Gênesis 27
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Anpursha zar Isaak kizpur wachinarangu, wach pamaam maacheetsi nda waritarangiya; izuuru pinasarangiya. Wipaatssha putsisarineetsi Esawaa kuruzeeru,
1 Isaque já estava bem velho e havia ficado cego. Um dia ele chamou Esaú, o seu filho mais velho, e disse: — Meu filho! — Estou aqui, pai — respondeu ele.
2 Esawaa, napanganlla. Na nuw kizpurcha wachinayanlli. Tsipani natunaa watsiriteenllshacha.
2 O pai lhe disse: — Você está vendo que estou velho e um dia desses vou morrer.
3 Ashirucha, nuw shiyaa atashina; Ndaturi nuw tsiparuri, timbanllizirish yáyarush, zamzeem xitashini. Yuw zamiz pakish anoo pchashini.
3 Pegue o seu arco e as suas flechas, vá até o campo e cace um animal.
4 Pachayachush, ptatangshiti. Nuwaam katungshi. Kizpur wanasir ptatangcha. Ashimari nuwaana katungki. Masamurtayarush, kizpur kis kzam mbaseerush, panangandama. Nuwshat natum, ndaturi tsiparuri katungchima. Katungaramchuri, anamun iwaz shiyaamsha nuwaanaatsi wizpuriri panachinllpa, Isaak wipaa ántar ashirangiya.
4 Prepare uma comida saborosa, como eu gosto, e traga aqui para mim. Depois de comer, eu lhe darei a minha bênção, antes de morrer.
5 Rebeksha yuwaa wazaranll Esawaa tsiyatstaru waneeku anoo mazinarangiya. Esawsha yuwari wapari tárangu anuritam tuminarangiya. Zamiz pachati átu, xikatu naatarangiya.
5 Acontece que Rebeca escutou o que Isaque disse a Esaú. Por isso, quando ele saiu para caçar,
6 Anumunsha kuzizimun waanitarishtisin Rebek wipaa Akopaa: Mazinanganlla. Yuwaa aparish zuwanllpatish tsiyatku anoo mazinarangina.
6 ela disse a Jacó: — Escutei agora mesmo uma conversa do seu pai com o seu irmão Esaú. O seu pai disse assim:
7 Ateeja aparish; Zamiz pchashini. Pachayachush, wanasir ptatangi. Ashimari nuwaana kzam katungki. Nuwshat anoo katungaramchuri, shiyaamsha Apanllimun sur tsiyateeruri, wizpurireetsi panachinllpa, tárangiya, ántarutanda mazinayari, wipaa Akopaa tárangiya.
7 “Vá caçar um animal e prepare uma comida saborosa para mim. Depois de comer, eu lhe darei a minha bênção na presença de Deus, o Senhor , antes de morrer.”
8 Ashiriya, shiyshat mazinanganlla. Wanasir mangeetsish p'tsichinllpa.
8 Agora, meu filho — continuou Rebeca — escute bem e faça o que eu vou dizer.
9 Tandapunuzip chinuz napashini. Yuw kaapar kizpur wanasiri yungandaru anoo pakchush, tsimbun p'tashini. Putayarush, nuwaam pananganda. Nuwshat pachayaruri, Aparish kamachtanllu ashimatam kis kzam patatchima, tárangiya.
9 Vá ao lugar onde estão os nossos animais e traga dois cabritos dos melhores. Eu vou preparar uma comida saborosa, como o seu pai gosta,
10 Amb sheerunll kasachinllpa. Shiyshat yáyarush, paratush mbaseerush, apareemish panangcha. Uwshat katungaramchu, shiyaamsha waanaatsi wizpur wanasirimshee panachiya. Papcha; zapshinaa aparish tsipachshapa, wipaa tárangiya.
10 e você vai levá-la para ele comer. Depois o seu pai vai abençoar você, antes que ele morra.
11 Akopsha waniree; Itaru, ataa, watam zuwanllinaari Esaw pur taaruwa. Itaru, nuwshat puri nutsimuni nduniwa.
11 Aí Jacó disse à mãe: — O meu irmão é muito peludo, e eu não.
12 Apaz nuwshat apapash pang' kuskamchuri, nuwaatssha patatkachu, puri ndunar anoo táchakchu, nuwaa natstakachu, ¿Mayaamsha tamapingaksha? táchapandanaya; táyaru nuwaatssha yutaritam ínachindanaya, tárangiya.
12 Se o meu pai me apalpar e descobrir que sou eu, ele vai saber que eu estou tentando enganá-lo. Então ele vai me amaldiçoar em vez de me abençoar.
13 Itaru wanirsha; Nduni. Amb tárinllpa. Wandtaati aparish shiyaa yutarit tsiyatkachu, shiyshat nuwamun tapshingandama. Natu shingi yuwari áti anurita. Mikeerush, p'tashini, yuw tsimbun kaapar karupana anu. Nuwsha apareemish patatchima, tárangiya.
13 Mas a mãe respondeu: — Nesse caso, que a maldição caia sobre mim, meu filho. Faça exatamente o que eu disse: vá e traga os cabritos para mim.
14 Wipsha Akoparini anuritam, putatama átu, chinuzip taárash teet ashirangiya. Putayashinu, tsimbun kaapar karupanaw wanireemsha panarangiya. Wanirsha kaapraa pachayaru, ashim Isaak kis katungku ashimatam patatarangiya.
14 Jacó foi, pegou os cabritos e os levou à mãe, e ela preparou uma comida saborosa, como Isaque gostava.
15 Anumunsha, Esawaa wamar yuw kizpur wanasir kamartaku anootssha kurimunazish pshtuyarusin, watuniree yáyarusin, Akopaamsha túmartarangiya.
15 Depois ela pegou a melhor roupa de Esaú, que estava guardada em casa, e com ela vestiu Jacó.
16 Anumunsha, kaapar pur túchingayarusin, pachtamamun turimeeshinusin, watsurarimun tutsiparangiya.
16 Com a pele dos cabritos ela cobriu as mãos e o pescoço de Jacó, que não tinha pelos.
17 Yuwaparamchu, Rebek wipaam Akopaam paratush mbaseeru, pangapa washunand panarangiya. Natunaa apareemish panashini, tárangiya.
17 Depois entregou a Jacó a comida gostosa e o pão que ela havia feito.
18 Akopsha anuritam paratoo yáyaranllu, payuytaranllu, waparish pang' pshtutaa sheeru, Apaa ¿Tamarimta? táyaru, waparsha: ¿Chakshasha shiya? tárangiya.
18 Então Jacó foi até onde o pai estava e disse: — Pai! — Aqui estou — respondeu ele. — Quem é você, meu filho?
19 Akopsha; Esawtana Waatatana nuwaya; iparish putsisariniya. Yuwaa kamachtarangish anoo yuwaparangtandi. Neewa. Chiyzayarush, apinll ningeem kuxineerush, ktungangsi, watam natunaa yuwangaz, Apaa, kamachtarangish anoo zamzee pachayashintandi. Na katungaramchush, nuwaamsha shaanaatsi wizpurish wanasirimshee panangandama, tárangu,
19 — Eu sou Esaú, o seu filho mais velho — disse Jacó. — Já fiz o que o senhor mandou. Levante-se, por favor; sente-se, coma da carne do animal que cacei e depois me abençoe.
20 Isaaksha wipaa; Itaru, Esawaa, ¿tamasha ashinurisha zamzee pachata sheerush, kanapta sheeshinsha? tárangu; Akoparinsha; Apaa, waana Apanll nuwaam panarangiya. Ashirucha, mikeeruri pachata sheeshinuri, kanapeeshini, tárangiya.
20 Aí Isaque perguntou: — Mas como foi que você achou a caça tão depressa, meu filho? Jacó respondeu: — O
21 Isaaksha; Naani; ningeem watsiri xiyangi. Nutsish patateeni. ¿Tamapari shiy Esaweesha ashirush? Nutseetsish patatkachuri, táchachina, tárangiya.
21 Então Isaque disse a Jacó: — Chegue mais perto para que eu possa apalpar você. Assim vou saber se você é Esaú mesmo ou não.
22 Akopsha ayu tárangu, waparinung watsiri xiyarangu; Isaaksha wipaa pachtam patatarangu, Mshee, tsiyatkush, Akopshinll kuk tsiyataksha, itaru pachtamshatishcha patatkuri, Esaw pachtam ashitichsha átu, Akoparinsha Aája. Nuwtanda Apaa. Esawtana suri, tárangiya.
22 Jacó chegou perto de Isaque, e ele o apalpou e disse: — A sua voz é a voz de Jacó, mas as mãos parecem as mãos de Esaú.
23 — ausente —
23 Assim, Isaque não reconheceu que era Jacó, pois as suas mãos estavam peludas como as de Esaú, e por isso ele o abençoou.
24 — ausente —
24 Mas, antes de abençoá-lo, perguntou mais uma vez: — Você é mesmo o meu filho Esaú? — Sou, sim — respondeu Jacó.
25 Sheeru, Natunaa yuw zamiz pacharangish an mbaseerush, panangandama; katungchima. Na katungaramchuri, anamun shiyaamsha nuwaatsi wizpuriri wanasirimshee panachinllpa, tárangiya. Akoparinsha paratush mbaseeru, payuytaranllu, wapareem panarangiya. Sheeru anumunsha, vinootssha tipayaritam panarangitamta. Isaaksha anoo yáyaru, katungarangiya. Vinootssha waarangitamta.
25 Então o pai disse: — Traga a carne da caça para que eu coma. Depois eu o abençoarei. Jacó serviu a comida ao seu pai e também trouxe vinho. Isaque comeu, e bebeu,
26 Sheeru, wipaa Akopaa; Natunaa naansi. Nuwaanaatsi pachipeerush, ishambangandama, tárangiya.
26 e depois disse: — Venha cá, meu filho, e me dê um beijo.
27 Akoparinsha anuritam ayu átu, waparee pachipeeru, ishambarangiya. Ashkachu, anush wamaree wasipshin ishingarangu,
27 Jacó chegou perto e beijou o pai. Quando sentiu o cheiro da roupa que Jacó estava usando, Isaque o abençoou e disse assim: “Ah! O cheiro do meu filho é como o cheiro de um campo que o
28 Kapung shiyaa istachiya.
28 Meu filho, que Deus lhe dê o orvalho do céu; que os seus campos produzam boas colheitas e fartura de trigo e vinho.
29 Uru ashkachush, shiyamari kurak tamapari ashirush taachsha.
29 Que nações sejam dominadas por você, e que você seja respeitado pelos povos. Que você mande nos seus parentes, e que os descendentes da sua mãe o tratem com respeito. Malditos sejam aqueles que o amaldiçoarem, e que sejam abençoados os que o abençoarem!”
30 Isaak wipaam Akoparineem waanaatsi wizpurirni wanasirimshee panam iwatsparamchu, Akopsha waparish pang' shitungpi átu chiyzakchu, anootsiri zoonllsha Esaw zamzee pachayashinu, iriptaranllu kusarangiya.
30 Isaque acabou de dar a bênção, e Jacó ia saindo, quando Esaú chegou, vindo da caçada.
31 Kuseeramchu, yuwaa pachayashinu anoo wanasiritam patateeru, kizpuritam kzam paratush mbaseeshinu payuytaranllu, waparish pang' pshtuyaru, Neewa apaa. Natunaa pachayashinina. Ashiriya, apaa, natunaa chiyzayarush ktungansi. Na katungaramchush, nuwaamsha wizpurirish wanasirimash panangandama, tárangiya.
31 Ele também fez uma comida gostosa e levou para o pai. Aí disse: — Levante-se, por favor, coma da caça que eu matei e depois me abençoe.
32 Tákamchu, anoo waparsha masharangiya. ¿Shiy chakanaasha? tárangu; wipsha; Apaa, nuwcha Esawtana, waatatana nuwaya; iparish putsisariniya, tárangiya.
32 Então Isaque perguntou: — Quem é você? — Eu sou Esaú, o seu filho mais velho.
33 Isaaksha anoo mazinarangu, kapung punirustarangu, wanuts ashchiri tatat ashirangu, anshuri tsiyatku, ¿Chakanaa nuwaam ichtakachuri zamzee wanuts patateeru panarangu, nuwshat anoo kizpur kis katungarangina? Ndatuma shiy kuschush, katungeeri; nuwaanaatsisha wizpuriri wanasirimshee panarangshitina. Ashiri natunaa nuwaanaatsi wizpurireetsi panayanllshatana, Isaakarini wipaa tárangiya.
33 Isaque ficou agitado e começou a tremer muito. E disse: — Então quem foi que caçou um animal e trouxe para mim? Eu comi antes que você chegasse e dei àquele homem a minha bênção. Ele é quem será abençoado.
34 Esawsha anoo mazinarangu, kapung mangu mantsarangu, tanurangiya. Yuwashuri tanuntaru anshuri kapung tsiyatatar ashirangiya. Apaa, nuwaamsha wizpurirish pananganda, tárangiya.
34 Quando Esaú ouviu isso, deu um grito cheio de amargura e disse: — Meu pai, dê a sua bênção para mim também!
35 Itaru Isaaksha, Natunaa zuwanlleemish panaranginawa. Mangu nuwaa tamapingarangu, ngichirangu, ashirucha nuwshat anoom mapiyruri, nuwaanaatsi wizpuriri waamsha panarangina, yuwaa shiyaamta panapi tárangi anootsi, tárangiya.
35 Porém Isaque respondeu: — O seu irmão veio, me enganou e ficou com a bênção que era sua.
36 Ashirucha, Esawsha kapung tsiyantarangu zoonllee; Zuwanlli anumashiritcha. Yuwamandaricha ashku anumandaritcha suroo Akop ísamarangashinllinaya, nda yutarit tamapingaku anumandaya. Ichtarumacha ambitam nuwaam ashirangtamta; mangu nuwaa tamapingayaru, Nuwnaa wachinaam kinachima; shiyshat nlluraam kinangcha, átu, nuwaa tamapingarangiya. Natsha in waamaritam apapaa wizpurirni wanasirimshee yusur nuwaa itutseenlliya. Itaru, na apaa, ashiritaa ¿nda nuwaamsha wizpurireetsish panamaam waritak? ¿Mayaamsha nuwaa niyraksha? tárangu,
36 Esaú disse: — Esta é a segunda vez que ele me engana. Foi com razão que puseram nele o nome de Jacó . Primeiro ele me tirou os direitos de filho mais velho e agora tirou a bênção que era minha. Pai, será que o senhor não guardou nenhuma bênção para mim?
37 Isaaksha; ¿Shiyaam tamaycheezich?
37 Isaque respondeu: — Eu já dei a Jacó autoridade sobre você e fiz com que todos os parentes de Jacó sejam escravos dele. Também disse que ele terá muito trigo e muito vinho. Agora não posso fazer nada por você, meu filho.
38 Esawsha Apaa, ¿mayaamsha ashiksha? Nuwaamsha pananganda wizpurirish. Anumarisha minumari payukish átu, aranginasha kapung tanurangiya.
38 Porém Esaú insistiu: — Será que o senhor tem só uma bênção? Abençoe também a mim, meu pai. E começou a chorar alto.
39 Waparsha wipaa;
39 Então Isaque disse: “Você viverá longe de terras boas e longe do orvalho que cai do céu.
40 Shiysha shaanamumtamari wizpurirish
40 Você viverá pela sua espada e será empregado do seu irmão. Porém, quando você se revoltar, se livrará dele.”
41 Esawsha zoonllee Akoparinee mangush mantsir chinarangu, tsiyantarangiya; yuwamand waparee wizpurirni waamari itutseeru anumanda. Yuwash wapar Isaakarini tsiparamchu anush Esaw zoonllee pachamaam zandarangiya. Apinll tamapingayaruri, pachapi átu,
41 Esaú ficou com ódio de Jacó porque o seu pai tinha dado a ele a bênção. Então pensou assim: “O meu pai vai morrer logo. Quando acabarem os dias de luto, vou matar o meu irmão.”
42 anoo wanirsha Rebek k'kuzee mazinayaru, wipaatssha Akoparinee kuruzeeru, kamanirangiya. Papcha. Zuwanllish shiyaa pachamaam zandakpa, tárangiya.
42 Rebeca ficou sabendo do plano de Esaú e mandou chamar Jacó. Ela disse: — Escute aqui! O seu irmão Esaú está planejando se vingar de você; ele quer matá-lo.
43 Ashirucha, nuw shiyaa kamankina. Yuwaa áti anoo mazinangcha. Arap suwangi yap ziparish taakana; Jaranap tsapu. Labanash taamacha.
43 Por isso, meu filho, preste atenção. Vá agora mesmo para a casa de Labão, o meu irmão, que mora em Harã.
44 Ashinumsaja zuwanllish watsiyun pastachiya anush kusangcha, tárangiya.
44 Fique algum tempo lá com ele, até que passe o ódio do seu irmão,
45 Yuwaa ashirangish anoo izuuru mapiyramchu, annaapari nuwsha shiyaa kuruzchinlla. Ipari tsimbunari taaksin, nuw mangi kis taakina. Itaru, nuw ipareetsi tsimbunari kanatsipkachinaareena ashiru, uru nuw mangi kapung mantsachina, Rebek tárangiya.
45 e ele esqueça aquilo que você lhe fez. Nessa ocasião eu mandarei alguém para trazer você de volta. Não quero perder os meus dois filhos num dia só!
46 Ashiriya, Rebeksha wazaranllee Isaakaa: ¿Tamaycheezich? Nuw nishucheetsina kiz tayuyana. Esawma nishuchee kiz Hititshuchee yamarangu, nda kaapa iyshat kis taakaniya. Nuw kiyung kachiykina iparimandi Esawamand waminu. Ashirucha, ndusha nishuchee kiz ipareemi Akopaam panamaam zandkina. Wandaya Akop nishucheetsiritam kiz Kanaanshuchee yamakchu, zurampatari nuwnaa taamaam zandakshitazi. Uru nuw mikeeshti tsipachima, Rebek wazaranllee Isaakaa tárangiya.
46 Depois Rebeca foi falar com Isaque e disse: — Estou aborrecida da vida por causa dessas mulheres heteias com quem Esaú casou. Se Jacó também casar com uma dessas heteias, será melhor que eu morra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.