Daniel 1

Apanlli Kuku (CBUNT) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Jowakim Utaásh kurakaam kinaru, tuchip masach taachu, anush Nabukodonosorsha wasundururpa Irusarinush kusarangsin, yaktaa kátiripeersin,
1 No ano terceiro do reinado de Jeoaquim, rei de Judá, veio Nabucodonosor, rei da Babilônia, a Jerusalém e a sitiou.
2 warataranganaya. Apanllsha kurakaam Nabukodonosoroom kasimaam wayarangiya. Kasirangusin, Utaáshchee kurak Jowakimaa putaranganaya. Sheeru, Nabukodonosor Apanllish pang' wanasirimshish pshturangu, maachee orpat tinam zapan taarangu, anoo ichingaru yarangu, waanpeesha watsapun kanapurangu, anootssha waanshu apanllputsirini pang' wayayaru kasarangiya. Mishat, Utaáshcheetstam tputs zapan muchchureem putayarusin, yaktap Babiloniyap machtarangiya.
2 O Senhor lhe entregou nas mãos a Jeoaquim, rei de Judá, e alguns dos utensílios da Casa de Deus; a estes, levou-os para a terra de Sinar, para a casa do seu deus, e os pôs na casa do tesouro do seu deus.
3 Anush Nabukodonosor kusarangu, Aspinasaa, waanaatsee pang' ksutamapani kuruzurangu; Israelchichee tputs zapan yushindarangina. Kurakaa maachirita, mishat kurakatam tiptsir kizpur yasampaneew yushindarangina.
3 Disse o rei a Aspenaz, chefe dos seus eunucos, que trouxesse alguns dos filhos de Israel, tanto da linhagem real como dos nobres,
4 Ashiri shiysha anoo kanungasee wánguyar ndunari, matambshee ipusangcha. Chinamaam kapung yasaru, maachta ashparit yasaru, mikeeru mangoonkana anoo ipuseerush, iyaanaatsi k'kini Kaldew tayaspatangcha. Mishat, nuwaam istamapan taamaam iyaa zitaminarinee wayandamari tayaspatangtamcha. Ashiri shingcha, tárangiya Nabukodonosor Aspinasaatsi.
4 jovens sem nenhum defeito, de boa aparência, instruídos em toda a sabedoria, doutos em ciência, versados no conhecimento e que fossem competentes para assistirem no palácio do rei e lhes ensinasse a cultura e a língua dos caldeus.
5 Mishat, Nabukodonosor Aspinasaa kamachtarangitamta. Kanungasee ichinguru zar martangcha. Katungtsee, mishat vinootstam nuwaam panakish anchichitam panangcha. Tayapstampaneetssha tuchip masach tayaspatangints, tángcha. Tuchip masach tushiyramchu, nuwashsha pangi tarawaztaksin taachinllinaya, kurak Nabukodonosor tárangiya.
5 Determinou-lhes o rei a ração diária, das finas iguarias da mesa real e do vinho que ele bebia, e que assim fossem mantidos por três anos, ao cabo dos quais assistiriam diante do rei.
6 Ashiri Aspinas Utaáchchee kanungasee ipusarangiya. Danielaa, Ananiyasaa, Misayelaa, mishat Asariyasaa ashiru ipusarangiya.
6 Entre eles, se achavam, dos filhos de Judá, Daniel, Hananias, Misael e Azarias.
7 Ipusarangu, waanshuchirisha suroo yásamarangiya. Danielaa yásamarangiya Belsasaraa. Ananiyasaatssha yásamarangiya Sadraka. Misayelaatssha yásamarangitamta Misaka. Asariyasaatssha Abetneku átu yásamarangiya.
7 O chefe dos eunucos lhes pôs outros nomes, a saber: a Daniel, o de Beltessazar; a Hananias, o de Sadraque; a Misael, o de Mesaque; e a Azarias, o de Abede-Nego.
8 Ashiri kurakush pang' taarangsin, kurakaa watungash katungarangsin, itaru Danielsha wipunashee; Apanll iyaa Utaáchcheetsini nee katungamaam watsta, tárangiya, tárangu, Aspinaspasha tsiyatarangu, Apanll iyaam Utaáchchineemani katungtsee nllitaritaa katungamaam kamachtarangeeja. Ashiri yaanaatsi tayutaritamaam zandkeezini, Aspinasaa táranganaya.
8 Resolveu Daniel, firmemente, não contaminar-se com as finas iguarias do rei, nem com o vinho que ele bebia; então, pediu ao chefe dos eunucos que lhe permitisse não contaminar-se.
9 Ashiri Apanll Aspinasaa mang' p'tseerangu, Aspinassha Danielaa wanasirpatari tsiyatarangiya.
9 Ora, Deus concedeu a Daniel misericórdia e compreensão da parte do chefe dos eunucos.
10 Itaru, ashiritaa yamarangu; Nuw kurakaa puniktana. Kurak siyaam nee katungats katungamaam wayarangiya. Mishat, vinootstam waamaam wayarangitamta. Ashiriya siysa kurakaa watungash nda katungkus, xangitkachus, nllitarit kanungas tamaparee ashishtis nda tatsamoorus matambish taakus, kuraksha anumand nuwaatsshaparee pachamaam kamachtachiya. Ashiri watsiparee, Aspinas tárangiya.
10 Disse o chefe dos eunucos a Daniel: Tenho medo do meu senhor, o rei, que determinou a vossa comida e a vossa bebida; por que, pois, veria ele o vosso rosto mais abatido do que o dos outros jovens da vossa idade? Assim, poríeis em perigo a minha cabeça para com o rei.
11 Itaru, kurakush pang' tputs katungtsee panampan taarangu, anootssha Aspinas urutari kamachtarangiya, Danielaa wipunashpatari ksutamaama.
11 Então, disse Daniel ao cozinheiro-chefe, a quem o chefe dos eunucos havia encarregado de cuidar de Daniel, Hananias, Misael e Azarias:
12 Ashiri Danielsha katungtsee panampanee tsiyatarangu; Nuw shiyaa táchinllpa, Iyaam windanashimari panangcha. Waamaamsha kungunandari panangcha. Amb ashkuni, chung zari yachachinipa.
12 Experimenta, peço-te, os teus servos dez dias; e que se nos deem legumes a comer e água a beber.
13 Ashiri chung zar tushiyramchu, iyaa napangcha. Wandaya iyaa xangitamawshtini pakchush ashiri, watsta, tángcha. Wandaya min kanungas kurakaa watungash katungkana anpat tatsamooriniya pakchush, ashiri yuwari katungkini anumaritam panangandama, Daniel tárangiya.
13 Então, se veja diante de ti a nossa aparência e a dos jovens que comem das finas iguarias do rei; e, segundo vires, age com os teus servos.
14 Ashiri katungtsee panampansha, Chung zari yachayani, tárangiya.
14 Ele atendeu e os experimentou dez dias.
15 Chung maats tushiyramchu, katungtsee panampansha napku, ichingarusin wanasirinand matambshinandari wanuts sitatseew parangiya. Kanungas yuw kurakaa watungash katungkana anootsim wamari kasiranganaya.
15 No fim dos dez dias, a sua aparência era melhor; estavam eles mais robustos do que todos os jovens que comiam das finas iguarias do rei.
16 Ashiri katungtsee panampan anoo parangu, Ashiri siy na kurakaa watungash katungamaam watsta, misha vinootstam waamaam watsta, tárangiya. Sheeru anumunsha, windanashimari martarangiya kungupta.
16 Com isto, o cozinheiro-chefe tirou deles as finas iguarias e o vinho que deviam beber e lhes dava legumes.
17 Apanllsha Danielaa wipunashpatari istarangu mangoo kapung p'tseerangu, Kaldewshuchee wayandamari ichingaru mangoonaranganaya. Apanll Danielaa arangeem wayasasheem panarangu, yuwaatstam miranish pamastarich anootstam ashpari yasarangiya.
17 Ora, a estes quatro jovens Deus deu o conhecimento e a inteligência em toda cultura e sabedoria; mas a Daniel deu inteligência de todas as visões e sonhos.
18 Ashiri tuchip masach tushiyramchu, yuwamun kurak Nabukodonosor, Kanungasee tuchip masach tayaspatangints, tárangu, anamun Aspinassha kanungasee ichinguru, kurakapsha machtarangiya.
18 Vencido o tempo determinado pelo rei para que os trouxessem, o chefe dos eunucos os trouxe à presença de Nabucodonosor.
19 Kuraksha ashpaatsiri kanungas tsiyatarangiya. Tsiyatarangu, itaru minuntiyam kanungas Danielpa wipunashpatatam nda tatsamooranganaya. Wamaritssin aranginasha kapung mangoonaranganaya. Ashirangsin, anshurisha kurakaam istampan taaranganaya.
19 Então, o rei falou com eles; e, entre todos, não foram achados outros como Daniel, Hananias, Misael e Azarias; por isso, passaram a assistir diante do rei.
20 Anush taarangsin, kurak Nabukodonosor yachamaam yasampaneewaa kuruzurangu, itaru Danielsha, wipunashpatari wamaritssin yasampanee kasiranganaya. Uru wanasiri kurakaa kamaniranganaya. Wishunootstam mishat yasampaneewaatstam wamaritssin kasiranganiya.
20 Em toda matéria de sabedoria e de inteligência sobre que o rei lhes fez perguntas, os achou dez vezes mais doutos do que todos os magos e encantadores que havia em todo o seu reino.
21 Ashiri Danielsha zapan masach kurakash pang' taachu, anush Sírsha Babiloniyashcheem kurak kinarangu, anush Daniel kasarangiya.
21 Daniel continuou até ao primeiro ano do rei Ciro.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Daniel 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.