Daniel 5

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Zapishsha, kurak Nabukodonosor tsiparamchu, wipsha Belsasar kurakaam kinarangiya. Uwsha Babiloniyashchee ksutarangiya. Ansha Belsasar; Washunand shaniyeeruni, kis katungpani, átu, minum mil kurak tsipasawa yambirangiya. Ichingurusin shaniyeersin, katungkusin kapung vinoo waaranganaya.
1 Muitos anos depois, o rei Belsazar deu um grande banquete para mil de seus nobres e bebeu vinho com eles.
2 — ausente —
2 Enquanto Belsazar tomava vinho, ordenou que trouxessem as taças de ouro e prata que seu antecessor, Nabucodonosor, havia tirado do templo em Jerusalém. Queria beber nessas taças com seus nobres, suas esposas e suas concubinas.
3 — ausente —
3 Então trouxeram as taças de ouro do templo, a casa de Deus em Jerusalém, e o rei e seus nobres, suas esposas e concubinas beberam nelas.
4 Vinoo waarangusin, mang' ksaksin, apanllputseetssha orpa, mishat ur mburshimashpat tinama, misha yasinaatstam tinama, patumbcheetstam tinamaa ichinguroo kis ungirtaksin, yasiyastangat ashiranganaya.
4 Enquanto tomavam o vinho, louvavam seus ídolos feitos de ouro, prata, bronze, ferro, madeira e pedra.
5 Ashishtarusin, yap nda chinarana anush tputssha uw yakarangiya. Yuwash mbarin kurakurtaru 'sineeru anush yakarangu, pangusimun watandpunu mburshimun yandamaam chtarangiya. Kuraksha uwee yandayandaru, anoo parangu,
5 De repente, viram dedos de mão humana escreverem no reboco da parede do palácio real, perto do candelabro. O próprio rei viu a mão enquanto ela escrevia,
6 kizpur puniku, kaxiwatatara ashirangu, wanutssha ichinguru ta ta ta kizpur ashirangiya.
6 e seu rosto ficou pálido de medo. Seus joelhos batiam um contra o outro, e suas pernas vacilavam.
7 Kapung punirustarangu, muchchuree; Babiloniyashuch natstampan, misha tuwachimapaneetstam, misha wishunootstam kuruzushinints. Mikeerus naanints, táshinints, tárangu. Yasampansha kusarangsin, Kuraksha yasampanee, ¿Chakamasa nee yandamaa natstamaam yasariya? Natstayaru, yuwaa átu anoo itsinsaru nuwaa kamankachu, nuwsha anoo kurakaam ínachima. Sheeri, kurak wamari kizpur kawapanamish túmartachima. Xanoomsha orpa tinama panachima. Ashkachuri, uwsha kizpuree kurak kinachiya, Belsasar tárangiya.
7 Aos gritos, o rei mandou chamar os encantadores, os astrólogos e os adivinhos. Disse aos sábios da Babilônia: “Quem conseguir ler esta inscrição e me disser o que ela significa será vestido com um manto vermelho, e em seu pescoço será colocada uma corrente de ouro. Ele se tornará o terceiro em importância em meu reino!”.
8 Itaru, yasampansha ichingarusin minamtiyam yandamaa nda mangoonaranganaya. Kurakaa kamanimaam izuuru pinasaranganaya.
8 Quando todos os sábios do rei chegaram, nenhum deles foi capaz de ler a inscrição nem de dizer o que ela significava.
9 Ashiri kurak Belsasar aranginasha kapung punirangu, tash kizpur kaxiwatarangiya. Kurakawshtisin ichingurusin yuw shaneerana an nda pakchiyam yasarangusin, ¿Tamaycheezich? táranganaya.
9 O rei ficou muito assustado, e seu rosto, ainda mais pálido. Seus nobres também ficaram abalados.
10 Itaru, kuraksha Belsasar wanir yuwaa zamamtarana, anoo mazinarangu, wipash pang' pshturangu, wipaatssha, Mshee, shiy urutamari kurak taachsha. Mangish mantsarinllpa. Mishat, punikush kaxiwatinllpa.
10 A rainha-mãe soube do que estava acontecendo ao rei e seus nobres e foi depressa à sala de banquetes. Disse ela a Belsazar: “Que o rei viva para sempre! Não fique tão pálido e assustado.
11 Nish minam tputs Babiloniyash yakat taariya. An shiyaa uru istachparee. Daniela sura. Apanll wan uwash taaku, wazareetsiri yasakiya. Uw kizpurcha yasampani. Aparinish pamazumarineetsi mangoonamaam pinasaku, itaru Danielsha anoo yasaku itsinsaru kamantariya. Ashirucha, aparinish, kurak Nabukodonosorsha Danielaa yasampaneem, mishat wishunoomtam urkar ínarangiya. Babiloniyashchee yasampan ichinguru waamari kasiru taarangiya.
11 Há em seu reino um homem que tem nele o espírito dos santos deuses. Durante o reinado de Nabucodonosor, esse homem demonstrou percepção, entendimento e sabedoria como a dos deuses. Seu antecessor, o rei Nabucodonosor, o nomeou chefe de todos os magos, encantadores, astrólogos e adivinhos da Babilônia.
12 Danielash Apanll wan taaru ichingaru itsinsaru natstakiya. Pamazumaatstam natstakiya. Mishat, tsiyatssee nda yasatarich anootstam yasakiya. Kurak Nabukodonosor yasamaam pinasaku, ¿Tamaycheezi? tárangu, Danielsha wanasiri kamanirangu istarangiya. Ashiri shiysha, mshee, Danielaa kuruzungi. Uwsha yandamaa natstayaru, shiyaa kamanchiya, wanir tárangiya.
12 Esse homem, Daniel, a quem o rei deu o nome de Beltessazar, tem inteligência extraordinária e é cheio de conhecimento e entendimento. É capaz de interpretar sonhos, explicar enigmas e resolver problemas difíceis. Mande chamar Daniel, e ele lhe dirá o que significa a inscrição”.
13 Ashiri kuraksha, Danielaa yamashinints, muchchuree tárangu, muchchursha Danielaatssha yamayashinusin, kurakash yushindaranganaya. Kuseeru, kuraksha Danielaa, ¿Shiy wattish Danielish? Mang sirútama Aparini Nabukodonosor Utaáchchee kasirangu, shiyaatssha putayaranllu, nish yushindarangana. ¿Shiy anish, Utaáchchish? kurak tárangiya. Danielsha, Aa. Nuw watatana, tárangiya.
13 Daniel foi levado à presença do rei, que lhe perguntou: “Você é Daniel, um dos exilados trazidos de Judá por meu antecessor, o rei Nabucodonosor?
14 Kuraksha, mang shiyash Apanll wani taaru, shiy ichinguru wazaree mangoonaksha. Ashku, kapung mang' taaru natstamaa yasariya, átssincha shiyaatsee.
14 Soube que o espírito dos deuses está em você, e que é cheio de percepção, entendimento e sabedoria.
15 Ashiri mazinangcha; nuwashuch tputs kizpur yasamaw, yandamaa natstayarusin, kamanimaam nish kusaranganaya. Itaru, nda pakchiyam nuwaa kamanimaam waritaranganaya.
15 Meus sábios e encantadores tentaram ler as palavras na parede e me dizer o que significam, mas não conseguiram.
16 Mang shiynaa ichingaru natstamaam yasaktishcha. Mishat, yuwaatstam mbama, xarashish taaru anootstam kamanimaam yasaktishcha. Ashiriya, nuw shiyaa táchinllpa, Nee yandama natstayarush, nuwaatssha kamaninda. Ashkachush, nuwsha shiyaam kurak wamar kizpur wanasirimish, kawambanamish túmartachinllpa. Anumunsha xaneemshitish orpa tinama panachinllpa. Amb sheeruri, shiysha tuchparinsha kurak Babiloniyashcheem tputs ksutkush taachsha, kurak tárangiya.
16 Soube que você é capaz de interpretar e resolver problemas difíceis. Se conseguir ler as palavras e disser o que significam, será vestido com um manto vermelho, e em seu pescoço será colocada uma corrente de ouro. Você se tornará o terceiro em importância em meu reino”.
17 Ashiri Danielsha yamarangu; Kurakaa, maacheetsi nuwaam panarishpa. Shaana payungcha. Mishat, nuwaa kurakaam ínarishpa. Min tputs kurakaam ínangcha. Itaru ashiritaa, nuw shiyaa tandapunuzimun yandam taaru anoo kamanchinllpa.
17 Daniel respondeu ao rei: “Guarde seus presentes ou entregue-os a outra pessoa; mas eu lhe direi o que significa a inscrição.
18 Sirútama Apanll waamari kasiru an, aparineetsish, Nabukodonosoraa kizpur kurakaam ínarangu kis taarangiya.
18 Ó rei, o Deus Altíssimo deu soberania, majestade, glória e honra a seu antecessor, Nabucodonosor.
19 Tputssha tsapurunas ztaru aparineetsish kuk payurangana. Aparineetsish kizpur puniksin nungtataranaya. Aparinish tputsee natstayaru; Pchangtsa, tákchu, tiptsirisha pachataranaya. Itaru, minootssha tputs; Pcharintspa. Waani taachpa, tákchu, nda anoo pachataranaya. Yuwaa tputs chinaku anoo kurakaam ínatatariya. Itaru, minootssha tputs natsaku, pukireetspaz ashiru wayarangiya.
19 Ele o engrandeceu de tal modo que povos de todas as raças, nações e línguas estremeciam de medo diante dele. Matava quem ele queria matar e poupava quem ele queria poupar; honrava quem ele queria honrar e humilhava quem ele queria humilhar.
20 Itaru, aparinish waanaatstamari kapung kasiru chinarangu, ¿Chakaja nuwapat tputs tatsamooch? Wanindaja, tárangu, anush Apanll uwaatssha tupantsarangu, tiptsiree ksutamaam pinasarangshita.
20 Quando, porém, seu coração e sua mente se encheram de arrogância, ele foi tirado de seu trono e despojado de sua glória.
21 Mirusinlltayaru, tiptsirsha putayarusin, machtayarusin arap wayaranganaya. Anush pastush taaru, maachi manginshuch tamapari ashiru taarangiya. Wakar tamapari ashiru karutaa katungku taarangiya. Sirinsha kachachtaku taarangiya. Ashku, zapan masach taachu, anush wanasirsha chinarangu, Apanlleetssha wamari kasiru anoo mangoonarangiya. Apanll yuwaa waana tputsee zandku anoom wizpuree panakchu kurakaam kinakiya. Na yasayana, tárangu anush Apanllsha aparineetsish yararangiya.
21 Foi expulso do convívio humano. Sua mente se tornou como a de um animal, e ele viveu entre os jumentos selvagens. Passou a comer capim, como os bois, e foi molhado pelo orvalho do céu, até entender que o Deus Altíssimo domina sobre todos os reinos do mundo e nomeia quem ele quer para governar sobre eles.
22 Itaru, na kurakaa Belsasara, shiy aparineetsish taarash yasaktaatish, ashtaa na shiysha aparinish tamatarpari ashiru, shaanaatstamari ungirtakush taaksha. Nda wanasirsha taaksha.
22 “Ó Belsazar, o senhor é sucessor dele e sabia de tudo isso, mas mesmo assim não se humilhou.
23 Nda pakchiyam Apanllee chinakush, Apanllee michitkush, Apanllish pang' mangaw waashee yáyarush, tputseetssha yambiyarush anushsha vinoo kanapeerus waaksha. Waakus, saanaatsee apanllputsiris, yuw orpa, mishat ur mburshimashpa tinarangis, yasinaatstam tinama, misha patumbcheetstam tinarangis anoo ashpaatsiree ungirtakus taaksa. Apanllputsiris nduntaa wach paku, misha nduntaa mazinaku, misha nduntam pakchiyam yasamaam waritaku, anootstaa siysa ungirtaksa. Itaru, Apanlleetssha Taarashipanee nda pakchiyam ungirtamaam chinaksa. Apanlltaa shiyaam taarashish wayaku, itaru shiysha Apanllee kapung tayutaritaksha.
23 Desafiou o Senhor dos céus e mandou trazer essas taças do templo. O rei, seus nobres, suas esposas e suas concubinas beberam vinho dessas taças enquanto louvavam deuses de prata, ouro, bronze, ferro, madeira e pedra, deuses que não veem, não ouvem, nem sabem coisa alguma. Mas o rei não honrou ao Deus que lhe dá fôlego de vida e controla seu destino.
24 Ashirucha, Apanll waana nee tsiyatssee yandamaam zanganirangiya. Ipunpunar tsiyatsis yandarangiya.
24 Por isso Deus enviou a mão que escreveu a mensagem.
25 MENÉ, MENÉ, TEKEL PARSÍN, átu, yandarangiya.
25 “Esta é a mensagem que foi escrita: Mene, Mene, Tequel e Parsim.
26 Ashiri yuwaa átu anoo na kamanchintspa. MENÉ, átu an, Tatsameenllcha atiya. Apanll shiyaa kurakaam ínarangu, natsha zar shiyaam tatsameenlliya. Na musásiri tsipachsha, átcha.
26 E este é o significado das palavras:
27 Mishat, TEKEL, átu ansha yácharangu átcha. Watam Apanll shiyaa yacharangu, itaru shiysha nda wanasirimshee taarashish tatsamoorangush, mantsir taarangshawa.
27 Tequel : Você foi pesado na balança e não atingiu o peso necessário.
28 PARSÍN, átu anoo, chawpishtama átu atiya. Shiy tsipakchush tsimbun tputs, kurakaam kinachinllinaya, Medshuch tputs, mishat Persiyashchitam tputsi, ashkatssin uwshtisin tputsireetsish ksutchinllinaya, Daniel tárangiya.
28 Parsim : Seu reino será dividido e entregue aos medos e aos persas”.
29 Ashiri anuritam kurak Belsasarsha tputsee kamachtarangu, Danielaa kamaz kizpur kawambanamash túmartaranganaya. Mishat, xanuzeetstam orpa tinama yáyarusin, wayarpunush tuxantaranganaya. Sheersin, Belsasarsha Danielaa kurakaamsha ínarangiya. Danielaa tsimbuna tputs kurak kasirangiya.
29 Então, por ordem de Belsazar, vestiram Daniel com um manto vermelho, colocaram em seu pescoço uma corrente de ouro e o declararam o terceiro em importância no reino.
30 Amb ashirangu, anuritam psaan kurak Kaldewshuch Belsasaraa pacharanganaya.
30 Naquela mesma noite, Belsazar, rei da Babilônia, foi morto.
31 Ashirangsin, Daríysha Medshuch kurak wasundururpat kusarangu, Kaldewshucheem kurak kinarangiya. Daríy masachirini 62 taaru anush ashirangiya.
31 E Dario, o medo, tinha 62 anos quando se apoderou do reino.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Daniel 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.