26 Tenho muito que dizer e julgar a respeito de vocês, mas não o farei. Digo ao mundo apenas o que ouvi daquele que me enviou, e ele é inteiramente verdadeiro”.
27 Kuraksha anoo nda kaapa mangoonarangana; Isus Apanllee Apapaa átu anoo nda mangoonarangana.
27 Ainda assim, não entenderam que ele lhes falava a respeito do Pai.
28 Ashirucha, Isus arangeem kamanirangiya; Nuw na tputseem kinaranguri, siysa nuwaa yasinamun tupaxaxtachpasa. Sheerus, nuwaa yasatssa. In watacha Apanll zanganirangu anu, nuwaa tátssa. Anush, zuraktishcha; Isus Wapareetsim kuk mazinayaru, anootsimari iyaam kamanirangiya, táchpasa.
28 Então Jesus disse: “Quando vocês me levantarem, entenderão que eu sou o Filho do Homem. Não faço coisa alguma por minha própria conta; digo apenas o que o Pai me ensinou.
29 Apap nuwaa kis napanda aturi, urutari Apapaa kuk payukina. Ashirucha, nuwaani minamariti nda taaki; Apap nuwapta uru taarataraw ashkiya; uru ipunkiniya, tárangiya Isusu.
29 E aquele que me enviou está comigo; ele não me abandonou, pois sempre faço o que lhe agrada”.
30 Anoo mazinayarusin, ashpatam Isusoo mangoonamana mangoonarangana.
30 Muitos que o ouviram dizer essas coisas creram nele.
31 Ashirucha, Isusu kurak pakich mangoonarangana anpat tsiyatarangiya. Nuwaa kuki izuuru payukchus, nuwaama ipunshi kinatssa.
31 Jesus disse aos judeus que creram nele: “Vocês são verdadeiramente meus discípulos se permanecerem fiéis a meus ensinamentos.
32 Apanllee kuk itsinsaru payutssa; yasatssa. Sheerus, anumandsha ndusha m'chachoo taatssa, tárangiya Isusu.
32 Então conhecerão a verdade, e a verdade os libertará”.
33 Kuraksha: ¿Mayaamsha átsha? ¿Antaati iy m'chuchoozini? dancha. Iy Apramarinchichtanicha nlluranurini. Apramchichee m'chachurtamaam wanindaja, tárangana kuraka.
33 “Mas somos descendentes de Abraão”, disseram eles. “Nunca fomos escravos de ninguém. O que quer dizer com ‘Vocês serão libertos’?”
34 Isussha: Kaapa nuwaa kuki mazinangtsa; Tputs yutaritshishee chinaku, yutarit taaku, yashing' m'chachurtakiya; ashkachu waanaatsi itutsimaam pinasakiya, tárangu.
34 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: todo o que peca é escravo do pecado.
35 M'chach tputsush pang' taaku, mangutari nllur tamapari ashiru taakiya. Itaru, wipsha urutamari taakiya; pastamaam nduncha.
35 O escravo não é membro permanente da família, mas o filho faz parte da família, para sempre.
36 Nuwsha ashiritamana; kizpurtamana. Nuw ipareetseeruri, nuw siyaa itutsimaam waritakina. Itaru, nuw siyaa itutskachuri, yanpumaam wanindaja.
36 Portanto, se o Filho os libertar, vocês serão livres de fato.
37 Iy Apramarinchichtanicha, átus, zurumana zuraktischa, watam anchich nllurtarangsawa. Itaru, siy nda mangis Apramarinpata tatsamooksa. Nuwaa kuki kapunguri ngatkus, nuwaa pachamaam zandaksa. ¿Antaati Apramarini anumashee chinarang? nda.
37 Sim, eu sei que vocês são descendentes de Abraão. E, no entanto, procuram me matar, pois não há lugar em seu coração para a minha mensagem.
38 Aparis nllitaritamash taariya. Siy anoo kuk payumaam zandaksa. Itaru, nuwna Apapaa kuk itsinsaru kamankina. Yuwari nuwaa kamachtarangu anuri payukina, tárangiya Isusu.
38 Eu lhes digo o que vi quando estava com meu Pai, mas vocês seguem o conselho do pai de vocês”.
39 Táyaru, kuraksha: ¿Antaati aparini nllitarit taar? Minamari Apramarini watacha iy aparini, táyarusin, Isussha: ¿Kaapanaaree siy Apramarinchichis? Ashirinaareesa, Apramarin tamarangpari ashiritam wanasir taatssa.
39 “Nosso pai é Abraão!”, declararam eles. Jesus respondeu: “Se vocês fossem, de fato, filhos de Abraão, seguiriam o exemplo dele.
40 Itaru, siy nuwaa pachamaam zandaksa; yuwamand nuw Apanllee kuk itsinsaru kamanki anumanda. Apanll nuwaa kamachtarangu anootsimarita kamankuri, itaru siy ngataksa. ¿Nitaati Apramarini Apanllee kuk ngatarang? nda. Kis payurangiya.
40 Em vez disso, procuram me matar porque eu lhes disse a verdade que ouvi de Deus. Abraão nunca fez isso.
41 Itaru, siy apareetsis nllitaritamashee kuk kis payuksa, tárangiya Isusu. Kuraksha kizpur tsiyantayarusin, ¿Nitaati iy shuchitamini wipini? nda. Apramarinchichtanicha. Apanll iycha aparini minamarita. Apramarini tamapari ashiruni Apanllee itsinsaru mangoonkiniya, táyarusin,
41 Vocês estão imitando seu verdadeiro pai”. “Não somos filhos ilegítimos!”, retrucaram. “O próprio Deus é nosso verdadeiro Pai!”
42 Isussha: Siy Apanllchichinaareesa ashiru nuwaa chinachinaapsa. Apanllcha nuwaa zanganirangu, nish tsapurunas natum taakina. Antaati nuwamunta wizpuri kusarangi, nda. Apanll waana zandeeru, nuwaa zanganirangiya. Ashirangtaa, nuwaa ngataksa.
42 Jesus lhes disse: “Se Deus fosse seu Pai, vocês me amariam, porque eu venho até vocês da parte de Deus. Não estou aqui por minha própria conta, mas ele me enviou.
43 ¿Mayaamsha nuwaa kuki nda mazinaksa? ¿Mayaamsha nda mangoonaksa? ¿Nitaati siy itsinsaru taamaam zandkis? nda. Mangishis sarich sarich ashiksa. Anumand nuwaa kuki mangoonamaam pinasaksa.
43 Por que vocês não entendem o que eu digo? É porque nem sequer conseguem me ouvir!
44 Apareetsis kuk nllitaritamashee kis payuksa. Aparis watacha yashinguya. Yashingootsimari kuk payupani átssa siya. Yashing' uru sirútamasta wápachcha. Yutaritshisheetsimari chinarangiya. Apanllee kuk uru ngatarangiya. Ngichiz yashingush uru taatariya. Ngichku, mangush chinaku anuri tsiyatkiya. Yashing' wayangichirircha. Tputsee yutaritshishpaneem ínakiya.
44 Pois são filhos de seu pai, o diabo, e gostam de fazer as coisas perversas que ele deseja. Ele foi assassino desde o princípio. Sempre odiou a verdade, pois não há verdade alguma nele. Quando ele mente, age de acordo com seu caráter, pois é mentiroso e pai da mentira.
45 Itaru, nuwsha Apanllee kuk itsinsaru kamankina. Ashirucha, siy anumand nuwaa nda mangoonaksa, watam yashingshumari tachitaksawa.
45 Portanto, quando eu digo a verdade, é natural que não creiam em mim!
46 ¿Yapeeja yáyarus nuwaa yutaritam ínchis? pinasaksa. Nuw yutaritshishiri nduncha; ashiriya nuw kuki itsinsampancha. Ashirucha, nuw siyaa k'keetsi itsinsaru tsiyatkuri, ashiri mayaamsha siy nda nuwaa kuki payuksa.
46 Qual de vocês pode me acusar de pecado? E, uma vez que lhes digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Apanllchichinaareesa ashiru Apanllee kuk mazinachinaapsa. Itaru, siy Apanllchicheezis, nduni. Ashirucha, Apanllee kuk pinasaksa mazinamaama, tárangiya Isusu.
47 Quem pertence a Deus ouve as palavras de Deus. Mas vocês não ouvem, pois não pertencem a Deus”.
48 Kuraksha: Ngutazini shiyaa táranllini; Shiy Samariyshuchtishcha; yashing' shiyash taariya, tárangtanicha. Miroosinlltayarush, piyari tsiyat tsiyat ashiksha, tárangana Isusootsi.
48 “Samaritano endemoninhado!”, responderam os líderes judeus. “Não temos dito desde o início que está possuído por demônio?”
49 Isussha: Yashing' nuwash nduncha. Nuw Apapaatsimari chinakina. Chinaktaati, itaru siy nuwaa nda chinaksa.
49 “Não tenho em mim demônio algum”, disse Jesus. “Pelo contrário, honro meu Pai, e vocês me desonram.
50 Nuwaanaatsi ungirtamaam nda zandkina. Itaru, Apap nuwaa waana; Shiyaa kischa chinaki, átcha nuwaatsi. Apap waana nuwaa yasakiya.
50 Eu não procuro minha própria glória; há quem a procure para mim, e ele é o Juiz.
51 Nuwaa kuki kaapa mazinangtsa; tputs nuwaa kuki payuku, ayamtaati tsipacheeja ndambari, Isus tárangu,
51 Eu lhes digo a verdade: quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!”
52 — ausente —
52 Os líderes judeus disseram: “Agora sabemos que você está possuído por demônio. Até Abraão e os profetas morreram, mas você diz: ‘Quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!’.
53 — ausente —
53 Por acaso você é maior que nosso pai Abraão? Ele morreu, assim como os profetas. Quem você pensa que é?”.
54 Isussha: ¿Antaati nuw nuwaanaatsi ungirtapi teezi áti? nda. Ashkinaareena, ngutaritparina tsiyatkina. Itaru, Apap nuwaa waana kizpureem ínakiya; nuwaa chinakiya. Siy Apanllee ngutis Aparini átis; an watacha nuw Aparina.
54 Jesus respondeu: “Se eu quisesse glória para mim mesmo, essa glória não contaria. Mas é meu Pai quem me glorifica. Vocês dizem: ‘Ele é nosso Deus’,
55 Apanllee kaapa nuw yasaktana; itaru siy Apanllee nda mangoonaksa. Nuwnaari Apanllee yasareezi atinaareena ashiru, siy tamapari ashiru wayangichireem kinachparina. Itaru, nuw Apanllee izuuru yasakina; waa kuk izuuru payukina. Urutamari payukina.
55 mas nem o conhecem. Eu o conheço. Se eu dissesse que não o conheço, seria tão mentiroso quanto vocês! Mas eu o conheço e lhe obedeço.
56 Zitaminarini Apramarini nuwaa yasarangiya. Yasayaru, mang' shambatarangiya, tárangiya Isusu.
56 Seu pai Abraão exultou com a expectativa da minha vinda. Ele a viu e se alegrou”.
57 Kuraksha: ¿Tamasha ashiksha? ¿Nduntaa kizpur wachinarush, nuw zitaminaa Apramarineetsini parangtana átsha shiya? Kapunguri ngichiksha, táyarusin,
57 Os líderes judeus disseram: “Você não tem nem cinquenta anos. Como pode dizer que viu Abraão?”.
58 Isussha: Itsinsaru nuw siyaa kamankina; ashiriya niri mangoonangtsa; tárangu. Ndatuma Apramarini nllurtachu, nuw urutari taarangina. Nuw Apanlltana, tárangiya Isusu.
58 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: antes mesmo de Abraão nascer, Eu Sou!”.
59 Táyaru, kuraksha: Uwaa pachayani, atusin, patumbchee yáta ashirangsin, Isusoo patumbichpa pachamaam zandarangana. Itaru, Isussha waanaatsi pishuku arangirisha naatarangiya; Apanllish pang' shitungarangiya.
59 Então apanharam pedras para atirar em Jesus, mas ele se ocultou deles e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.