João 3

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Sirú Níkodemu tputs sura Utaáshuch urkarimuna; tsipas kurakamuncha.
1 Havia um fariseu chamado Nicodemos, que era líder dos judeus.
2 Parísiypanshuchimuna tputsi. Ashirucha, Isusungaz naateeru, psaan kusarangiya.
2 Uma noite ele foi visitar Jesus e disse: — Rabi, nós sabemos que o senhor é um mestre que Deus enviou, pois ninguém pode fazer esses milagres se Deus não estiver com ele.
3 Isussha: Nuwaa kuki mazinangcha; zureerutana táshina; Ndunnaa tputs taarashee kaneesich nllurtaku, Apanllee watsapun ayamtaati pangcheeja, ndambaree, táyaru,
3 Jesus respondeu:
4 Níkodemsha: ¿Tamareeja wachinich yusur nllurtachich? Antaati aneershich chik yusur pshtucheezich, ndambaree. Ashimaam pinasakiya, tárangiya.
4 Nicodemos perguntou: — Como é que um homem velho pode nascer de novo? Será que ele pode voltar para a barriga da sua mãe e nascer outra vez?
5 Isussha: Kaapa itsinsarush chinangcha. Mazinancha; Apanlleem tiptsiri kinapi átuch, Apanllimun Wizpuririni kinachich; Apanllimun nllurtachich. Tputsshuma nllurtayaruch, anamunsha Apanllimun nllurtakchi. Ndunnaa ashkuch, Apanllish watsapun pshtucheezich, nduni, tárangiya.
5 Jesus disse:
6 Tputsush nllurtakchuch, tputseem kinakchi; itaru Apanllimun Wizpuririni nllurtakchuch, Apanlleem tiptsiri kinakchi.
6 Quem nasce de pais humanos é um ser de natureza humana; quem nasce do Espírito é um ser de natureza espiritual.
7 ¿Mayaamsha punirustaksha? Punirustarinllpa; tárangiya Isusu.
7 Por isso não fique admirado porque eu disse que todos vocês precisam nascer de novo.
8 Napanlla: kambusur kambustakachu, kamirana mazinakani. Itaru, ¿yapeeja káyaranll? misha, ¿yapeeja naak? atiniya, watam nda yasakaniwa. Ashiritamcha Apanll Wizpuririni. Tputsee waama tiptsiri ínakchu, chiysha ¿tamakee ashik? átuch, nda yasakchi, tárangiya Isusu.
8 O vento sopra onde quer, e ouve-se o barulho que ele faz, mas não se sabe de onde ele vem, nem para onde vai. A mesma coisa acontece com todos os que nascem do Espírito.
9 — ausente —
9 — Como pode ser isso? — perguntou Nicodemos.
10 — ausente —
10 Jesus respondeu:
11 Kaapa mazinangandama; yuwaatsimari mazinarangi anuri siyaa kamankina. Yuwaatsimari parangi anootsimari kamankina. ¿Ashiritaa siysa nda mangoonaksawa?
11 Pois eu afirmo ao senhor que isto é verdade: nós falamos daquilo que sabemos e contamos o que temos visto, mas vocês não querem aceitar a nossa mensagem.
12 ¿Kamirana anoo nda mangoonkush, nitaati Apanlleetsinashtaja chínash kamankinaareena mangoonchis? nda. Pinasachpasha.
12 Se vocês não creem quando falo das coisas deste mundo, como vão crer se eu falar das coisas do céu?
13 Apanllish káyaruri, tputseem kinaranguri, nish tsapurunasush kusarangina. Nllitarit tputs Apanllip kárirangeeja, dancha.
13 Ninguém subiu ao céu, a não ser o
14 Móysisarinsha mkaam ngusambaa tinayaru, yasinamunsha tapamtayaru, pashuchirangiya tputsee yaramaama. Ambtampaz ashimaam Apanll nuwaa kamachtarangiya. Yasinamun tputs nuwaa pachachinllinaya. Watam tputseem kinaranginawa.
14 — Assim como Moisés, no deserto, levantou a cobra de bronze numa estaca, assim também o Filho do Homem tem de ser levantado,
15 Tsipayaruri, tputs nuwamun mang' tatkachu, taárashee urutamash panachima; tárangiya Isusu, Níkodempat tsiyatku.
15 para que todos os que crerem nele tenham a vida eterna.
16 — ausente —
16 Porque Deus amou o mundo tanto, que deu o seu único Filho, para que todo aquele que nele crer não morra, mas tenha a vida eterna.
17 — ausente —
17 Pois Deus mandou o seu Filho para salvar o mundo e não para julgá-lo.
18 Mangoonkinaareeni ashiru waneeship ndusha naachiniya; kamungachshapchi. Itaru, tputs ndunnaa mangoonku, uru anoo wanichiya; watam Apanllimun Wip mang' nda tatkuwa. Watam Apanll Wip minamaritawa.
18 — Aquele que crê no Filho não é julgado; mas quem não crê já está julgado porque não crê no Filho único de Deus.
19 Itaru, Apanllsha izuuru natstayaru waneekiya. Isusoo zanganarangu, Isussha 'sini tamapari ashiru ichinguru chiyaa natstakiya. Itaru, Isusoo ngataranganaya. Kamapshimaam zandarangsin, tunimaa kis chinaranganaya.
19 E é assim que o julgamento é feito: Deus mandou a luz ao mundo, mas as pessoas preferiram a escuridão porque fazem o que é mau.
20 Yutaritshirinee ksumish chinaksin, Apanll yasatpa atusin, 'sinee natsakanaya Isusootsi; kapung ngatkana.
20 Pois todos os que fazem o mal odeiam a luz e fogem dela, para que ninguém veja as coisas más que eles fazem.
21 Itarusha, tputs itsinsaru taamaam zandkusin, kamapshimaam nduncha atusin, 'sinish kis taakanaya; Apanll taarasheetsi ichinguru waani yasachpa átu, Isusoo mangoonkiya; watam Apanllee kuk kis payukuwa.
21 Mas os que vivem de acordo com a verdade procuram a luz, a fim de que possa ser visto claramente que as suas ações são feitas de acordo com a vontade de Deus.
22 Ashirucha, Isus Níkodempat tsiyateeranllu, nllitaritap naatarangiya tayaspatamaama. Iyaatssha wipunasheetsini: Utaásh tsap tayaspataani, átu, naataranganiya. Kuseeruni, anush kapung taaranguni, anshutam iysha kapung tayaspataranguni, tputsee ichumarangtanicha, watam mangoonaranganawa.
22 Depois disso, Jesus e os seus discípulos foram para a região da Judeia. Ele ficou algum tempo com eles ali e batizava as pessoas.
23 Itaru, apuchirini tashtap yaktanung Áynunnung sura tayaspatarangiya. Anush minsha yakat watsiritam taarangiya Saríma sura. Anush kungunung imurinung tayaspatarangiya. Ashirucha, tputs amb naateersin, apuchirinsha tputsee ichumarangitamta.
23 João também estava batizando em Enom, perto de Salim, porque lá havia muita água.
24 Nduma apuchirineetsi tumanchusin, anush ashirangiya.
24 (João ainda não tinha sido preso.)
25 Ashirucha, iy Utaáshuch kurakarini mang kuseersin, apuchirinpat wipunash tsiyatarangana. Tanaseestangatssin, yuwamand iy Utaáshuchini nda mangeetsich tayutaritamaam zapan kupartakani anumand nambaptangat ashirangana.
25 Alguns discípulos de João tiveram uma discussão com um judeu sobre a cerimônia de purificação .
26 Wand nambaptar ashkusin, apuchirinipsha mashkatu mang naatarangana. Apuchirineetssha: Mayistoroo, ¿mayaama Isus tputsee ichumak? wipunash, tárangu. Sirú shiy Ortagush arachich tayaspatarangush, Isusoo parangush, Isusoo kamanirangsha, Apanll Isusoo zanganirangiya, tárangsha shiya. Natsha tputs ichingurusin shiyaa kasaksin, Isusush tachitkanaya, tárangiya apuchirineetsini.
26 Eles foram dizer a João: — Mestre, aquele homem que estava com o senhor no outro lado do rio Jordão está batizando as pessoas. O senhor falou sobre ele, lembra? E todos estão indo atrás dele.
27 Apuchirinsha: Waana Apanll chiyaa kamachtaku anuritam kinachchi.
27 João respondeu: — Ninguém pode ter alguma coisa se ela não for dada por Deus.
28 ¿Nitaati nuw Apanlleezi Ipusamarini? dancha. Nuw Apanllee Ipusamarini yámandampantana. ¿Wash kitsis nda mazinarangis? Nuwma tputsee mang' p'tseekuri, uwsha kushimuni Apanll Ipusamarini kuschiya, táranginawa.
28 Vocês são testemunhas de que eu disse: “Eu não sou o Messias , mas fui enviado adiante dele.”
29 Mazinantsa; chiy kizaam tsiyatamaam istakatuch, ¿antaati chaamataja yamachich? nda. Chaana tsiyateeruch, kasimbeeruch, tputssha waana wizanlleem yamakiya. Sheeruch, mangich kis ashchiya, watam istarangchiwa. Ashiritamana nuwaya Isusooma; istampanpaz ashiru taakina. Ashirucha, nuw mangi kizpur kischa.
29 Num casamento, o noivo é aquele a quem a noiva pertence. O amigo do noivo está ali, e o escuta, e se alegra quando ouve a voz dele. Assim também o que está acontecendo com Jesus me faz ficar completamente alegre.
30 Isussha na kizpur taachiya; nuwaa kapung kasikiya. Itaru, nuwsha ningatsha taachina. Ashkuri wanasircha, tárangiya apuchirini wipunasheetsi.
30 Ele tem de ficar cada vez mais importante, e eu, menos importante.
31 Na nuwsha anoo yandakuri atina; Isuscha wamari kasiriya; nda tputspatich waritariya, watam Apanll waana zanganiranguwa. Itaru, chiy tputsish nllurtayaruch, tsapush taakchi; chinashich tsapushtam taariya. Itaru, Isus Apanllish káyashinu, nish kuseeru,
31 Aquele que vem de cima é o mais importante de todos, e quem vem da terra é da terra e fala das coisas terrenas. Quem vem do céu é o mais importante de todos.
32 Apanllee chínash iyaam kamanirangiya. Waana izuuru yasayaru, kamanirangiya. Kamanirangtaa, ashiritaa nda ashpartini mangoonarangani;
32 Ele fala daquilo que viu e ouviu, mas ninguém aceita a sua mensagem.
33 — ausente —
33 Quem aceita a sua mensagem dá prova de que o que Deus diz é verdade.
34 — ausente —
34 Aquele que Deus enviou diz as palavras de Deus porque Deus dá do seu Espírito sem medida.
35 Ashirucha, Aparich Wipaa kizpur chinarangu, Shiysha, Isusoo, ichinguru tputsireetsi chinangcha; shiyamari ksingcha; táyaru, na Isussha wamari kasikiya.
35 O Pai ama o Filho e pôs tudo nas mãos dele.
36 Anumun tputs Apanllimun Wip mang' tatkachu, taarashee urutamash yachiya Apanlleema. Itaru, Apanllee Wip ngatku, Apanllsha yashingupsha kapeetchiya; waneeshish urutamari taachiya, nuw siyaa atashina.
36 Por isso quem crê no Filho tem a vida eterna; porém quem desobedece ao Filho nunca terá a vida eterna, mas sofrerá para sempre o castigo de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.