João 7

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Iy Utaáshuchini kurakarini Isusoo pachamaam zandarangusin, Isussha Utaásh tsap xiytcheezi; nuwaa pcharundama táyaru, Galileyshuri tsap xiyrangiya.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Zapishsha Utaáshucheem shambatshini pakchimsha pishtarangu. An shambatshini watach Irusarinush tambtayarusin, tsimbun matayaru maarangana anu.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Ashirucha, Isussha zoonll: Nee tsap kasayarush, Utaápsha tsap taangcha; Isusoo, tárangu. ¿Mayaamsha amb nda wizpurirish ipunsheemish yámandaksha?
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 ¿Nitaati tputs nish machin taaru anush waritareeja? nda. Shaanaatsi kurakaam ínapi átush, ashiri tputsush zapanish shingcha. Ashkachinaareesha, tputs shiyaa ichingurusin natstachshapsinaya, tárangana Isusootsi.
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Zoonll Isusoo nda mangoonarangsin, Isusoo tanaseerangana.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Tárangusin, Isussha: Naturitana nuwaam nda waritariya; nuw zari nda tatsamooriya. Itaru, ichinguru zari siyaam waritariya, tárangu.
6 Ele respondeu:
7 — ausente —
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 — ausente —
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Táyaru, Isus anush Galileyash natumasina taarangiya.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Zoonll naayarandsin, uwsha ushimun naatarangiya. Nda tputs wazapanpata naatarangiya; tputs machin naatarangiya; iyaptatam naatarangani. Irusarinush kuseeramchuni, waanaatsi pishurangiya.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Iy Utaáshuch kurakarini Isusoo nachungarangana. Tputs zapan shambatshisheem shaniyarsin, kuraksha anush: ¿Isusuwa? táta táta ashirangana.
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 — ausente —
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 — ausente —
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Ántarusin, wand Isus waanaatsi pishurangiya. Itaru, wandari shambatshishee nda itupshingarsin, tuchipparee maats tushiyaru, anush Isussha Apanllush pang' pshtuyaru, kapung tayaspatarangiya.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Iysha kurakarini punirustayarusin, ¿Tamaru tayaspataka? Watam iyash iskoweerarini nda pshturanguwa. Mangutari kapung tayaspatakuwa; tárangana.
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Isussha anoo mazinayaru yámarangiya; Nitaati nuwaana chinaki anoo tayaspataki, nda. Waana Apanll nuwaa zanganirangu, ashirucha Apanlleetsimaritam kuk kamanki, tárangiya.
16 Jesus disse:
17 Tputs Apanllee kuk payumaam zandkinaariya, nuwaa kuki yasachiya. ¿Chakaja kuku? ¿Waantazuwa kuku? ¿Nduntaati ashiru, Apanlleezuwa kuku? táyarusin, nuwaa itsinsaru natstachinllinaya.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Chaanaatstamari kukich kamankuch, ashiru chaanaatstamari ungirtamaam zandku ashtarchi. Itaru, chiyaa kamachtarangu anootsimari kuk kamankuch, nitaati chaanaatsi ungirtakeezich, dancha. Itsinsaru tayaspatachchi; ngichiz nduncha.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Itaru, siysa; ¡maya! Móysisarini Apanllee kamachtamarini siyaam yandarangitaa, itaru siysa, nda minamtiyam tputs, nda itsinsaru payuksa, watam nuwaa pachamaam zandaksawa, tárangiya Isusu.
19 Foi Moisés quem deu a
20 Támpu, tputs ichingurusin: ¡Miroosinlltishcha shiya! ¿Chak shiyaa pachamaam zandka? atusin,
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Isussha: Nuw kizpureeruri, tputsee minamari yararanguri, siysa anumun kapung xaraksa.
21 Então Jesus disse:
22 Sápatush kanusamaam waritaktaa, ashiritaa anush zari kanusisush nlluraa tasi ktsupaksawa. Yuwamand Móysisarini: Nlluraa wayumshiree tas ktsupangcha átu anumand ashiksa. Kaapana Móysisarini ktsupamaam nda kamachtarangiya, watam zitaminarini anoo uru payuranganawa.
22 Vocês
23 Ashiruch kamachtamarini yuwaatsimari kasiru taaru anoo payuksa. Ashiriya, kanusisush ktsupamaam waritakinaari ashiru, ¿mayaamsha tsiyantaksa yuwamand kanusisush tputsee yararangi anumanda?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Watsta, Iwaziri chinarintspa; itsinsaru chinangtsa, tárangiya Isusu.
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Táyaru, Irusarinshuchsha tputs: ¿Ndusha in watat tputs yuwaa pachamaam zandkana anu? waanpatatin, tárangana.
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Pa; kamirana tayaspatakiya. Iy kurakarini watsta nda atanaya. Chinakpasinaya. Isus Apanllcha Ipusamarini átpasinaya.
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Itaru, Apanlleeja Ipusamarini, ndambaree. Apanll Ipusamarini kuskachu, ¿yapimasaja shitungach? Anoo yasamaam pinasaktanicha. Itaru, Isusootssha yasaktanicha; Galileyshuchcha tputsi, tárangana Irusarinshuch tputsi.
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Tárangusin, Isussha tayaspataku kuk kapung tsiyatarangiya anshu. Tárangiya; Zuraktishcha. Siy nuwaa yasamana yasaktischa. Taarasheetsi yasaktamsa. Yasaktaateesa, itaru yuw nuwaa zanganirangu anootscha nda yasaksa siya. ¿Nitaati nuwaantaa nish kusarangee? Nllitarit waana nuwaa zandeeru, kamachtayaru zanganirangiya. Siy kaapa waa nda yasaksa; mangoonkeezis siya.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Itaru, nuwna waa yasaktana, watam waanpata taaranguri, uwsha nuwaa zanganiranguwa; tárangiya Isusu.
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Táyaru, iy kurakarini Isusoo putamaam zandarangana. Itaru, pinasarangana, watam Apanll yandamarini Isusoom nda tatsamooranguwa.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Itaru, tputssha zapan Isusoo mangoonamana mangoonarangana. ¿Isus Wizpuririni waninllee? tárangana. Apanll Ipusamarini kuskachu, ¿antaati Isusoo kasicheeja? ndambari, tárangana waanpatatina.
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Kamapshirangitaatssin, Parísiypanshuchsha tputs yasarangana. Ashiri Parísiypanshuchpat Utaáshuchpat apanllpan urkari tsiyatarangana. Tsiyateersin, Apanllee pang' ksutamapanee kamachtarangana Isusoo putamaama.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Isusush kuseersin, Isussha: Natumasana nish pakich taachima, tárangu. Sheeri, waptam kanapchima. Yuw nuwaa zanganirangu ambitam waptam kanapchima.
33 Jesus disse:
34 Amb taakamchuri, itaru siy amb naamaam pinasachpasa. Naatachuri, siysa nuwangaz zandachpasa. Itaru, nuwaa nda pangatssa, watam amb naamaam pinasaksawa; tárangiya Isusu.
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Táyaru, kuraksha waanpatatin, ¿Yapeeja naach? tárangana. ¿Nachungakchuch tamaree nda pangchich? Piyaripparee tsap naayaranllu, nda pangachchi. Ambeezuwa naayaru, iyashcheetstam Utaáshucheetsini tputs pakchu, ¿ndusha anoo tayaspatapi átu naachima át? tárangana.
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 ¿Mayachta át? yasakeezini. Naaki siy amb naamaam pinasaksa. Mishat, nuwaa nachungakitaateesa, ashiritaa nuwaa nda pangatssa, watam atuwa. Anoo mangoonkeezini iya, tárangana waanpatatina.
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Minush zari shambatshishush, zari kizpurcha shambatshishimuna, anpasha zari shambatshishee uru iwaptaranaya. Ashiriya, anush zari Isus chiyzayaru, ichinguru tputs mazinapana átu, kizpur tsiyatarangiya. Sachispaz ashiru Apanllingaz támarakus, nuwsha izuuru istachintspa Apanlleema.
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Nuwamun mangis tatkus, mangishis Apanll taárash urutamari taachiya; pastacheeja, ndambaree. Kung naantar ashkitaa nda pasitaru ashiritam siyaam nda pastachiya, watam Apanll kuk atuwa; tárangiya Isusu.
38 Como dizem as
39 Isus anoo kamanku, Apanllee Wani átu, tárangiya. Nduma Isus tsipachu, nduma Waparip kanapchu, anpur Apanll Wani iyash mangini ndunimuncha. Itaru, Isus waptam kanapuramchu, Apanll Wani iyash tsapush kusarangiya. Isusumun mangini tatkuni, Apanll Wani urutari iyash mangishini taakiya. Anoo ashchu anoo Isus kamanirangiya.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Ashirucha, Isus anoo, tárangu, tputssha waanpatatin zapan tsiyatarangana. Ashpatamsha tputs: Isus watacha Apanllee kuk kamanimapani, naanchpa atini anu, táranganaya.
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Ashpatamsha tputs: Apanllcha Ipusamarini, táranganaya. Itaru, ashpatamsha tputs: Nitaati Apanll Ipusamarini, ndambaree, tárangana. Apanll Ipusamarini Galileyshucheeja tputsi.
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 ¿Nitaati Apanll kuk anoo táranlleeja? nda. Dapiyarinchichcha tputsi. Dapiyarinish yaktarini, Biringush nllurtachiya, átcha Apanll kuku, táranganaya.
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Min tputs átu, min tputs átu, ashkusin, minamari chinamaam pinasarangana Isusootsi.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Apanllee pang' ksutamapansha ashpatam Isusoo putayani, tárangana. Ashpatamsha tputs watsta, tárangana. Ashirucha, Isusoo nda putarangana; xapoorangana.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Xapooyarandsin, apanllpanip urkari xunarsin kanapurangana. Kuseersin, anush apanllpan urkar Parísiypanshuchpat tputs shaniyeersin, apanllpansha urkar: ¿Mayaamsha nda putarangsa, xunarus kanapeeshinsawa? mang, tárangana.
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Ksutamapansha: Xapoorangtanicha; uw kuk kizpurcha. ¿Chakpataja uw kuk waritach? tárangana.
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Parísiypanshuchsha tputs: ¿Tamasha ngichzeetsimsha siy kis mazinaksa? tárangu.
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Iyaatssha kurakaatsini napangtsa. ¿Nitaati minamtiyam Isusoo mangooncheezini? ndambaree.
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Itaru, ¿piyartachee tputs chakaja anoo chinaku chinach? Tputstisin Móysisarineetsi kuk pakchiyam nda yasakana. Nllur tamapari ashiru mangshartawa. ¿Antaati Apanll anoo tputs ksaja napach? mang, tárangiya.
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Itaru, Níkodemsha kurakaa mang yámarangiya. Níkodem Parísiypanshuchimuntamta tputsi. Watatam sirú Isuspat psaan tsiyatarangu antamta tputsi.
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 Ashirucha, Níkodemsha: Ichtaru, tputsee tuxiykeeruni, mashkuni, tsiyatssee ichinguru mazinayaruni, anumunsha natstatariniya. Natstayaruch, wanitarchi. Ndunnaa ashkuch, itsinsamaam pinasakiya. ¿Móysisarini anoo kamachtaranguwa? Ashiri Isusoo yasayanimani, tárangiya Níkodemu.
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Táyaru, apanllpansha urkari: Watsta; ¿mayaamsha átsha? Ndusha Isusoom wipunash kinapi atupsha shiyaya, tárangana. Móysisarinee wirkar napeerush natstangcha. ¿Nitaati Apanllee kuk kamanimapan Galileyashparee nllurtachiya át? Móysisarini kuk anoo ateeja, nda, mang, tárangiya kuraka.
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Táyaru, tsiyatamaam tuwatspayarusin, kuraksha waptam ichingurusin kanaputaranganaya.
53 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.