Daniel 4

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Nuw kuraki Nabukodonosori siyaam ichingaroomis kirakaa yandakina. Ichingarus tsapurunas ztaru taakis anis, minush k'kuz tsiyatkis anootstamtis ichingurootsis kis taangtsa, atina.
1 O rei Nabucodonosor mandou aos povos de todas as nações, raças e línguas a seguinte mensagem: — Felicidade e paz para todos!
2 Ashiri nuwaa Apanll waamari kasiru an waanaatsee wizpur tuyamandarangu, kizpur napuxtarangi, anoo na siyaa kamanintspa.
2 Quero que todos saibam dos maravilhosos milagres que o Deus Altíssimo fez em meu favor.
3 Apanll kizpurcha. ¿Antaati xaptareeja? Waana zandkachu uru tatsamkiya. Apanll urutamari kurak wamari kasiru taakiya. Wizpursha urutamaritam taakiya.
3 Grandes são os seus milagres, e as coisas que ele fez são espantosas! Pois ele é o Rei eterno e reinará para sempre.
4 Sirútama nuw kuraki mapiyruri, kis nuwaanshu pangi taarangina. Nuwamari tputsee kasiruri, kurikpani kis taarangina.
4 E continuou: — Eu, Nabucodonosor, vivia sossegado no meu palácio, e tudo ia muito bem.
5 Itaru, ashiritaa taakuri, anush psaan maaranguri pamasimastaruri, taamaranlluri, kizpur punirangina. Izuuru kapung punirustaranguri, mapiymaam pinasarangina.
5 Mas certa noite tive um sonho que me deixou preocupado. Enquanto dormia, ideias e visões horrorosas tomaram conta de mim.
6 Ashiriya, chiyzayashti Babiloniyashchee yasampan ichinguru kuruzurangina. ¿Mayaamaja ashiru pamazurangi? Anoo yasampansha kamanpanda aturi, kuruzurangina.
6 Por isso, mandei chamar todos os sábios da Babilônia, para que eles me explicassem o sonho.
7 Ashiriya, Babiloniyashuchsha yasampan, tuwachimapanitam, mishat wazurirtam nuwash kusataranganaya. Kuseersin, nuwsha pamazumareetsi kamanirangina. Itaru, uwshtisin ichingurusin; Kurakaa, yasareezini. ¿Mayamasaja ashiru pamazurangish? tárangusin, izuuru kamanimaam pinasaranganaya.
7 Vieram então os sábios, os adivinhos, os astrólogos e os feiticeiros, e eu lhes contei o sonho, mas nenhum deles pôde explicá-lo.
8 Anumunsha zapish Danielsha nuwash kusarangiya. Nuw Danielaa min sur yásamarangina, nuwaana apanlliri sura Belsasara. Danielaa Apanll wani mangoo p'tseeku, ichinguru yasatariya. Ashiri nuwsha Danielaa pamazumareetsi kamanirangina.
8 Finalmente, apresentou-se Daniel, conhecido também como Beltessazar, nome que recebeu em honra do meu deus. O espírito dos santos deuses está nele, e por isso eu lhe contei o meu sonho. Eu disse:
9 Belsasaraa, nuw shiyaa yasampaneem urkar wayarangina. Urutari Apanll wani shiyash taakiya. Anoo nuw yasakina. Ashiri Apanll wani shiyash taaku, mangeetsish p'tseeku, yuwaa ashtachu anoo yasaksha. Ashiri na shiyaa pamazumareetsi kamanchinllpa. Shiysha nuwaa itsinsaru kamaningandama. ¿Mayaja nuwaam tushiych?
9 “Beltessazar, chefe dos adivinhos, eu sei que o espírito dos santos deuses está em você e que não há mistério que você não possa explicar. Por isso vou lhe contar o sonho e quero que você explique o que ele quer dizer.
10 Ashiri na mazinangcha; Nuw kirimshi maaruri pamazurangina. Tsapurunas apusanand minam yasin kizpur wazuran xiyaru parangina.
10 Eu estava deitado na cama e, de repente, tive uma visão. Nela vi uma árvore muito alta, plantada no centro da terra.
11 Yasinaa napkuri, aranginasha kizpur wazuran kanungarangu, mishat washitaneerangitamta. Sing kanindamun kandanirangiya. Yuwamand tsap tspakatu anumanda tputs napku yasinaa pamaam waritarangiya.
11 A árvore cresceu e cresceu até tocar o céu e era tão grande, que podia ser vista de qualquer lugar do mundo.
12 Warsha kizpur wanasirimuna. Wanussha zapanimuna. Ichingaru tsapurunas tputs, zamzitam katungamaam waritarangiya. Anush wakaratam watandpish kariymaam waritarangitamta. Mishat, wapzarushsha tsiripich ixatarangiya. Anumunamari, yasinamun ichingaru tputs, mishat maachtatam wanasir kis taaranganaya.
12 As suas folhas eram belas, e ela dava tantas frutas, que o mundo todo podia se alimentar delas. Animais selvagens descansavam na sombra da árvore, as aves faziam ninhos nos seus galhos, e todos os seres vivos se alimentavam das suas frutas.
13 Mishat, anumun nuw miranish pamaskuri, Apanll wasundurur yuw tputsee ksutkana an, minum kanindap káyashinu karuwatanu parangina.
13 Eu ainda estava sonhando, quando, de repente, vi um anjo-vigia que descia do céu
14 Karuweeru, kapung tsiyatku; tárangiya.
14 e dizia em voz muito alta: ‘Derrubem a árvore, cortem os seus galhos, tirem as folhas e joguem fora as frutas. Espantem os animais que estão descansando na sua sombra e as aves que estão nos seus galhos.
15 Itaru, pucheetsinaa xixpurpatari ksangtsa. Kateenpa ngusamb mbammashpa kamuriyarus, anshuri karutash ksangtsa. Timburanllizeetsirita waani sirin kachachtachpa. Mishat, wakarpa washunand karutash taachinllinpa
15 Mas deixem ficar o toco e as suas raízes e o amarrem com correntes de ferro e de bronze, no meio do capim bravo, no campo. Assim o sereno cairá sobre esse toco — esse homem —, e ele comerá capim como os animais.
16 Anush nllitarisha chinakchu, maachi chinuz mangu ashisha taaku, tsimbun matayaru masach kachingchiya.
16 Ele perderá o juízo e começará a pensar como animal; sete anos viverá assim.
17 Iy Apanllini wasundururini, Apanll kurakaa ichingaru wamari kasiru taaku, anoo tputs ztaru yasapana atuni, waneeshee shiyaam wayamaam zandkiniya. Yuwaa tputs Apanll waana zandku, anoo kurakaam ínakiya. Pukireetstaa tputs ipuseeru, kurakaam ínamaam waritaritamta, Apanll wasundurur tárangiya.
17 Esta é a sentença dada pelos anjos, pelos anjos-vigias do céu, a fim de que todos saibam que o Deus Altíssimo domina todos os reinos do mundo. Ele dá esses reinos a quem quer, mesmo ao mais humilde de todos os homens.’ ”
18 Ashiri, Belsasaraa, watacha yuwaa pamasirangi anoo na shiyaa kamaneenlli. Ashiri na shiysha, nuwaa kamaningandama. Itaru, nuw tputsee yasamawaa ichinguru kuruzeeruri, kamaninda, táranguri, uwshtisin nda nuwaa kamankusin, izuuru xapooranganaya. Itaru, shiynaa ichinguru mangoonaktishcha, watam shiyash Apanll wizpur taaruwa, nuw Danielaa tárangina.
18 E Nabucodonosor terminou, dizendo: — Foi esse o sonho que eu tive, e nenhum dos meus sábios pôde me explicar o que ele quer dizer. Mas você, Beltessazar, pode dar a explicação porque o espírito dos santos deuses está em você. Portanto, explique o que o sonho quer dizer.
19 Ashiri Danielsha nuwaa kuki mazinarangu, kapung mang' mantsarangu, mangush chinachintar ashirangu, ashiri Belsasaraa, yuwaa pamazurangi anoo punirustakush, mangish mantsarinllpa, tárangina. Itaru, Belsasarsha nuwaa tárangiya; ¡Maya, kurakaa! Ichingaru yuw pamasarangish an shiyaam yutaritshish tushiychu, anoom ashirangsha. Nuw shiyangaz kapungcha mangi mantsaki. Apanll kundarareetsinaareesha ashiru waneekchu, waritachparee, atina.
19 Ao ouvir isso, Daniel, também conhecido como Beltessazar, ficou espantado e por alguns instantes não sabia o que pensar. O rei lhe disse: — Beltessazar, não se preocupe com o sonho nem com o que ele quer dizer. Mas Daniel respondeu: — Ó rei, quem dera que o sonho e a sua mensagem não fossem a respeito do senhor, mas a respeito dos seus inimigos!
20 Kurakaa, yuw yasin wazuran kanindamun kandaniru, anumandari tsapurunasshuch ichingaru pamaam waritaru, parangish, an shaanaatsi ashirangsha.
20 O senhor viu uma árvore que cresceu e cresceu até tocar o céu e que era tão grande, que podia ser vista de qualquer lugar do mundo.
21 Mishat, warsha kizpur wanasir kamachpaptaru, wanussha zapan ichingaru tputs katungamaam waritarangu, warsha tapeeru, wakar anush kariyrangana, wapzarushsha tsiripich ixatataru parangish,
21 As suas folhas eram belas, e ela dava tantas frutas, que o mundo todo podia se alimentar delas. Animais selvagens descansavam na sombra da árvore, e as aves faziam ninhos nos seus galhos.
22 an yasin shiycha, kurakaa. Mishat, yasin kizpur wazuran kanungarangu, kanindamun íwar kandaneeru parangish, an shiy ichingaru kasirush kurakaa taakish, shiyamunamari wizpurirish tputs zapan kis taakana, anoom ashirangsha.
22 — Aquela árvore, ó rei, é o senhor. Pois o senhor se tornou poderoso, e o seu poder aumentou tanto, que chegou até o céu, e o seu domínio se estendeu pelo mundo inteiro.
23 Mishat, pamaskush, Apanll wasundurur tputsee ksutamapan kanindamand karuweeru, tsiyatku; Yasinaa tuwayarus, ichinguru wapzar kuwtayarus ksangtsa. Itaru, pucheetsinaa anootsiri waxixpurpatari ksangtsa. Sheerus, kateenpa ngusamb mbammashpa kamuriyarus, karutash wayayarus ksangtsa. Waani sirin kachachtachpa, misha waani wakarpa karutush taapana, ashku tsimbun matayaru masach tushiychiya, Apanll wasundurur ántaru pamasarangish,
23 E o senhor viu também um anjo-vigia descendo do céu e dizendo: “Derrubem a árvore e quebrem todos os seus galhos, mas deixem ficar o toco e as suas raízes e o amarrem com correntes de ferro e de bronze, para que fique no meio do capim bravo, no campo. Assim o sereno cairá sobre esse homem, e ele terá de comer o que os animais comem. Sete anos ele viverá assim.”
24 an kurakaa, waana Apanll shiyaa waneekchu ashtachish anootscha ántaru pamasarangish.
24 E Daniel continuou: — E agora vou dar a explicação. Este sonho trata da sentença do Deus Altíssimo contra o senhor, ó rei.
25 Yuwash zari Apanll shiyaa wanimaam waritakchu, anush tputsirish shiyaa putayarusin, arap wanllitaru wayakchunll, washunand wakarpa karutaa katungkush taatsha. Sirinsha shiyaa kachachtataw ashku taachsha. Kurakamuntaatish tsimbun matayaru masach chinuzpa yapandarush taachsha. Itaru, yuwash shiy Apanllee wizpur izuuru mangoonkachish, anush Apanllsha shiyaa yusur wanasiri wayakchu, shiysha; Apanll waamari tsapurunasshuchee ichingaru kasiru taakiya, táchsha. Yuwaa tputs waana zandkachu anoo kurakaam ínakiya, táchsha.
25 O senhor será expulso do meio dos seres humanos e ficará morando com os animais selvagens. O senhor comerá capim como os bois, dormirá ao ar livre e ficará molhado pelo sereno. Isso durará sete anos, até que o senhor reconheça que o Deus Altíssimo domina todos os reinos do mundo e coloca como rei o homem que ele quer.
26 Mishat, Apanll wasundurur; Yasinaa puchi xixpurpatari tsapush ksangtsa, tárangu, an watacha Apanll shiyaa yusur kurakaamtam ínayaru kasachu anooma, tárangiya. Ashiri shiysha kurakaa, Apanllee mangoonkachush, Apanllimari wamari kasiru taaku, taachsha.
26 A ordem do anjo para que deixassem ficar o toco da árvore com as raízes quer dizer que o senhor será rei de novo, mas só quando confessar que Deus domina o mundo inteiro.
27 Ashiri kurakaa, nuw shiyaa wanichinllpa; na wanasirsha chinangcha. Mangiptish taangcha. Yusur arangeem yutarit chinarinllpa. Yutaritshishee izuuru mapiyngcha. Wanasiri chinakush, pukiree tputsi istangcha. Ashkachush, nda yutarit shiyaa tushiychinlla. Wanasirshaparee kis taachsha, atina, Daniela nuwaa tárangiya.
27 Ó rei, aceite o meu conselho. Deixe de pecar e faça o que é certo; acabe com as suas maldades e ajude os pobres. Assim talvez o senhor possa continuar a viver em paz e felicidade.
28 Yuw aship Nabukodonosoraa Apanll tuyamandarangu, an ichinguru tatsamoorangiya.
28 E, de fato, tudo isso aconteceu com o rei Nabucodonosor.
29 Minam masach tushiyramchu, anumun kurak Nabukodonosorsha pangumunsha íwar warapamamun káreeru, anush naanat ashishtar ashirangu, yaktaa Babiloniyaa ichinguru pakeeru,
29 Doze meses mais tarde, ele estava passeando no terraço do seu palácio na cidade de Babilônia
30 ¿Yakat Babiloniy waninllta? Nuw kizpureeri tputsireetsi kamachtaranguri, yaktaa kizpur wanasiri nuwaam taarasheemi panguranganaya. Nish taakuri, tputsee ztaru ksutkina. Nuwaanaatsi wanasir tuyamandayaruri, kasachina, ántar ashirangu,
30 e disse: — Como é grande a cidade de Babilônia! Com o meu grande poder, eu a construí para ser a capital do meu reino, a fim de mostrar a todos a minha grandeza e a minha
31 ndaturi tsiyatam iwaparu, íwar kanindamand tsiyatsis kimarangiya. Kurakaa Nabukodonosoraa, mazinangcha; na shiy nimunari ndusha kurakish taachsha.
31 O rei ainda estava falando quando veio uma voz do céu, que disse: — Preste atenção, rei Nabucodonosor! Este reino não é mais seu.
32 Tputs shiyaa putayarusin, arap macheersin, wanllitashtish chinuzpa karutaatsimsha katungkush wakar tamaparee ashishtish tsimbun matayaru masach taachsha. Anshunaapa Apanllee chinakchush, Apanll wamari tsapurunasshuchee ichinguru kurak kasiru taakiya. Tputseetssha yuwaa waana zandkachu anoo kurakaam ínakiya, táchsha, kanindamand k'kuz ántar ashirangiya.
32 Você será expulso do meio dos seres humanos, ficará morando com os animais selvagens e comerá capim como os bois. Isso durará sete anos, até que você reconheça que o Deus Altíssimo domina todos os reinos do mundo e coloca como rei quem ele quer.
33 Ashiri yuwartatam Apanll wasundurur kamanirangu, anuritam tatsamoorangu, kurak Nabukodonosorsha mirusinlltayaru, tiptsirsha urkaree putayaru, arap wanllitaru machtayaru wayarangana. Anush pastush taar ashirangu, karutaa katungku wakar tamatarpari ashiru taarangiya. Sirinsha kachachtaku taarangiya. Muchsha wazuran kanungarangiya. Wachizupsha yungan wachizup tamapari ashisha taarangiya.
33 Naquele mesmo instante, cumpriu-se a sentença contra Nabucodonosor. Ele foi expulso do meio dos seres humanos e começou a comer capim como os bois. Dormia ao ar livre e ficava molhado pelo sereno. O seu cabelo ficou comprido, parecido com penas de águia, e as suas unhas cresceram tanto, que pareciam garras de um gavião.
34 Ashiriya, nuw Nabukodonosori tsimbun matayaru masach tatsamoochu, anush, wanasirsha chinaranguri, íwar kanindap nap ashiranguri, anush yararangshitina. Apanlleetssha kapung ungirtaranguri; Apaa wappari. Shiy urutamari kasiru taaksha. ¿Shiy wizpurirish antaati pastacheeja? Urutamari ksutkush taachsha.
34 O rei disse: — Depois de passados os sete anos, eu olhei para o céu, e o meu juízo voltou. Aí agradeci ao Deus Altíssimo e dei louvor e “O poder do Altíssimo é eterno; o seu
35 Tputs minamtiyam shiy tamapari ashiru wanindaja. Apaa, shiy, kanindpicheetstam, mishat tsapurunasshucheetstam yuw shaana chinakish anoo ashiksha. Itaru, tputs minumtiyam ashimaam wanindaja. ¿Chakaja shiyaa, Mayaamsha ashiksha, tách? Támaam wanindaja, Apanllee nuw ungirtakuri tárangina.
35 Para ele, os seres humanos não têm nenhum valor; ele governa todos os anjos do céu e todos os moradores da terra. Não há ninguém que possa impedi-lo de fazer o que quer; não há ninguém que possa obrigá-lo a explicar o que faz.”
36 Amb táranguri, anush musásiri yararanguri, yusur wanasirsha chinarangina. Ashiri nuwaa istamapan, mishat kurak tsipasawtam nuwangaz nachungurangusin, nuwaa parangusin, pangipi machiranganaya. Anush nuwaa yusur kurakaamtam ínarangandanaya. Ashiranguri, nuwsha yusur kizpur kuraktam kinaranguri taarangina. Tputsireetsi ksutkuri, izuuru kizpurshiti sirútama taarangi anumand kasirinasha kurak taakina.
36 — Logo que o meu juízo voltou — continuou Nabucodonosor —, eu recebi outra vez a minha honra, a minha majestade e a glória do meu reino. Os meus conselheiros e as altas autoridades do meu governo me receberam de volta. Fui rei de novo, com mais poder do que antes.
37 Ashirucha, na nuw kuraki Nabukodonosori Apanllee waamari kasiru anoo chinakuri, ungirtakina. Apanll uru tputsee itsinsaru natstakiya. Tputs waanaatsee ungirtakana anoo tpazakiya. Ashku mangu p'tseeku, itsinsaru mangoonkanaya, nuw siyaa atina, kurak Nabukodonosor kirakamun yandaku, tárangiya.
37 Portanto, eu, o rei Nabucodonosor, agradeço ao Rei do céu e lhe dou louvor e glória. Tudo o que ele faz é certo e justo, e ele pode humilhar qualquer pessoa orgulhosa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Daniel 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.