Daniel 3

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Ashiriya, kurak Nabukodonosor tiptsiree maachee kapung tputs tamapari ashiru, orpat tinamaam kamachtarangiya. Íwaririni 30 metro, wamanarinsha tuchip metro ashiru tinangints. Sheerus, tsap Doramun watandsamun, itsireerus wayangints, yakat Babiloniy watsirishta, tiptsiree kamachtaku tárangiya.
1 O rei Nabucodonosor fez uma imagem de ouro de vinte e sete metros de altura e dois metros e setenta centímetros de largura, e a ergueu na planície de Dura, na província da Babilônia.
2 Tiptsirsha maachee orpa tinayarusin, iwaparangusin, Nabukodonosorsha wamachtashee kamachtarangu; Kurakaa ichingaru Dorash watandsash shaniymaam kuruzushinints nuwaa tinamari ungirtamaama, tárangiya. Ashiri wámachtashsha naatarangsin, kurakawaa ichinguru kuruzuranganaya. Alkaldee, gobernadoroo, sundarootstam urkaree, tsiyatssee yaramapaneetstam, mishat kurikee ksutamapaneetstam ichinguru kurakawaa shambatamaam kuruzuranganaya.
2 Depois convocou os sátrapas, os prefeitos, os governadores, os conselheiros, os tesoureiros, os juízes, os magistrados e todas as autoridades provinciais para assistirem à dedicação da imagem que mandara erguer.
3 Ashiri Babiloniyashuchsha kurak ichingurusin washunand tinamaa ungirtamaam shaniyaranganaya.
3 Assim todos eles, sátrapas, prefeitos, governadores, conselheiros, tesoureiros, juízes, magistrados e todas as autoridades provinciais se reuniram para a dedicação da imagem que o rei Nabucodonosor mandara erguer, e ficaram de pé diante dela.
4 Ichinguru shaniyarangsin, tsiyatssee kamanimapansha tputs chiyzayaru, kapung tsiyatarangiya. Mazinangtsa; ichingurus minshucheewtamtis tsap taakis, yuwis nllitaritaa k'kuz tsiyatkis anis, ichingurus nuwaa kuki mazinangantsa. Kurak Nabukodonosor waama apanllirini orpa tinamaam kamachtarangiya.
4 Então o arauto proclamou em alta voz: "Esta é a ordem que lhes é dada, ó homens de todas nações, povos e línguas:
5 Ashiri siyaa kurak ateeja; Wakar wits pu pu tákchu anoo mazinakchus, misha tirutzee, kitaraatstam, tamburaatstaam ichinguru mazinakchus, ashiriya tutunlltayarus, nuwaa apanlliri orpa tinamaa ungirtangtsa, átcha.
5 Quando ouvirem o som da trombeta, do pífaro, da cítara, da harpa, do saltério, da flauta dupla e de toda espécie de música, prostrem-se em terra e adorem a imagem de ouro que o rei Nabucodonosor ergueu.
6 Mishat, kurak Nabukodonosor siyaa atitamta; Yuw tputs nuwaa apanlliri ungirtamaam ngatku, anoo putayarusin, mikeeru tandapunuzish yuwash sumas kizpur ksan taaru anush kapeeteerusin, kasachinllinpa, áttanda Nabukodonosora, tsiyatssipan tárangiya.
6 Quem não se prostrar em terra e não adorá-la será imediatamente atirado numa fornalha em chamas".
7 Ashiriya, anootssha tsiyatsis mazinarangusin, ashpartisin tputs wakaraa wits, misha tamburaatstam mazinakchusin, tutunlltayarusin ungirtataranaya.
7 Por isso, logo que ouviram o som da trombeta, do pífaro, da cítara, da harpa, do saltério e de toda espécie de música, os homens de todas nações, povos e línguas prostraram-se em terra e adoraram a imagem de ouro que o rei Nabucodonosor mandara erguer.
8 Itaru, Utaáchichsha tputs apanllputsee ungirtamaam kapung ngataranganaya. Ashiri Kaldewshuchsha tputs anoo yasarangusin; Natu, Utaáchchee tputs sumasush pshtayaruni kasayani, tárangusin, Nabukodonosorapsha naataranganaya.
8 Nesse momento alguns astrólogos se aproximaram e denunciaram os judeus,
9 Kusarangsin; Kurakaa, shiy urutamari kurakish taatsha. Shiyaatsimari urutamari tputs chinaksin taachinlliniya.
9 dizendo ao rei Nabucodonosor: "Ó rei, vive para sempre!
10 Kurakaa, shiysha shaana tputsee ichingurootssin kamachtarangush; Yuwash wakaraa wits mazinakchus, mishat tamburaa, tirutzee, kitaraatstam mazinakchus, nuwaa apanlliree orpa tinama tutunlltayarus ungirtachinllinpa, shiy kamachtakush tárangsha, kurakaa.
10 Tu emitiste um decreto, ó rei, ordenando que todo o que ouvisse o som da trombeta, do pífaro, da cítara, da harpa, do saltério, da flauta dupla e de toda espécie de música se prostrasse em terra e adorasse a imagem de ouro,
11 Mishat, shiy tárangitamtishcha; Tputs nuwaa kuki nda tuminkusin, ashiri putayarus, sumas kizpur ksan taaru anush muchimaam waritariya, shiy tárangitamtishcha, kurakaa.
11 e que todo o que não se prostrasse em terra e não a adorasse seria atirado numa fornalha em chamas.
12 Ashiri kurakaa, na mazinangcha, itaru Utaáchichsha tputs, yuw shaana Babiloniyashchee kurak kasimaam wayarangish, ansha nda shiyaa kukish payukanaya. Iyaa Babiloniyashcheetsini apanllirini ungirtamaam uru ngatkitamanaya. Mishat, shiyaa apanllirish kaneesich orpat tinamaa nda ungirtaktamsinaya. Izuuru ngatkanaya, Sadrak, Misak, misha Abetneku, ashpartisin ashkanaya, táranganaya.
12 Mas há alguns judeus que nomeaste para administrar a província da Babilônia, Sadraque, Mesaque e Abede-Nego, que não te dão ouvidos, ó rei. Não prestam culto aos teus deuses nem adoram a imagem de ouro que mandaste erguer".
13 Ashiri kuraksha Nabukodonosor anoo mazinayaru, kizpur tsiyantarangu, wasundururee kamachtaku; Natu Utaáchchee tputs tuchpari kuruzushinints. Nuwash mikeersin kuschinllpa, átcha, táshinints, tárangu, ashiri uwshtisin kurakash pang' kusaranganaya.
13 Furioso, Nabucodonosor mandou chamar Sadraque, Mesaque e Abede-Nego. E assim que eles foram conduzidos à presença do rei,
14 Kuraksha; ¿Mang siy nuwaa kuki payumaam ngatkus, nuwaa apanlliri kaneesich orpat tinamaa nda anoo ungirtamaam zandkis?
14 Nabucodonosor lhes disse: "É verdade, Sadraque, Mesaque e Abede-Nego, que vocês não prestam culto aos meus deuses nem adoram a imagem de ouro que mandei erguer?
15 Itaru, na kaapanirisha, nuwaa kuki payungtsa. Wakaraa wits, tamburaatstam, misha tiruzeetstam, mazinakchus anurisha mikeerus tutunlltayarus, nuwaa apanlliri orpat tinamaa ungirtangtsa. Itaru, na nimun siy nduniya nuwaa tinamari ungirtakus, uru siyaa mikeeruri sumasush tandapunuzish kapeeteeruri kasachintspa. ¿Tamamaja arang apanll tapachindachints? kurak tárangiya.
15 Agora, porém, quando vocês ouvirem o som da trombeta, do pífaro, da cítara, da harpa, do saltério, da flauta dupla e de toda espécie de música, se vocês se dispuserem a prostrar-se em terra e a adorar a imagem que eu fiz, será melhor para vocês. Mas, se não a adorarem, serão imediatamente atirados numa fornalha em chamas. E que deus poderá livrá-los das minhas mãos? "
16 Ashiri uwshtisin kanungas yámkusin; Itaru, ¿mayaamaja anumand ngutich nambaptapich?
16 Sadraque, Mesaque e Abede-Nego responderam ao rei: "Ó Nabucodonosor, não precisamos defender-nos diante de ti.
17 Iy Apanlleetsimari ungirtakaniya. Anumari iyaa sumasish kapeetkitaateesha, uru tapachindamaam waritariya. Iyaa minpat kiyung yachamaam zandkitaateesha Apanll waana zandku iyaa tapachindachtamtaya.
17 Se formos atirados na fornalha em chamas, o Deus a quem prestamos culto pode livrar-nos, e ele nos livrará das suas mãos, ó rei.
18 Mishat, kurakaa, mazinangcha. Apanll iyaa nduntaatiya tapachindaku ashtaa, iyaana shiyaa kukish payucheezini. Shiyaa apanllirish ungirtamaam kapung ngatkiniya. Mishat, ur tinamaa tutunlltayaruni, ungirtamaam izuuru ngatkitamaniya, Utaáchich kanungas táranganaya.
18 Mas, se ele não nos livrar, saiba, ó rei, que não prestaremos culto aos seus deuses nem adoraremos a imagem de ouro que mandaste erguer".
19 Kuraksha Nabukodonosor anoo mazinayaru, kizpur tsiyantaku, kapung wanuts ksanirangu, tash chumbimbach ashirangiya. Ashiri wasundururee kamachtarangu, Natu, sumas kizpur ksaningints, tárangiya.
19 Nabucodonosor ficou tão furioso com Sadraque, Mesaque e Abede-Nego, que o seu semblante mudou. Deu ordens para que a fornalha fosse aquecida sete vezes mais do que de costume
20 Sumaseetssha kizpur ksaneerangusin, kuraksha wasundururee kizpuriwa, Siysa, Utaáchchee putayarus, kamuriyarus, sumasush tandapunuzish kapeeteerus ksangtsa. Waani anshuri muchinllina, tárangiya kurakaa.
20 e ordenou que alguns dos soldados mais fortes do seu exército amarrassem Sadraque, Mesaque e Abede-Nego e os atirassem na fornalha em chamas.
21 Ashiri sundarsha tuchpaatsiree kanungas putayarusin, yuwaptari kurakaa wamar kamartarana, anpatari kamurimursin, sumasush kizpur ksanish tandapunuzish kapeetaranganaya.
21 E os três homens, vestidos com seus mantos, calções, turbantes e outras roupas, foram amarrados e atirados na fornalha extraordinariamente quente.
22 Kurak, Sumasee kizpur ksaningints sheerus, anush musásiri kanungasee kpitangtsa, tárangu, anuritam sundarsha tuminurangsin, kanungasee sumasush pshtakatu, sundaroo waanaatstatam sumas muchirangu, tsiparanganaya.
22 A ordem do rei era tão urgente e a fornalha estava tão quente que as chamas mataram os soldados que levaram Sadraque, Mesaque e Abede-Nego,
23 Itaru, kanungasinaa tuchpari kamurim sumasish wantsush pantsaranganaya.
23 os quais caíram amarrados dentro da fornalha em chamas.
24 Kuraksha Nabukodonosor wipunashpa kanungasee arapimandari nap ashirangsin, Nabukodonosorsha kanungasee paranllu, punirustarangu, mikeeru chiyzata ashiranllu, wipunasheetssha; ¿Ndusha tuchpanandari tputsee kamurima sumasush pshtarangini? Tárangu, wámachtashsha; Aa. Tuchpanandaricha kapeetarangani, tárangiya.
24 Mas, logo depois o rei Nabucodonosor, alarmado, levantou-se e perguntou aos seus conselheiros: "Não foram três homens amarrados que nós atiramos no fogo? " Eles responderam: "Sim, ó rei".
25 Nabukodonosorsha, Itaru, nuw ipunpunaroo tputs sumasish xiytangatu kamurishari pakinawa. Nda pakchiyam mbutkanaya. Ipunpunarcha tputsiya. Apanllparee wasundururiya, tárangiya.
25 E o rei exclamou: "Olhem! Estou vendo quatro homens, desamarrados e ilesos, andando pelo fogo, e o quarto se parece com um filho dos deuses".
26 Amb tárangu, kurak sumasinung wach káyamayaru, kapung kuruzirangiya. Sadrakaa, Misakaa, Abetnekoo, Apanllis tiptsiris, shtungangints. Naanints ningeema. Siy Apanlliris kizpurcha, tárangiya. Ashiriya tuchparitssin sumasush shitungaranganaya.
26 Então Nabucodonosor aproximou-se da entrada da fornalha em chamas e gritou: "Sadraque, Mesaque e Abede-Nego, servos do Deus Altíssimo, saiam! Venham aqui! " E Sadraque, Mesaque e Abede-Nego saíram do fogo.
27 Anootssha ichingurusin kurakawin shaneerana anshtisin watsiri xiyeersin, punirustarsin, napataranll ashiranganaya. ¿Kamapari sumas mbuteeriya? atusin, napkusin, itaru ichinguru ashpartisin wanasirinandari, nda pakchiyam mbutaranganaya. Mishat, muchtam nda pakchiyam muchiranganaya. Wamartam nduntam kurarangiya. Nda pakchiyam muchinsam pchazarangiya. Ichinguru wanasirinandari paranganaya.
27 Os sátrapas, os prefeitos, os governadores e os conselheiros do rei se ajuntaram em torno deles e comprovaram que o fogo não tinha ferido o corpo deles. Nem um só fio do cabelo tinha sido chamuscado, os seus mantos não estavam queimados, e não havia cheiro de fogo neles.
28 Ashiri anoo Nabukodonosor parangu, Siy Apanlliris kizpurcha. Waana wasundururee zanganirangu, siyaa tapachindarangiya. Apanllimun mangis taturangus, nuwaa kuki kapeetarangsa. Nuw siyaa pachamaam zandarangtaati, itaru siysa nuwaa apanlliri ungirtamaam ngatarangsa. Uru iyaanaatstamari Apanllirini ungirtakuni taachiniya, tárangsa, tárangiya.
28 Disse então Nabucodonosor: "Louvado seja o Deus de Sadraque, Mesaque e Abede-Nego, que enviou o seu anjo e livrou os seus servos! Eles confiaram nele, desafiaram a ordem do rei, preferindo abrir mão de suas vidas a que prestar culto e adorar a outro deus, que não fosse o seu próprio Deus.
29 Ashiri na siyaa ichingarootsis táchintspa; ¿Tamammasaja tputs nee kanungasee Apanllirini yutarit tsiyatkiya? nuwsha sundarureetsi kamachtakachuri, wanutsee toro toro sheeru ksangi, táchima. Nuwataati tputsiri, nduniya ashiru minshuchtaati tputs, nllitarit k'kuz tsiyatkana antaati ashkusin, uru tsipachinllinaya. Mishat, pangootstam izuuru kapeeteerus ksangints, táchima. ¿Antaati min Apanll tapachindampan wanindaja? Minumaricha Apanllimari tiptsiree tapachindampan taakiya. Apanll kizpurcha, kurak tárangiya.
29 Por isso eu decreto que todo homem de qualquer povo, nação e língua que disser alguma coisa contra o Deus de Sadraque, Mesaque e Abede-Nego seja despedaçado e sua casa seja transformada em montes de entulho, pois nenhum outro deus é capaz de livrar ninguém dessa maneira".
30 Ashiri kurak yusursha tuchpaatsiritam kanungas aranginasha kizpureem kurak ínarangiya, Babiloniyashchee ksutamaama.
30 Então o rei promoveu Sadraque, Mesaque e Abede-Nego a melhores posições na província da Babilônia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Daniel 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.