Gênesis 33

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Anpur zar Akoparini kanapeeshinshat, zoonllshat Esawsha tiptsir 400 machiru, káyaranlltam naataran ashirangiya. Akopsha káyaranllu, wipaa tuyamzayaranllu, arang tuyamza, arang tuyamza ashtarangiya wipaa, Liyshucheetsi, Rakelshucheetstamta, anumun muchchureetsshat tsimbunatam íparangu anshucheetstam wipa.
1 Jacó levantou os olhos e viu Esaú aproximando-se com seus quatrocentos homens. Assim, dividiu os filhos entre Lia, Raquel e as duas servas.
2 Chtaru muchchurnandama wipaptari tuyamzarangiya. Anumunsha Liyaatsshat wipaptartatam wayarangiya. Anumunsha kuzizimun Rakelaatssha wipapatartam Osiypa wayarangiya.
2 Colocou as servas e os filhos delas à frente, Lia e seus filhos em seguida, e Raquel e José por último.
3 Akop muchchurshucheetsima wip tuyamzayaru, naatarangiya. Naayaranllu, tutunlltayaru timuchta, yusur anamun timuchta ashirangu, tsimbun matayaru timuchirangiya.
3 Jacó passou à frente e, ao aproximar-se de seu irmão, curvou-se até o chão sete vezes.
4 Asheemchu, Esawsha zoonllee Akopa paranllu, mang' ksarangu, teet ashtaranllu, zuwanllee pachipurangiya. Pachipeeru, watsurarish zoonllee ishambarangiya. Sheersin, zoonllpa pachipeersin, tsimbunartisin kapung tanuranganaya.
4 Esaú correu ao encontro de Jacó e o abraçou; pôs os braços em volta do pescoço do irmão e o beijou. E os dois choraram.
5 Sheeru, kasaranllu, napaksha, zuwanllee wizanll parangiya. Wipaatstam izapaneeyashinu anoo parangiya. Pakeeru, ¿Chakawnaareesinaya ini, aship shaneeranaya? tárangiya. Akopsha: Nuw m'chachtaateena, Apanll waana nuwaa zandeeru, kapung chinarangu, nuwaam ipari panarangiya. In aship shaneerana anu nuwaanandaricha ipari, tárangiya.
5 Então Esaú viu as mulheres e as crianças e perguntou: “Quem são estas pessoas que estão com você?”. Jacó respondeu: “São os filhos que Deus, em sua bondade, concedeu a seu servo”.
6 Táyaru, muchchurshuchima wip waziparee Esawaa tasaseeru timuchartata ashiranganaya.
6 As servas e seus filhos se aproximaram e se curvaram diante de Esaú.
7 Anamunsha yusur minshootsshat wip, Liyshuchshitisin, uwshtisin ambtam ashiranganaya tasaseersina. Anumunsha, yuwamunarisha tspakamchu anshitisin, Rakel wipapat Osiypa, ambtam sheersin, tasaseersin timuchartata ashirangtamsinaya.
7 Em seguida, Lia e seus filhos vieram e se curvaram diante dele. Por fim, José e Raquel se aproximaram e se curvaram diante dele.
8 Ashiramchusin, Esawsha zoonllee tárangiya; ¿Maysha mangishish chinakush, chineetsish wasina tuyamzarangush, nuw anoo apus chamayangarangina? tárangu, Akopshat: Nuw shiyaam zanganeerangina. Zuwanlli anoo pakchu, nuwaanaatsi kapung chinapanda aturi ashirangina, tárangiya.
8 “E o que eram todos aqueles rebanhos que encontrei no caminho?”, perguntou Esaú. Jacó respondeu: “São presentes, meu senhor, para garantir sua amizade”.
9 Itaru, Esawsha: Ndaj, zuwanllee. Shaama yamangi. ¿Nuw mayaamaja zandchee? Na nuw maachiriti zapanshat payukina, tárangiya.
9 “Meu irmão, eu já tenho muitos bens”, disse Esaú. “Guarde para você o que é seu.”
10 — ausente —
10 Mas Jacó insistiu: “Não! Se obtive seu favor, peço que aceite meu presente. E que alívio é ver seu sorriso amigável! É como ver a face de Deus!
11 — ausente —
11 Por favor, aceite o presente que eu lhe trouxe, pois Deus tem sido muito bondoso comigo. Tenho mais que suficiente”. Diante da insistência de Jacó, Esaú acabou aceitando o presente.
12 Táyaru, Pza, tatsamooruni naayani nuwap nungi, Esaw tárangiya.
12 Então Esaú disse: “Vamos andando. Eu o acompanharei”.
13 Itaru, Akopsha: Ndambaree, zuwanllee. Shiy yasartamsha. Nllurpa punangeeruch naamaam uru nllur mikeeru nizkiya. Opeejari apinll machtanima. Wakarari taaritamta wipaptawa. Na nizirtambayanchinaya. Arang yusur minum zar naakchuri, uru chini ashparishapa tsipakchusin, pchingchinllinaya.
13 Jacó, porém, respondeu: “Como meu senhor pode ver, algumas das crianças são bem pequenas, e os rebanhos também têm crias. Se os forçarmos demais, mesmo que por um dia, pode ser que os animais morram.
14 Nda ashishtamaam, zuwaa, shiy wasina imazayarush naangsi. Nuw apinll chinipti naatanitama. Chineemi apinll kutamchuri, uru apinllta naamchuri nllurpataw, uru kuschitamna Edomash tsapu, tárangiya Akoparini.
14 Por favor, meu senhor, vá adiante do seu servo. Seguiremos mais devagar, em um ritmo que os rebanhos e as crianças possam acompanhar. Encontrarei com meu senhor em Seir”.
15 Esawsha: Zuraktishcha zuwanllee. Ashiri tputsiri nuw shiyaam kasachinllpa ipunsheemish, tárangu, itaru, Akopsha: Nda zuwanllee, ¿Mayaamaja nuw shiyaa muntachee? Na nuwsha mapiykina, watam shiy nuwaa kis napakshawa. Tárangiya.
15 “Está bem”, disse Esaú. “Mas, pelo menos, permita-me deixar alguns dos meus homens para acompanhá-lo.” Jacó respondeu: “Não é necessário. Para mim, ter sido bem recebido por meu senhor já é o bastante!”.
16 Esawsha anuritam; Zuraktishcha, tárangu, waptam kanapurangiya watsapuniptam Seirap Edomap tsapu.
16 Esaú deu meia-volta e regressou a Seir naquele mesmo dia.
17 Anuritam zar Akopsha ambiritam piyamaritam ktapeeranllu, naatarangiya. Ambiri tsap sur taariya Sokota, watam uru chinoom ishinchu anoom tsap kureeru taaranguwa. Ashirucha, ambiri Akoparini pangoom wayarangiya. Chinuzeemsha tambtarangitamta. Anumand Sokotaa táranganaya.
17 Jacó, por sua vez, viajou até Sucote, onde construiu uma casa para si e abrigos para seus rebanhos. Por isso, aquele lugar é chamado de Sucote.
18 Ashirucha, Akoparini tsap Padán-Arammand káyashinu, Kanaanash tsap wanasirish kusataranganaya. Nda wanguytaranganaya. Anushshat yaktash tputs taarangiya sur Sekema. Ashiriya, Sekemash tsap kusarangsin, annungirisha kayum panguyarusin, taaranganaya.
18 Depois de percorrer todo o caminho desde Padã-Arã, Jacó chegou em segurança à cidade de Siquém, na terra de Canaã, e acampou em seus arredores.
19 Anushshat Akop kuseeramchu, watsapuneem paxanxarangiya. 100 kurik mbammash tputs sur Hamoraam panarangiya. Hamorsha wip kanungas taarangiya sur Sekema.
19 Jacó comprou da família de Hamor, pai de Siquém, o terreno onde estava acampado, por cem peças de prata.
20 Sheeru, Akopsha Apanlleemshat ungirtasheemani patumbich xanatarangtamta. Anoo: El-eluhé-israel, tárangiya. Hebrewshuch kuk: Nishuri nuw Israeli Apanlleem ungirtachima, átu tárangiya.
20 Ali, construiu um altar e o chamou de El-Elohe-Israel.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 33, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.