Gênesis 41

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Anushsha tsimbun masach tushiyramchu anush kurak parawarini pamazurangiya.
1 Dois anos se passaram. Um dia o rei do Egito sonhou que estava de pé na beira do rio Nilo.
2 anushsha wakar wingumun tsimbun matayaru shitungeeshinu, kizpur wanasirinand wanutssha kapungunandtamta. Chirichiree katungkusin, chirichirish shaneersin parangiya.
2 De repente, saíram do rio sete vacas bonitas e gordas, que começaram a comer o capim da beira do rio.
3 Anoo arangeemsha napku, ashpatam tsimbunatam matayaru wakaratam parangiya. Itaru, ansha wakar kizpur mantsirinanda; xangitamawa wingumuntam shanee ashiranganaya, yuwannungitam wanuts kapungunand shaneerana annungitamta.
3 Logo em seguida saíram do rio outras sete vacas, feias e magras, que foram ficar perto das primeiras vacas, na beira do rio.
4 Itaru, ashiritaa wanuts xangitamawtaa, waamarisha wanuts kapungumasheetsimarisha zayaru katungarangiya. Anush parawarini támarangiya.
4 E as vacas feias e magras engoliram as bonitas e gordas. Aí o rei acordou.
5 Arang yusur maarangiya. Anush yusur minootssha pamasarangiya. Anshat yusur naantachu tirikootssha parangiya. Tirik minum puch xiyaru, wayasinarsha tsimbun matayaru taarangiya. Wanussha ashpari wayasinar tuwapinandarita. Wachsha kapungumashinandarita kizpur wanasirimshinandarita parangiya.
5 Mas tornou a dormir e teve outro sonho. Desta vez ele viu sete espigas de trigo que saíam de um mesmo pé; elas eram boas e cheias de grãos.
6 Yusur arangeemsha napku, tirikutam tsimbunatam matayaru wayasinar parangiya. Wanussha taamana taarangtaa, itaru mantsirimshinandarita; wach mchusanandarita kizpur mayapshimananda. Anushsha zar kizpur zatarangu, ashparit mchiroorangiya.
6 Depois saíram sete espigas secas e queimadas pelo vento quente do deserto
7 Yuwamaritam wanus mayapshimananda anumaritam tirikpatatssin wanasirimsheetsimari katungarangiya. Amb ashiru, pamazumaztaru anush yusur parawarini támaranll ashirangiya.
7 e elas engoliram as sete espigas cheias e boas. O rei acordou: tinha sido um sonho.
8 Putamsha támeesha mangush chinachintar ashirangiya. ¿Mayaamaja ashtarich? ántar ashirangu, tputsee yasampaneewaatsi, tuwachima yasarana anpaneewaatstam, Ijiptoshuch wazurireew yasampaneew taarangana anoowaatstam kuruzurangiya. Ashirucha, tputssha ashpari yasampaneew kusatarangsin, anootssha ashpari pamasamarineetsi kamanirangiya. Itaru, tputsshitisin minamtiyam nda yámaranganaya. Ashpari xapooranganaya.
8 De manhã ele estava muito preocupado e por isso mandou chamar todos os adivinhos e todos os sábios do Egito. O rei contou os seus sonhos, mas nenhum dos sábios foi capaz de dar a explicação.
9 Yásimapansha kurak, ¡Maa, natunaa kurakaa, chinayana! Nuw yutarittana, watam sirú shiyaa nda kamaniranginawa.
9 Então o chefe dos copeiros disse ao rei: — Chegou a hora de confessar um erro que cometi.
10 Yuwapur shiy kapung tsiyantarangush, pangapanee urkar, mishat nuwaatstam ashiru, kapitanaatssha kamachtarangush, kapitansha iyaa tumanarangiya.
10 Um dia o senhor ficou com raiva de mim e do chefe dos padeiros e nos mandou para a cadeia, na casa do capitão da guarda.
11 Iyshat tumanshishish taar ashkuni, minushsha zar pangapan urkar minum pamasarangu, nuwshat anpuritam zar pamasarangtamna. Itaru, nuwshat minuritam pamasarangina, yapiritam ashtachi anumaritamta. Pangapansha urkar uwshat waanitaritam pamasarangiya yuwamaritam ashtachu anumaritamta.
11 Certa noite cada um de nós teve um sonho, e cada sonho queria dizer uma coisa.
12 Itaru, anpursha anshutam iyaa ksutarangiya, kapitan urkar tiptsiri tumanshishee napamapani. Ansha nllur kanungasi Hebrewshuch tputsi. Iyshat yuwaa pamazurangini anoo kamaniranganiya. Uwshat itsinsaru, Nuwnaa yasaktana tárangu, kamanirangiya.
12 Lá na cadeia estava com a gente um moço hebreu, que era escravo do capitão da guarda. Contamos a esse moço os nossos sonhos, e ele explicou o que queriam dizer.
13 Yapiritam tárangu ambiritam iyshat tuminuranganiya. Na nuw tamarangimna, yusur yásimapaneemtam urkar kinarangina, yuwartatam tárangu anuritamta. Nda ngichkina. Itaru, minootssha pangapanee urkar wayarpunish spuyarusin, yasinamun yuwar kayxuranganaya, tárangiya.
13 E tudo deu certo, exatamente como ele havia falado. Eu voltei para o meu serviço, e o padeiro foi enforcado.
14 Kuraksha paraw anoo mazinarangu, Ashiri natu yamashinints, tárangu, tiptsirshitisin ayu tárangusin, Osiyarineetsi mikeersin tumanshishish ishitungaranganaya. Sheersin, muchootssha wanasir kumaranganaya. Wamareemsha wanasirimshitam yáyarusin, túmartaranganaya. Sheersin, Osiyarini kurakashsha parawash naantachu kuseeru, ¿Mayaa kurakaa? tárangiya.
14 Então o rei mandou chamar José, e foram depressa tirá-lo da cadeia. Ele fez a barba, trocou de roupa e se apresentou ao rei.
15 Parawarinsha tárangiya. Nuwshat pamasaranguri, ¿Chakza tputs yasampani kamanpanda? aturi, kapung mangi mantsarangina. Itaru, shiyamunsha k'kuzee mazinaranguri, shiyaa anoom yasapi túri, kuruzurangina, parawarini tárangiya.
15 Então o rei disse: — Eu tive um sonho que ninguém conseguiu explicar. Ouvi dizer que você é capaz de explicar sonhos.
16 Osiysha tsiyatarangu. Itaru, nuw kaapa yasaktamtazi. Itaru, ¿tamapareeja? waana Apanll kamanimaam taarcha, tárangiya.
16 — Isso não depende de mim — respondeu José. — É Deus quem vai dar uma resposta para o bem do senhor, ó rei.
17 Ashiri parawsha pamazumarineetsi ashpari kamanirangiya. Nuwshat maaranguri, mirnishat pamasarangina. Kungumun Nilomun wing naantach ashiranguri,
17 Aí o rei disse: — Sonhei que estava de pé na beira do rio Nilo.
18 yap nda chinari amb wakar tsimbun matayaru shitungarangiya. Wanuts kapungunand chirichiree katungkusin, shanee ashiranganaya.
18 De repente, saíram do rio sete vacas bonitas e gordas, que começaram a comer o capim da beira do rio.
19 Arangeemsha napkuri, wakaratam tsimbunatam matayaru parangina. Itaru, ansha wakar kizpur xangitamawa, ashim nish Ijiptosh wanindaja. Ashima nuw minumtiyam wakar patareezi.
19 Depois saíram do rio outras sete vacas, mas estas eram feias e magras. Em toda a minha vida eu nunca vi no Egito vacas tão feias como aquelas.
20 Itaru, ashimawtaa, xangitamawtaa, wanuts kapungumashee parangusin, waamaritin zayarusin, katungaranganaya.
20 E as vacas feias e magras engoliram as bonitas e gordas,
21 Itaru ashirangtaatssin, wanuts kapunguwaa kachingarangtaatssin, nda wanuts pakchiyam sitatseemaam zandarangiya. Anuritam xangitamaw ashiranganaya. Yuwaa ashishtarana anoo nuw támaranll ashirangina.
21 mas nem dava para notar isso, pois elas continuavam tão feias como antes. Então eu acordei.
22 Sheeruri, yusur maats zuw ashirangu anush yusur minootssha pamasarangina. Ansha, naantachuri, tirikootssha minum puch xiyaru, wayasinarsha tsimbun matayaru taarangiya. Wanussha ashpari wayasinar wanindanandarita; kizpur wanasirimshinandarita.
22 Depois tive outro sonho. Eu vi sete espigas de trigo boas e cheias de grãos, as quais saíam de um mesmo pé.
23 Sheeruri, yusur arangeemsha napkuri, yusur tirikootstam xiyaru parangina. Tsimbunatam matayaru wanasinar taarangiya. Wanussha ashpari taamana taarangiya. Ashpari wach mchusananda. Kizpur mayapshimananda. Anushsha zar kizpur zatarangu, ashparit mchiroorangiya.
23 Depois saíram sete espigas secas e queimadas pelo vento quente do deserto
24 Itaru, ashiritaa wach kapungumasheetsimari katungarangiya. Ashpari wanus wanasirimsheetsimari kachingarangiya. Amb ashiru pamasarangina. ¿Mayaam ashtarich? tápi táranguri, ashpari yasampaneetstam anoo masharanguri, mangu ashparitin yasamaam pinasaranganaya, parawarini tárangiya.
24 e elas engoliram as sete espigas cheias e boas. Eu contei os sonhos aos adivinhos, mas nenhum deles foi capaz de explicá-los.
25 Osiyarinsha: Ichee, yuw tsimbun pamasarangish anu, anush minumari tsiyatsis taariya. Apanllcha waana ayam ashtachu anoo shiyaam tuyamandaku ashirangiya.
25 Então José disse ao rei: — Os dois sonhos querem dizer a mesma coisa. Por meio deles Deus está dizendo ao senhor o que ele vai fazer.
26 Ashiriya, ¿ndushat yuw tsimbun matayaru wakar wanasirinand parangish, mishat yuw tirikoo tsimbunatam matayaru wayasinar parangina átish anu, ndushat tsimbunamtam matayaru masach ashtachish? Anoom ashirangish. Yuw tsimbun pamasarangina átish anu, anootstamtanda ashirangish.
26 As sete vacas bonitas são sete anos, e as sete espigas boas também são. Os dois sonhos querem dizer uma coisa só.
27 Ashiriya, yuw wakar tsimbun matayaru wanuts xangitamanand parangish anu, ¿ndushat yuwaam nish tsap tsimbunatam matayaru masach katungats maringachu anoom ashirangish?
27 As sete vacas magras e feias que saíram do rio depois das bonitas e também as sete espigas secas e queimadas pelo vento quente do deserto são sete anos em que vai faltar comida.
28 Uru ambtanda ashtachu, nuw táyanlli ambiritam ashtachiya. Watam waana Apanll yasaranguwa.
28 É exatamente como eu disse: Deus mostrou ao senhor, ó rei, o que ele vai fazer.
29 Nimun iwaz tsimbun matayaru masach nish uru katungats zapan pangachchee.
29 Virão sete anos em que vai haver muito alimento em todo o Egito.
30 Itaru, anamun iwaz tsimbunatam matayaru masach katungats kizpur maringachiya. ¿Yapeeja chiy katungtsee yáyaruch katungeechich? Amb ashkachu, nish tsap Ijiptosh ashchiri maringakchu, yuwatamsin katungats zapan payurangana antamsin ashparitssin watungash maringachiya.
30 Depois virão sete anos de fome.
31 Uru kapungtanda iwariz maringachu, sirútama katungats zapanimuna, ndushapari na nimun ashtachiya.
31 E a fome será tão terrível, que ninguém lembrará do tempo em que houve muito alimento no Egito.
32 Anoomtanda kurakaa, shiy tsimbun pamazurangish. Apanll waana ashtachu anoo yasarucha tuyamandarangasha. Uru nimun mikeerupa ashtachiya.
32 A repetição do sonho quer dizer que Deus resolveu fazer isso e vai fazer logo.
33 Ashirucha, ichi kurakaa. ¿Ndusha tputseem nachunganda át? yuw kizpur yasampani, mangu kapungu an. Ipuseeruch, kizpur kurakaam ínamaam taar, neem tsap Ijiptoom ksutamapaneem kupeernoom ínangcha.
33 E José continuou: — Portanto, será bom que o senhor, ó rei, escolha um homem inteligente e sábio e o ponha para dirigir o país.
34 Mishat, nuwsha atashina; Shiysha kurakaa nllitaritaa tputsee kamachtangcha tputsee mázari napamaama. Tputsshitisin wanusee pusakchusin, zameetpat kóstar tatsichinllinaya. Sheersin, anchich minamtam kóstar tatsitam yáyarusin, kurakaamshat panachinllinaya. Watam naturitana nimun tsimbun matayaru masach katungats zapan taachuwa.
34 O rei também deve escolher homens que ficarão encarregados de viajar por todo o país para recolher a quinta parte de todas as colheitas, durante os sete anos em que elas forem boas.
35 Ashiriya, amb ashkachu, kupeerunshapari uwshat katungtsee xanatchiya. Yaktashuch ichingurusin katungatsee xanachinllinpa. Tsimbunash matayaru masachi, zapansha xanatachu anush katungats ashchiri tsap nish maringachiya.
35 Durante os anos bons que estão chegando, esses homens ajuntarão todo o trigo que puderem e o guardarão em armazéns nas cidades, sendo tudo controlado pelo senhor.
36 Ambinaacha sheeruch, xanatachuch katungats maringaktaati, tputs nda marizimun pchingchinllinaya. Waamaritin tsimbunataa matayaru masach taachinllinaya. Anumunarisha katungkusin taachinllinaya. ¿Siy amkimsa? Nuwnaa amb shingints átana, Osiyarini tárangiya.
36 Assim, o mantimento servirá para abastecer o país durante os sete anos de fome no Egito, e o povo não morrerá de fome.
37 Kuraksha parawarini, kupeernuwtam wamachtasheew, ichingarusin Osiyaa kuk kis mazinarangusin, Osiyaa kurakaam ínamaam mangush chinaranganaya.
37 O conselho de José agradou ao rei e aos seus funcionários.
38 Parawarinsha, Nee nllura kasayaruch, ¿yapeeja tputs ashim in Apanllee wan payuru anoo pakeechich? tárangiya.
38 E o rei lhes disse: — Não poderíamos achar ninguém melhor para dirigir o país do que José, um homem em quem está o Espírito de Deus.
39 Osiyaatsshat; Apanllpa shiyaam mangeemish panarangiya. Napa nee ashpari natstarangsha. ¿Antaati shiyaa tputs kasiru wanindaja?
39 Depois virou-se para José e disse: — Deus lhe mostrou tudo isso, e assim está claro que não há ninguém que tenha mais capacidade e sabedoria do que você.
40 Ashiriya, shiyshat nuwaam ipunsheemi kinangcha. Kurakaa tsipasawa shiyamari kasiru ksutkush taachsha. Ijiptoshuch tputsiri ichingarusin shiyaa k'keetsish payuksin taachinllinaya. Itaru, kaapa nuw, nuwamari shiyaa kasiruri taachina, watam nuw kapung kuraki kupeerninawa.
40 Você vai ficar encarregado do meu palácio, e todo o meu povo obedecerá às suas ordens. Só eu terei mais autoridade do que você, pois sou o rei.
41 Na mazinangcha, na in nuw shiyaa kurakaam ichingaroom Ijiptoshcheem urkar ínachinllpa, Osiyaa tárangiya.
41 Neste momento eu o ponho como governador de todo o Egito.
42 Anuritam paraw anichoorineetsi yuwaa pazuku, kirakaa anpatari seechtaku anoo yusheeru, Osiyaamsha tupazurangiya. Arang yusur wamareemsha yáyritam kizpur kamaz wanasirimash kurak kamartakana anoo túmartarangiya. Xanoomshat kizpuritam wanasir oroonandarita tuxantarangitamta.
42 Então o rei tirou do dedo o seu anel-sinete e o colocou no dedo de José. Em seguida mandou que o vestissem com roupas de linho fino e pôs uma corrente de ouro no pescoço dele.
43 Sheeru anumunshat, kapaachushsha kurakush pshiyrshini izaruranganaya. Sheersin, anush yaktash naantach ashku, ichingarusin zamangaranganaya. Papcha, kurak naanllpa. Karartangints, tputs kizpur tsiyatku tárangiya. Paraw Osiyaa kizpur kurakaam ínakchu ashirangiya. Ashirucha, Osiysha Ijiptoshcheem tsap kurak ksutku taarangiya.
43 Depois fez com que José subisse no carro reservado para a maior autoridade do Egito depois do rei e mandou que os seus homens fossem na frente dele, gritando: “Abram caminho!” Assim, José foi posto como governador de todo o Egito.
44 Anumun yusur parawarini Osiyaa: Nuw kuraki shiyaa kizpur kasirtaateena, itaru, tputssha shiyaatsimari k'keetsish payuchinllinaya, tárangiya.
44 O rei disse a José: — Eu sou o rei, mas sem a sua licença ninguém poderá fazer nada em toda a terra do Egito. José tinha trinta anos quando entrou para o serviço do rei do Egito. Ele saiu da presença do rei e viajou por todo o Egito.
45 Na nuw shiyaa surish ísamachshaparina; Ijiptoshchirisha k'kuz Safenat-Paniya átu ísamarangiya. Anumun wizanlleemsha panarangiya kiz sur Asenata, Potifera wipa. Potifersha pátireem urkar kinaru, Unush yakat sur taarangiya.
45 — ausente —
46 Yuwapur Osiy kurakamarisha kinarangu anpur 30 masachirini taarangiya. Anushsha kupeernoo parawaa tarawzir kamachtamaam naatarangiya Ijiptosh tsapu.
46 — ausente —
47 Sheeru, 7 masachi tarawuztaranganaya. Yuwapururi katungats iwariz taarangu anpuri zapan pusaranganaya.
47 Durante os sete anos de fartura a terra produziu cereais em grande quantidade.
48 Anushsha Osiy pangusish katungtsee zapan yáyaru xanatarangiya. Minush yakat xanata, minushsha yakat xanata ashirangiya.
48 E José ajuntou todos os cereais e os guardou em armazéns nas cidades, ficando em cada cidade os cereais colhidos nos campos vizinhos.
49 Osiysha katungtsee ichingaru zapan zar xanatarangiya. Mazach tamatarpari ashiru táchimaam pinasarangshita. Aship an tirikoo xanatarangu, yuwaa táchku anoo kasayaru, ndusha táchirangiya.
49 José ajuntou tanto mantimento, que desistiu de pesar, pois não dava mais: parecia a areia da praia do mar.
50 Anush masach ndaturi katungats maringaru, Osiysha wizanllish Asenatash wip tsimbun wanindarangiya.
50 Antes de começarem os anos de fome, José teve dois filhos com a sua mulher Asenate.
51 Osiy wipaa iwachiztama sur Manases ísamarangiya. Apanll nuwaa mangooz mapiymash panarangiya, maachiritaatstamti ashpari mbizamaama amb átu, wipaa ísamaku tárangiya.
51 Pôs no primeiro o nome de Manassés e explicou assim: “Deus me fez esquecer todos os meus sofrimentos e toda a família do meu pai.”
52 Minootssha tsimbunarneetsshat wipaa sur Efrayin ísamarangiya. Anootsshat, Apanllpa nuwaam kapung istarangandanaya; nuwaam ipareemi wanindamaamaya. Watam Ijiptosh tsap kiyung kachiykuri taaranginawa, átu, wipaa ísamaku tárangiya.
52 No segundo filho pôs o nome de Efraim e disse: “Deus me deu filhos no país onde tenho sofrido.”
53 Ashiramchu, Ijiptosh tsap ashchiri anumun 7 masach katungats kapung taarangiya.
53 Então acabaram-se os sete anos de fartura no Egito,
54 Anumunsha 7 masachitam katungats maringchiya, Osiy tárangu anuritam tatsamoorangiya. Amb ashirangu, ichingarup tsap maringaranganaya. Itaru, Ijiptoshsha tsap nda iwariz pshatarangiya.
54 e, como José tinha dito, começaram os sete anos de fome. Nos outros países o povo passava fome, mas em todo o Egito havia o que comer.
55 Ashiri Ijiptoshuchsha tputs marizee tácharanganaya. Tputs ashpari mariz kayatarangusin, parawangaz naatarandsin, mashkusin, parawsha, Nuw nda kaapa yasarina. Natu kurakpina Osiyap napashinints. Amb mashangtsa. Uwshat, ¿amkachimasaja? Siysat anuritam kukoo payungtsa, tárangiya.
55 Quando os egípcios começaram a passar fome, foram pedir alimentos ao rei. Ele disse: — Vão falar com José e façam o que ele disser.
56 Katungatssha Ijiptosh tsap ichingaru maringaramchu anush Osiy katungtsee xanatshish pangus tawatarangshita. Sheeru, Ijiptoshuch tputs kuskana anoomaw tupaxanxamaam chtarangshita.
56 Quando a fome aumentou no país inteiro, José abriu todos os armazéns e começou a vender cereais aos egípcios.
57 Ichingarusin arapcheewtamsin watungash kachingarangu, Osiyap katungats paxanxani atusin, Ijiptopsha tsap naatartaranganaya. Watam ichingaru yakat katungats maringaranguwa. Ashirucha, Ijiptopsha tsap tputs zapan katungtsingaz kuskustarach ashiranganaya.
57 E de todos os países vinha gente ao Egito para comprar cereais de José, pois no mundo inteiro havia uma grande falta de alimentos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 41, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.