Gênesis 24

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Aprahamarini anpur zar kizpur wachin taarangiya. Apanllsha Aprahamarineetsi kizpur chinarangiya.
1 Abraão já era velho, de idade bem avançada, e o Senhor o havia abençoado em tudo.
2 Anpursha zar Aprahamarini taar ashku, mangush chinarangu, muchchuree kuruzurangiya. Ansha muchchur wachina; sirútari Aprahamarinpatari urutari ipunuru taarangiya. Uwsha Aprahamarinee maachiri ichingaru ksutarangiya. Muchchursha kusarangu, Shiyshat maxishi pzungandama.
2 Abraão disse ao mais antigo servo da sua casa, que governava tudo o que possuía: — Ponha a sua mão por baixo da minha coxa,
3 Zurampatari Apanllimun íwarpichimun sur tsiyatangandama. Watam Apanll tsapurunasee ksutkuwa. Nishuchee Kanaanshuchee kiz ipareemi Isaakaam panamaam watsipparee, tárangiya.
3 para que eu faça com que você jure pelo Senhor , Deus do céu e da terra, que você não buscará uma esposa para o meu filho entre as filhas dos cananeus, no meio dos quais estou morando,
4 Nuwap tsapuni yap sirútama taarangi amb shiy napashini; ipareemi Isaakaam wizanll nachungashini. Itaru, nuwaanchichitari kamindi, tárangiya.
4 mas que você irá à minha parentela e ali buscará uma esposa para Isaque, meu filho.
5 Muchchursha; Waritariya. Yuwaa átish anu mazinakina. Zuraksha. Itaru, ¿apaz kizsha nuwash tachitamaam nda zandku? ¿Anoo nuw tamayachshitazee? Waanari ashiru, ¿ndushat amuypatari Isaakpa naamaam waritak? yap sirútama taarangish ambi, tárangiya.
5 Então o servo disse: — Talvez a mulher não queira vir comigo para esta terra. Nesse caso, devo levar o seu filho à terra de onde o senhor veio?
6 Aprahamarinshitini; Nduni, ipareetsi amb machinllpa,
6 Abraão respondeu: — Cuidado! Não faça o meu filho voltar para lá.
7 watam Aparich wansipich waana nuwaa shtungangcha; apareetsish pang' ksangi: tsapuneetstamtish, maachiritaatstamtish, zipareewaatsish ashpari ksangi, táranguwa. Nuwshat anoo tsap shitungaranguri, ningeemsha kusaranguri, na neetssha tsap Apanll nuwaam panarangiya, ichingaru chinllineemtamti pzapaneemaama. Ashiritaa, naakchush, waana Apanll wasundurur shiyaa imachchiya; waana Apanll shiyaam kizaa tuyamandachiya. Shiyshat, anoo kiz nuwaam ipari wizanll yushindachsha.
7 O Senhor , Deus do céu, que me tirou da casa de meu pai e da terra dos meus parentes, e que me falou, e jurou, dizendo: “À sua descendência darei esta terra”, ele enviará o seu anjo adiante de você, para que lá você encontre uma esposa para o meu filho.
8 Wandaya, shiyash kiz tachitamaam ngatkitaatiya, shiyshat mangutaritish xunarush kanapumaam waritartamta. Itaru, ipareetsinaari amb machinllpa, tárangiya.
8 Caso a mulher não queira vir, você ficará desobrigado do seu juramento; entretanto, não leve o meu filho para lá.
9 Muchchursha: Ayu tárangu, Aprahamarineetsi máxash pazurangiya yuwaa tsiyatarangu anoo zurarangiya. Yuwaa kamachtarangu anuritam tuminurangiya.
9 Com isso, o servo pôs a sua mão por baixo da coxa de Abraão, seu senhor, e jurou fazer segundo o resolvido.
10 Sheeru, Aprahamarini muchchuree zanganirangiya. Ichingaroom maachi panarangiya; kameechootstam chung zanganirangiya. Ashiramchu, Aprahamarini muchchur naatarangiya Nahorap watsapuni Mesopotamiyapi.
10 O servo pegou dez dos camelos do seu senhor e, levando consigo uma parte dos bens dele, levantou-se e partiu para a Mesopotâmia, para a cidade onde Naor havia morado.
11 Ambshat káyaranllu, apusarit maamchu, zapishsha zar pukamchu kusarangiya. Anshurisha yaktanung chapung, kungunung tipashinung kuxineerteeramach ashiranganaya, kameechurini yansakamchusina. Ashin kiz kungoo tipakatu kuseemach ashku ashinutam zari.
11 Fora da cidade, fez os camelos se ajoelharem junto a um poço de água. Era de tardinha, a hora em que as moças saem para tirar água.
12 Aprahamarinshitini muchchur Apanllee mashamashtaru kuxinxinaw ashirangiya. Mashku; Apaa, nuw shiyaa táchinllpa, watam shiy Aprahamaa kapung chinakshawa. Shiyshat nuwaa kapunguya chinakush, nuwaam istangandama. Wanasir nish yakat kuschima nda mantsirimash shitungamaama.
12 Então o servo orou: — Ó
13 Shiy nuwaa partamsha yuwaa nish kungunung tipashinung ashparitani kanuskini anootsi. Shiyshat kiz kamasin ningeem zanganingcha.
13 Eis que estou ao pé da fonte de água, e as filhas dos homens desta cidade saem para tirar água.
14 Nuwshat mashkuri, Nuwaam, izaree, kungurish pakich pananda, tákchuri, uwshat watundurish tipayaru, nuwaam yásichpa. Itaru, nda nuwaamatam wapi túri tina. Ichingaru kameechureemtamti yásichpa. Anshat kiz shaana, Apaa, wasina ipusangcha Isaakaam wizanlli anuri tupanamaama. Anoom nuw shiyaa mashkina, watam shiy paturunarineetsi Apraham kapung chinakshawa, tárangiya. Yuwaatsiri tsiyatku ántaru anootsiri,
14 Concede, pois, que a moça a quem eu disser: “Incline o cântaro para que eu beba”; e ela me responder: “Beba, e darei ainda de beber aos seus camelos”, seja a que designaste para o teu servo Isaque; e nisso verei que foste bondoso para com o meu senhor.
15 ndaturi Apanllpa tsiyatam iwatsparu, anush kiz kamasin shitungta sheeshinu, watundur kuktaranllu, iriptaranll ashirangiya kung tipakatu. Ansha kiz kamasin Bitowera wipa. Bitoweraatssha Mirak wipa. Waparsha Nahora, Aprahamarini zoonlli.
15 Antes que ele acabasse de orar, eis que surgiu Rebeca, filha de Betuel, filho de Milca, mulher de Naor, irmão de Abraão, trazendo um cântaro sobre o ombro.
16 Rebeksha kamasin kizpur wanasirimuna. Taárashsha wanasirimunatamta. Kamuzpa nda minumtiyam mantsirimash chinarangiya; izuuru tsasamuna. Ashirucha, anush pososh kusarangu, wantsush tipakatu karuwarangiya. Watundurish kungoo tipayaru,
16 A moça era muito bonita, virgem, a quem nenhum homem havia possuído. Ela desceu até a fonte, encheu o seu cântaro e subiu.
17 wapitam íwar káreemchu, anoo Aprahamarinshitini muchchur tsiyatati átu, iriptaranllu; Izaree, kungurish nuwaam tundurshish pakich pananda; waachima, tárangu,
17 Então o servo correu ao encontro dela e disse: — Peço que me deixe beber um pouco da água do seu cântaro.
18 kizsha: Ayu táyaru, tundoo yáyaru, Aprahamarineemi muchchur tunayungayaru, yásirangiya. Sheeru, kungoo ashpiritssin waaramchusin,
18 Ela respondeu: — Beba, meu senhor. E prontamente, baixando o cântaro para a mão, deu-lhe de beber.
19 anush Rebeksha; Xa, musámachimasi; neetsiritamapa nuwma yusur kung tipatama. Waani kameechurish waaptamsina, tárangiya.
19 Depois de lhe dar de beber, disse: — Vou tirar água também para os seus camelos, até que todos bebam.
20 Táyaranllu, watundurish wakunguree iwatseeranllu, wapitam yusur kung tipakatu, wantsush karuweeru, tipayaru wayata, yusur tipayaru wayata, zapan ashirangiya.
20 E, apressando-se em despejar o cântaro no bebedouro, correu outra vez ao poço para tirar mais água; ela tirou água para todos os camelos.
21 Aprahamarinshitini tiptsir anoo kizaa parangu, napa ashirangiya. Nda musá tsiyatarangiya. Mangshuri, ¿Tamaa nee kizaa Apanllti zanganirangu Isaakaam wizanlli? mangush chinaku ántar ashirangiya. Izuuru yasapi átu, nda musá tsiyatarangiya.
21 O homem a observava, em silêncio, atentamente, para saber se o Senhor teria levado a bom termo a sua jornada ou não.
22 Ashiriya, kameechoom yásim iwatsparamchu, ashpari kameech waaramchusin, anush Aprahamarinsha muchchur anichoo yáyaru, Rebekamun ship tawanurangiya. Ansha anich kizpur wanasirimshi oroomuna, kayakarinshitini 6 gramos taarangiya. Sheeru, arang yusur pázoosheemsha tsimbun panarangitamta. Ansha pazushish wiykan 100 gramos taarangiya.
22 Quando os camelos acabaram de beber, o homem pegou um pendente de ouro pesando seis gramas e duas pulseiras para as mãos dela, pesando cento e vinte gramas de ouro.
23 Aprahamarinshtini tiptsir kizaa mashku, Izaree, itsinsarush kamaningandama. ¿Kaapa shiy aparish chakanaaree? Mishat, ¿shiy nuwaa tputsiri zandeecheezish na psaan shiyash pangish kuskachuree? ¿Anoo amcheezish? tárangiya.
23 Em seguida perguntou: — Diga-me: De quem você é filha? Será que na casa de seu pai haveria lugar para eu e os que estão comigo passarmos a noite?
24 — ausente —
24 Ela respondeu: — Sou filha de Betuel, que é filho de Milca e de Naor.
25 — ausente —
25 E acrescentou: — Temos palha, muito pasto e lugar para passar a noite.
26 Aprahamarinshitini tiptsir, Zuraktishcha, tárangu. Tsapush tutunlltayaru, Apanllpa tsiyatku,
26 Então o homem se inclinou e adorou o Senhor .
27 Apaa, shiy kizpurtishcha. Wappari yuwamand shiy nuwaam istarangish anumanda. ¿Shiy tamaru Aprahamaa kapung chinaksha? Shiy uru istaksha. Aprahamamand wamin shiy nuwaa kapung istarangush, na nish kusarangina waanshutam maachiri pangu, tárangiya.
27 E disse: — Bendito seja o
28 Rebeksha, Ataataa kamaniti átu, wanirip pang' iripurangiya.
28 E a moça correu e contou tudo aos da casa de sua mãe.
29 — ausente —
29 Ora, Rebeca tinha um irmão, chamado Labão. Este correu ao encontro do homem junto à fonte.
30 — ausente —
30 Acontece que Labão tinha visto o pendente e as pulseiras nas mãos de sua irmã e ouvido as palavras de Rebeca, sua irmã, que dizia: “Ele me falou assim e assim.” Por isso foi até onde ele estava e o encontrou em pé junto aos camelos, ao lado da fonte.
31 Labansha pakeeru, ¿Tamarimta? Ichee. ¿Wanasir kusarangish? Apanllpari shiyaa nish yushindarangiya. Napa ningeem kusarangish. Pzaya, nuwap pangi naayani. ¿Mayaamaja neetsiri wishchip shiy kuxinxinaw ashchish? Nuwashuna pangi pshtuyani. Iy pangini kapung kureeriya shiyaama, yuwash maachish anshu, mishat chineemshitish kameechoom pangus taaritamta, tárangiya.
31 E Labão disse: — Entre, bendito do
32 Aprahamarinsha muchchur, Ayu táyarandsin, naantatssin, Rebekash pang' pshturanganaya. Pshturangusin, kameechootssha yuwaa kayak chiparutarana anoo tapurimbayaru, ashpari yuwaparamchu, watungasheemsha yáyaru, martarangitamta. Sheeru, ashpari kameechoom martarangiya. Ashiramchu, Labansha kungoo tipayaru, Aprahamaam muchchur panarangiya. Wipunasheemtam kungoo panarangitamta waani wats kupapana átu. Sheeru, anumun wats kuparamchusin,
32 Então o homem entrou na casa. Descarregaram os camelos e lhes deram forragem e pasto. Também trouxeram água para que ele e os homens que estavam com ele lavassem os pés.
33 Labansha katungats mbaseeshinu, Ichee, shiyshat ktungangi, tárangiya. Aprahamarinshitini muchchur: Nda, zuwaa, musámachi. Nuwma tsiyachimasima yuw k'kuz payururi, yushindarangi anumasa. Ndatuma tsiyataruri, katungamaam zandkeezi, tárangiya. Labansha: Ashiri Ichee, natu tsiyatangsi, tárangiya.
33 Puseram comida diante dele. Porém ele disse: — Não vou comer enquanto não disser o que tenho para dizer. Labão respondeu: — Diga.
34 Uwshat: Nuw paturunari kurkirpancha.
34 Então ele disse: — Sou servo de Abraão.
35 Apanllsha Aprahamaa kapung chinakiya. Ashirucha, kapung istarangu maachiri zapan payuku taakiya. ¿Mayaja pshatach Aprahamshu? Chinutam opeeja, wakaratamta, urkirtamta, orootam, muchchurtamta, muchchureewtam kizawaw kamasinawa, burrutamta, kameechutamta, aship maachiri payuku taakiya.
35 O Senhor tem abençoado muito o meu senhor, e ele se tornou um grande homem. O Senhor lhe deu ovelhas e bois, prata e ouro, servos e servas, camelos e jumentos.
36 Wizanllsha sur Sara kizpur wachinataa, wip kamuz minum nllurtarangiya. Na ansha kanungas putsis taariya. Ashirucha, nuw paturunari maachirita ashpari wipaamsha tuchingeeru panarangiya.
36 Sara, mulher do meu senhor, já era idosa quando lhe deu à luz um filho, a quem o meu senhor deu tudo o que tem.
37 Paturunari nuwaa waneerangiya, Ipareemi nishuchee kiz panarinllpa Kanaanshuchish tsapu, tárangiya.
37 E meu senhor me fez jurar, dizendo: “Não busque uma esposa para o meu filho entre as mulheres dos cananeus, em cuja terra estou morando.
38 Ashirucha, nuwaa kamachtarangu; Ambinaa nuwap tsapuni napashini aparpi maachirita. Amb nuwaanchichitari kamindi kiz nachungayarush, nuwaam ipari wizanll tupanangi, tárangiya.
38 Pelo contrário, vá à casa de meu pai e à minha família e ali busque uma esposa para o meu filho.”
39 Ashirucha, nuwshat paturunareetsi; Itaru, ¿apaz kizsha nuwash tachitamaam ngatku? ¿anoo nuw tamayachtazee? táranguri,
39 Respondi ao meu senhor: “Talvez a mulher não queira me acompanhar.”
40 paturunarshiti; Nuwaa Apanll taarasheetsi kapung ksutkiya. Wanasir imachkiya. Shiyaatssha ashiritam naakchush, uru Apanll wasundurur shiyaa wanasir imachchiya yap naakchish ambi. Itaru, shiynaa kaapaniri nachungangcha nuwaam ipari wizanlli. Itaru, nuwaanchichitari aparchichirti maachirita.
40 Ele me disse: “O Senhor , em cuja presença eu ando, enviará o seu Anjo com você e levará a bom termo a sua jornada, para que, da minha família e da casa de meu pai, você traga uma esposa para o meu filho.
41 Wandaya shiyash wipaa zanganimaam pachindkachinaareesinaya, shiy mangutaritish xunarush kanapuchsha, tárangiya.
41 Você estará desobrigado do seu juramento, caso você for até a minha família e eles não quiserem dar a moça a você; neste caso, você estará desobrigado do juramento.”
42 Ashirucha, amb tárangu, nuwaa ningeem zanganirangu, nuwshat nish kusaranguri, ambiri chapung kungunung tipashinung kuxineeramachuri, Apanlleetssha masharangina. Mashkuri, Apaa, shiyshat nuwaa ningeem wanasir zanganingandama, watam Apraham shiyaa kapung chinakuwa. Shaana zandkinaareesha, nuwaa istangandama.
42 — Hoje, pois, quando cheguei à fonte, eu disse: “Ó Senhor , Deus de meu senhor Abraão, leva a bom termo a jornada em que sigo.
43 Natsha nish kungunung tipashinungi shaneeriniya. Ashiriya, shiyshat, Apaa, ningeem kiz kamasin zanganingcha. Waanitari kung tipakatu, kusachpa. Tiparamchu, nuwshat mashkachuri, Izaree, kungurish pakich pananda. Waachima, tákchuri,
43 Eis-me agora junto à fonte de água. A moça que sair para tirar água, a quem eu disser: ‘Dê-me um pouco de água do seu cântaro’,
44 uwshat, Ayu, ichee wangsi táchpa, táyaru, iyaam watundurish kungoo yásichpa. Yásiramchu, yusur kameechoomsha tipayaritam yásichitampa. Ashiramchu, shiyshat, Apaa, anuritam kizaa wasina ipusangcha nuwaam paturunari wip wizanlli, tárangina.
44 e ela me responder: ‘Beba, e também tirarei água para os seus camelos’, seja essa a mulher que o Senhor designou para o filho de meu senhor.”
45 Amb Apanllpa mashkuri ántaruri, ndaturi k'keetsi tawatspari anush kiz kamasin watundur kuktaranllu, kungush tipashish tipapi átu, karuweeru, kungoo tipayaranllu, káritaratu, anoo nuwshat chiyzaranlluri; Izaree, kungurish pakich pananda, waachima, táranguri,
45 — Antes que eu acabasse de orar em meu íntimo, eis que veio Rebeca trazendo o seu cântaro sobre o ombro. Ela desceu à fonte e tirou água. E eu lhe disse: “Peço que me dê de beber.”
46 uwshat: Neewa ichee, waangsi, tárangu, watunduree tunayungayaru; nuwshat waarangina. Sheeruri, Na kameechureemshitish yaschima, tárangu, kameechureemshiti kungoo tipayaru yásirangtamta. Yásim iwatsparamchu, nuwshat masharangina.
46 Ela prontamente baixou o cântaro do ombro e disse: “Beba, e também darei de beber aos seus camelos.” Bebi, e ela deu de beber aos camelos.
47 Izaree ¿shiy aparish chakshita? táranguri, uwshat; Nuw apari Bitowercha; apapaatsshacha Bitowera Mirak wipaya. Waparsha Nahorcha, tárangu, nuwshat anichoo yáyaruri, shipamun tawanurangina. Sheeruri, anumun pachtamamunsha pazushishsha tupazurangitamna.
47 Daí lhe perguntei: “De quem você é filha?” Ela respondeu: “Filha de Betuel, que é filho de Naor e Milca.” Então lhe pus o pendente no nariz e as pulseiras nas mãos.
48 Sheeruri, tutunlltayashti, Apanllpa tsiyatarangina. Apaa, paturunarimandi Aprahammand wamin shiy nuwaa kapung istarangsha. Nuwaam paturunareemi wip wizanlli waanchichitari zoonll wachinllinu yámandarangsha, tárangina.
48 E, prostrando-me, adorei o Senhor e louvei o Senhor , Deus do meu senhor Abraão, que me havia conduzido por um caminho direito, a fim de encontrar para o filho do meu senhor uma filha do seu parente.
49 Ashirucha, na nuwsha shiyaa Labanaa atashina: Siysat paturunareetsi Aprahamaa chinakinaareesa ashirus, na ¿may mangishis chinaksa? yuwaa nuwash k'kuzee kamachtarangu anootsee. Ashiriya, na siysat itsinsarus nuwaatssha kamaningtsa. Waritachpari atinaareesa, Ayu átanicha, tángtsa. Wandaya ipareetsish nuwash zanganimaam pinasakus, itsinsartamtis pinasaktanicha tángtamtsa; nuwshat anuritam wanasir yasamaama, watam nuw wanasir yasayanlluri, kanapunlli átana, tárangiya Aprahamarini muchchuri.
49 Agora, pois, se estiverem dispostos a usar de bondade e de fidelidade para com o meu senhor, digam; do contrário, digam também, para que eu siga o meu caminho, para a direita ou para a esquerda.
50 Labansha, wapar Bitower ashirusin, Zuraktishcha. Yuwaa átish anoo kis mazinakaniya. Waannaapari Apanll amb ashichpa, tárangu, shiyaa ningeem zanganirangiya. Iyshat ¿mayaamshitaja anoo tsiyantakuni, yuwshat zandkini anshat tsiyachinee? Mishat, ¿mayaamshitaja piyarisha mantsirimashsha mangishini chinachinee?
50 Labão e Betuel responderam: — Isto procede do
51 Itaru iyshat, Rebekaa machimaam waritachparee átanicha. Wandaya machimaam zandkush, machingsiya. Neewa, waani ambirisha zaranlliya shiyamun paturunarish wipaya, watam waana Apanll amb ashiru kamachtaranguwa. Waana amuy ipusarangiya, uwshtisin táranganaya.
51 Aqui está Rebeca; leve-a com você e que ela seja a mulher do filho do seu senhor, segundo a palavra do Senhor Deus.
52 Aprahamarinshitini muchchur mazinayaru, tsapush tutunlltayaru, much timucheeru, Apaa, wappari shiy nuwaam kapung istarangsha, tárangiya.
52 Quando o servo de Abraão ouviu tais palavras, prostrou-se em terra diante do Senhor .
53 Sheeru, maacheetsisha mangutari zapan panarangiya, orootam, kurikitam, kamisatam ashiru ichingaru Rebekaam panarangiya. Wanireemtamta, wayucheemtam Labanaam panarangitamta.
53 Tirou joias de ouro e de prata e vestidos e os deu a Rebeca. Também deu ricos presentes ao irmão e à mãe dela.
54 Ashiramchusin, ichingaru tawatsparamchu, annacha Aprahamarini muchchur, wipunashpa katungarangshitisinaya. Katungeersin, anumunsha waarangusin, anshurisha zar tapeerangu, maaranganaya.
54 Depois, comeram e beberam, ele e os homens que estavam com ele, e passaram a noite. De madrugada, quando se levantaram, o servo disse: — Permitam que eu volte ao meu senhor.
55 Tárangu Rebeksha wayuch, wanir ashirusin, Xamachi. Musá ipareetsi machinllpa. Waanari ashiru, nimun chung zar maakinaari, aship zar maaramchush, annaapari ipareetsi machichsha, tárangiya.
55 Mas o irmão e a mãe da moça disseram: — Deixe que ela fique conosco mais alguns dias, pelo menos dez; e depois poderá ir.
56 Itaru, Aprahamarinshitini muchchur, Ndambari. Anoomna nuw zandkeezi. Arang zar taxarariyshpa, watam Apanll waana yuwaa naachi anoo wayaranguwa. Anoo nuw ¿mayaamshitaja arang yanchee? Ashtaa ksangandama; naachima, nuwaanpeetam paturunari pangu, tárangiya.
56 Ele, porém, lhes disse: — Não me detenham, pois o
57 — ausente —
57 Disseram: — Vamos chamar a moça para ver o que ela diz.
58 — ausente —
58 Chamaram, pois, Rebeca e lhe perguntaram: — Você quer ir com este homem? Ela respondeu: — Sim, quero.
59 Ashiramchusin, anacha Aprahamarini muchchur Rebekaa machirangshitisina ichingaru muchchurpatarta. Watam Rebek waana minum nllur yanungamarini taaranguwa.
59 Então deixaram que Rebeca, a irmã deles, partisse, junto com a sua ama, com o servo de Abraão e os homens que estavam com ele.
60 Labansha wizaree wanasir waneeyaru zanganirangiya. Zangankachu tárangiya.
60 Abençoaram Rebeca e lhe disseram: — Que você, nossa irmã, seja a mãe de milhares de milhares, e que a sua descendência tome posse das cidades dos seus inimigos.
61 Ashiramchusin, tsiyatam iwatsparamchusin, Rebek naataranshita. Muchchuree yamayaranllu, muchchurpatari kameechumun ush chipayarandsin naatarangiya. Aprahamash muchchur tachitarangiya. Amb sheersin, Rebekaa yamayashinusin, zapish kusaranganaya.
61 Então Rebeca se levantou com as suas servas e, montando os camelos, seguiram o homem. O servo de Abraão tomou Rebeca e partiu.
62 Anpursha zar, Isaak Neguebash tsap taarangiya. Anshutam kung tipashish taarangtamta. Anootssha kungoo tipashee ísamaranganaya, Apanll anoo posoo kis napkiya tusina.
62 Ora, Isaque veio de Beer-Laai-Roi, porque morava na terra do Neguebe.
63 Zar puputaranllu, Isaaksha paseektakatu shitungeeranllu, mzatsipsha xitarat ashirangiya. Mapiyru xittu, piyam nap ashku, yap nda chinaru amb kameechsha shitungeeshinusin, wanungi turutut shitanu anoo parangiya.
63 Ao cair da tarde, Isaque saiu para meditar no campo. Erguendo os olhos, viu, e eis que vinham camelos.
64 Rebeksha mapiyrtam kameechumun ush kuxinaru, naantachu, nap ashku, parangitamta Isaak káyashinu naantachu anootsi. Paranllu, kameechumun ush kuxinaru an tsapushsha karuwaranllu,
64 Também Rebeca levantou os olhos e, vendo Isaque, desceu do camelo,
65 Aprahamarineetssha muchchur masharangiya. Ichee, ¿chaka anoo? kamuz mzatsish shitungeeshinu naantanllu; ningeem iyap chamayangakatu naanlliya, tárangiya. Aprahamarinsha muchchur: Anoo nuwcha paturunari wipa yuw kizpur chinaki ancha, tárangiya. Rebeksha anoo mazinarangu, paziku, wachoo chirikpasha kámanarangiya.
65 e perguntou ao servo: — Quem é aquele homem que vem pelo campo ao nosso encontro? O servo respondeu: — É o meu senhor. Então ela pegou o véu e se cobriu.
66 Aprahamarinsha muchchur Isaakaa ashpari yuwaa sheeshinu anoo kamanirangiya.
66 O servo contou a Isaque todas as coisas que havia feito.
67 Isaaksha Rebekaa anush yamayaranllu, machirangiya wanirinap Sararinpini pangu. Sheeru, anpatarisha yamaranganaya. Yamayaru, Isaak wizanllee kapung chinarangiya. Rebeksha wazaranllee kapungtam chinarangitamta. Isaaksha waniringaz kapungtaa mang' mantsarangu, anoo mikeesha mbizarangiya.
67 Isaque a conduziu até a tenda de Sara, mãe dele. Ele tomou Rebeca, e esta se tornou a mulher dele. Ele a amou; e assim Isaque foi consolado depois da morte de sua mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.