João 12
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Ashiriya, minam matayaru maats shambatshish yuw Ijiptoo tsap shitungarangana an pakchimsha pishtaru, Isus yaktap Betaniyap napkatu naatarangiya, yuwashtam Lásaroo ituyamarangu anshutamta.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Tputssha Isusoo yambirangiya. Lásarootstam yambirangiya. Tputseetstam zapan yambirangiya. Isusoo chinakusin ashirangiya. Anush pshiyrarutarusin katungaranganiya. Máratsha mbasamapaneem taarangiya.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Anush pshiyrarutaruni, katungkuni, Mariysha kzammashee arap waritaru anoo yáyaru, Isusumun ichumarangiya; watsimuntam ichumarangiya. Sheeru, waanpata much Isusoo wats tachingchingtar ashirangiya. Sheeru, pangusush ichinguru kizpur kzam tuparangiya, watam kizpur kzammashiwa; nartupat wach tinama.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 — ausente —
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 — ausente —
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Utaásarini kizpur washchirimuncha. Iy wipunashini kurikireetsini mapuyaruni, wayaranguni, Utaásarinsha kurikpan taarangiya; ksutarangiya. Itaru, uwsha uru mangu yat yat ashku, kurikirineetsini mangu shuchirangiya. Ashiriya, pukireem panangcha mangu, tárangiya; waama shuchipi átu, tárangiya.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Itaru, Isussha: Watsta, tamundarinllpa; waani payuchpa, watam nuwaam kzammashee wayaranguwa; tárangu. Na musásshapa tsipachina. Mariya, Isusoo wanuts mapumaam wasina yareena, táchiya nuwaatsi.
7 Então Jesus respondeu:
8 Itaru, pukir tputs uru siyash taariya. Itaru, natum nuwaa ungirtaku ashkiya, watam nuw musá tsipachinawa; tárangiya Isusu.
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Irusarinshuch tputs wazapan tputs Isusoo napani atusin, Betaniyap iripuranganaya. Isusoo napamaam zandamana zandaranganaya; itaru Lásaroom kapung nashamangani, tárangana, watam Isus Lásaroo ituyamaranguwa.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 — ausente —
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 — ausente —
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Putamsha tputs zapan shambatshisheem yuwaa Ijiptoo tsap shitungarangana anoo itupshingamaam Irusarinash kusaranganaya. Anush taarusin, tsiyatssee mazinarangusin, Isus naanchpa mang atusin, mang' kis ashirangana.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Yarinll tamapari ashiru pakich katupeersin, Isusoo chamayangani atusin iripurangana; zamangarangana.
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Isus burroo yamayaru, anumun k'xinnatach ashirangiya. Apanll kuk watam wirkarish anoom wasina kamaniranguwa;
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 Irusarinshuchis, mazinangtsa.
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Iy wipunashini anoo paranguni, natumasa nda kaapa mangoonarangani. Itaru, zapish uru Isus Waparip kanapuramchu, iysha anush mangoonarangtanicha. Mangeetsini p'tseeranguni, Apanllee kuk chinaranguni, anush, Maá, zurakcha: watacha tputs sheenllu; Apanllee kuk tatsamooranganaya, táranginiya.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Sirútari zapan tputs Isus Lásaroo ituyamarangu anoo parangana. Pakeersin, tsiyatssee Irusarinush izapanirangana.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Anumun tputssha: Apanlleerupari ashkiya, atusin, punirustayarusin, Isusoo kis naparanganaya; kurakaam ínamaam zandarangana.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Parísiypanshuchsha anoo pakeersin, waanpatatin tsiyatarangsin, Napangtsa; tputs ichingurusin Isusush tachitkana. ¿Tamaycheezich? mang, tárangana waanpatatina.
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Arapich tputs Utaáshucheem kinayarusin, Irusarinush kusatarangtamanaya shambatshishee itupshingamaama. Apanllee ungirtayani atusin kusarangana.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Ashirucha, Felipaa nachungarangana, watam Felipaa yasaranganawa. Uw watsapun Galileyanung taarangiya. Galiley watacha Felip watsapunu. Felip watacha yaktashchi Betsáyanshuchi tputsi; Isustam wipunashi. Ashirucha, Felipaa yasarsin, Pakeersin, Zuwaa, Isusoo pakeeruni tsiyatpani tiniya. Ashiri yámandangasinda, tárangana.
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Táyarusin, Felipsha Ándarisaatssha kamanirangiya. Sheersin, ipuneersin Isusootssha kamankatssin, arapcheetssha macheerandsin yámandarangana.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Isussha: Na in Apanll yandamarini nuwaam tatsameenllcha. Nuw tputseem kinaranguri, natsha ichingurusin nuwaa chinachinllinaya; nuwaa kizpur ungirtachinllinaya.
23 Então ele respondeu:
24 Niri mangoonangtsa; warusaa wach ndunnaa tatsumkuch mangu taachiya. Itaru, tatsumeeruch, kanuchayaru, kxooneeru, kapung yasikiya; izapaneekiya. Ashikpaz ashiriya Apanllee mangoonamaama.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Tputs waanaatsi watsipunoo pachindku, waanaatstam taárash chinaku, yashingupparee taárashee kanatsipchiya. Itaru, natumasa waanaatsi taárash nda chinaku, nuwamun kamini watsipunootstaa nda pachindku, uru kamungchiya Apanlleema.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Ashiriya, nuwash tachitamaam zandkinaareesa, nuwaa kuki izuurumamari payungtsa; pzirintspa. Ashkinaareesa, washunandari nuwapa nuwash kizpur taatssa; Apapsha siyaa kizpur chinachiya, tárangiya arapcheetsi tputsi.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Táyaru, Waparpasha tsiyatarangiya; Apaa, naturi mangi kizpur mantsakina zansimuna. ¿Tamachimasazi? Apaa. Itaru, tsipaneetsi itutsingandama nuw shiyaa tácheezi, ndambari; watam shaana nuwaa zanganirangshawa tsipamaama. Ashiriya, tputseem tsipachima, Apaa; nuwna tsipaneetsi pachindkeezi, nda.
27 Jesus continuou:
28 Itaru, Apaa, nuwamun tputs shiyaa uru chinachinllinpa; tárangiya Isusu. Táyaru, tsiyatsis kanindap kizpur kimarangiya. Apanllsha, tárangiya; Shiyamand tputs nuwaa chinakana. Aranginasha nuwaa chinachinllinaya, Apanll, tárangiya Isusootsi.
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Tputssha anoo mazinayarusin, ashpatam: Kariypari kariytarangiya, tárangusin, ashpatam: Nduni, Apanllparee wasundurur tsiyatkiya, tárangana.
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Itaru, Isussha: Nuwaamaja Apari tsiyatak, nda. Siyaam nuwaa mangoonap átu Apari tsiyatarangiya, tárangiya.
30 Mas ele disse:
31 — ausente —
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 — ausente —
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Isus anoo átu, yasinamun tputseem tsipachima átu, tárangiya.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Ashiriya, táyaru, tputssha: Apanllparee Ipusamarini, tárangini shiyaatsi. Itaru, iy tayaspatampanirini iyaa tayaspataksin, Apanll Ipusamarini kuskachu, urutamari taachiya; tsipacheeja, átssincha. Itaru, shiysha: Nuw tputseem kinaranguri, na yasinamun tsipachima, tárangsha. ¿Mayaama tputseem kinarangina átsha? ¿Chakanasha shiya? tárangana Isusootsi.
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Isussha: Nuw Apanlleem tuwasineempantana, tárangu. Natumasam siyaa mangis tuwasineekpaz ashkina. Ashiriya, ndatuma nuw naachuri, nuwaa kuki mangoonangtsa; naturi in mangoonangtsa. Ndunnaa ashkus, mangishis tunimpaz ashiru taachiya. Sheerus, izuuru tunimush masatkachus, yashingupparee naatssa.
35 Jesus respondeu:
36 Ashiriya, naturi nuwaa kuki mangoonangtsa. Ashkachinaareesa, 'sinishpaz ashiru taatssa; tputsireemi kinatssa; tárangiya Isusu.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Isus nuwaa mangoonangtsa, tárangitaa, ashiritaa ngatarangana. Tputsee zapantaa yarta yarta ashirangtaa, tputs wach anoo parangitaatssin, ashiritaa mangoonamaam ngatarangana.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Apanllee kuk tatsamoorangiya, watam Apanllee kuk kamanimapan, Isáysarini suru, wasina, táranguwa;
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Tputs waana ngatarangsin, Apanllsha xarashee wayarangiya; ashirucha mangoonamaam pinasarangana. Isáysarini wasina anootstam kamanirangiya. Tárangiya;
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 Siyaa mangeetsis tamiroosinlltakchuri,
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Isáysarini sirútama tárangu, itaru yuwaa Isus ashtachu anoo wasina kamanirangiya. Yuwaa Isus tsipayaru, yusur támeeru, Waparip kanapchu anoo ichinguru wasina kamanirangiya Isusootsi.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Ashirucha, iyashuch Utaáshuch kurakarini zapantaa ngatarangsin, itaru ashpatam Isusoo mangoonarangana. Mangoonarangtaatssin, itaru kamapshirangana; nda wazareetsiri Isusoo mangoonaktana nda, tárangana. Parísiypanshuchee puniksin, natsarundama atusin, tputs nuwaa niyrundama atusin, tpazarundama atusin, Isusoo kaapa nda chinarangana.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Waanpatatin chinarangana. Uru tputs nuwaa wanasiri chinapanda atusin, Isusoo nda izuuru chinarangana. Apanllimari kis nuwaa chinapanda nda, tárangana.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Anumuna Isus kuk kizpur tsiyatarangu, Nuwaa kuki izuuru mazinangtsa; kaapa mangoonangtsa; tárangu. Nuwaa mangoonkus, ¿antaati nuwaatsimtaja mangoonchis? yuw nuwaa zanganirangu anootstam mangoonatssa.
44 Jesus disse bem alto:
45 Nuwaa kaapa yasakinaareesa, Apapaatstam yasatssa, watam nuwaa zanganiranguwa.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Tputs nuwaa mangoonpana aturi, tunimush taarusinapa aturi, Apanllee yasapana aturi, nish tsapurunasush kusarangtana. Tputsee mang' tuwasineekpaz ashiru p'tseekina Apanllee mangoonamaama.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Tputs nuwaa kuki mazinamana mazinaktaa, itaru nda payuku, ashiritaa nuwsha anoo tputs nda wanichina. Waanamand chayarini waneeshiship naachiya. ¿Antaati nuw wanimaam kusarangeezi? nda. Kamungshisheem wayapi aturi kusarangina.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Tputs nuwaa ngatku, nuwaa kuki nda payuku waani yachchinllinaya waneesheetsiya. Apanll wanimaam kuskachu, tputseetssha: ¿Isusoo kuk shiy tamarangsha? táchiya. Ndunnaa mangoonku, waneeshishish wayachiya; kizpur wanichiya.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 ¿Nitaati nguti ateezi? nda. Apap nuwaa zanganirangu, nuwaa kuki kamanishini táyaru, anuritam nuw siyaam kamankina.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Apap kuk kizpurcha. Anuri payukuch, urutamari taachchi; ayamtaatiya waneeshishush nda taachchi táshina. Ashirucha, yuwari Apap nuwaa kamachtarangu anootsiritam siyaa kamankina. Ashirucha, kaapa mangoonangtsa atashina, tárangiya Isusu.
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.