Atos 13
Apanlli Kuku (CBUNT) vs ARA
1 Ántiyukash Isusoom tayaspatamaam taaranganaya. Kamanirangana Isusoo kuku; an tputs sura Bernabi, misha Simo itaru Mikuru ísamarangana, misha Sirínshuch tputs Oróssiya, misha Manáyiga, misha Saula, aship tayaspatampan taarangana. Manáyiga Herodespa kanungarangiya. In Herodes nllitarit yuw Galileyshuch gobernador ancha.
1 Havia na igreja de Antioquia profetas e mestres: Barnabé, Simeão, por sobrenome Níger, Lúcio de Cirene, Manaém, colaço de Herodes, o tetrarca, e Saulo.
2 Anin Apanllee kuk kamanimantarusin, Apanllingaz wamin manguranganaya. Apanllsha Wani tsimbun tputsee ipusarangiya; minam Bernabi, misha Saula. Minam wipunasheem yamarangana suru Márkosa. Aship an ipusarangu, Arapchip kamanishinints Apanllee kuku; mang, tárangasha Apanll Wani.
2 E, servindo eles ao Senhor e jejuando, disse o Espírito Santo: Separai-me, agora, Barnabé e Saulo para a obra a que os tenho chamado.
3 Sheeru, Isuschichsha mangurangusin, Apanllpat tsiyateersin, tputsimun much uw wayayarusin, kamachtarangashinllinaya. Arapchip tunarip Isusoo kuk kamanishinints táyarusin, zanganirangshinllinaya.
3 Então, jejuando, e orando, e impondo sobre eles as mãos, os despediram.
4 — ausente —
4 Enviados, pois, pelo Espírito Santo, desceram a Selêucia e dali navegaram para Chipre.
5 — ausente —
5 Chegados a Salamina, anunciavam a palavra de Deus nas sinagogas judaicas; tinham também João como auxiliar.
6 — ausente —
6 Havendo atravessado toda a ilha até Pafos, encontraram certo judeu, mágico, falso profeta, de nome Barjesus,
7 — ausente —
7 o qual estava com o procônsul Sérgio Paulo, que era homem inteligente. Este, tendo chamado Barnabé e Saulo, diligenciava para ouvir a palavra de Deus.
8 Irímassha mantsir tsiyatarangiya Saulaatsi.
8 Mas opunha-se-lhes Elimas, o mágico (porque assim se interpreta o seu nome), procurando afastar da fé o procônsul.
9 Itaru, Saula sur Paporomuncha. Apanllee Wani kizpur payuru wishunoo tasaseeru.
9 Todavia, Saulo, também chamado Paulo, cheio do Espírito Santo, fixando nele os olhos, disse:
10 Shiy yashingtishcha, uru Apanllee kundarartishcha, watam kizpur wayangichirirshawa shiya. ¿Mayaamsha ngutish Apanllee kuk sarichiksha?
10 Ó filho do diabo, cheio de todo o engano e de toda a malícia, inimigo de toda a justiça, não cessarás de perverter os retos caminhos do Senhor?
11 Na Apanll shiyaa kizpur wanichparee. Shiy natumasina kachish mchuspa taachsha. Zaree pangcheezish, ndambaree; tárangasha Paporoya. Támpuri, musásiri wach kzata ashirangu, mangusha pátang pátang shitar ashirangu, Istanda, kuweetsi putayarush, istangandama; átar ashirangsha tputseetsiya.
11 Pois, agora, eis aí está sobre ti a mão do Senhor, e ficarás cego, não vendo o sol por algum tempo. No mesmo instante, caiu sobre ele névoa e escuridade, e, andando à roda, procurava quem o guiasse pela mão.
12 Kuraksha Apanllee wizpuririni pakeeru, Isusoo kuk mazinayaru, kizpur punirangasha. Sheeru, mangoonarangsha.
12 Então, o procônsul, vendo o que sucedera, creu, maravilhado com a doutrina do Senhor.
13 Minush zar Papor wamkurpat naateersin, Páwsash káyarandsin, Perjap kítarangsha. Perjacha Pamfiliyashuch yaktarini. Perjash kíteersin, Márkos Paporoo Bernabeetstam kasayaru, uwaamsha Irusarinap waptam kanapurangsha.
13 E, navegando de Pafos, Paulo e seus companheiros dirigiram-se a Perge da Panfília. João, porém, apartando-se deles, voltou para Jerusalém.
14 Itaru, Papor Bernabpat Perjash káyashinu, tayaspatakatu Pisídiyap tsap naatarangana. Anush Ántiyukash kusarangana. Kanusisush zari Utaáshuchip shaniyshinish, pshturangusin, kuxinarangshinllinaya.
14 Mas eles, atravessando de Perge para a Antioquia da Pisídia, indo num sábado à sinagoga, assentaram-se.
15 Utaáshuchee shaniyshini tputs ksutamapan Apanllee kuk natstayaru, masharangiya. Zuwanllee, ¿siy ndusha tsiyatssee payuris Apanllee kuk aranginasha mangeetsini p'tsimaama? Payureesa ashiru, naturi iyaa kamaningcha; tárangiya.
15 Depois da leitura da lei e dos profetas, os chefes da sinagoga mandaram dizer-lhes: Irmãos, se tendes alguma palavra de exortação para o povo, dizei-a.
16 Paporsha chiyzayaru, tsiyatpi átu uwi paxayarangiya. Sheeru, tayaspatarangasha. Zuwaa Utaáshuchis, mazinangtsa nuwaa kuki; tárangiya. Tunaris, Apanllee mangoonkis anis mazinangtamtsa nuwaa kuki, tárangiya Paporo.
16 Paulo, levantando-se e fazendo com a mão sinal de silêncio, disse: Varões israelitas e vós outros que também temeis a Deus, ouvi.
17 Apanll uru Utaáshuchee chinarangiya. Utaáshuchee zitamin waama tiptsireem mang ipusarangiya. Mang sirútama Ijiptap watsapun masarsin taarangana zitamina, manga. Apanllsha tuzapaneerangiya zitaminaatsi, manga. Sheeru Apanll kizpur istarangu, mang itutsirangiya; waptam tuwanpumaama zitaminarineetsi.
17 O Deus deste povo de Israel escolheu nossos pais e exaltou o povo durante sua peregrinação na terra do Egito, donde os tirou com braço poderoso;
18 Kanapeeshinusin, upusap Apanllee kiyungutaa táchirangusin, itaru Apanllsha 40 masach anoo naparangiya, manga.
18 e suportou-lhes os maus costumes por cerca de quarenta anos no deserto;
19 Sheeru, Kanaanush tsap kuseersin, Apanllsha istarangu, tputsee zapan minush kung pachata pachat ashkusin, tsimbun matayaru kung mang chingarangana.
19 e, havendo destruído sete nações na terra de Canaã, deu-lhes essa terra por herança,
20 Apanll ksutamapaneem ínarangu, uwsha Utaáshuchee ichinguru mang ishintariya. Yusur zapish, yuwapur Samuelarineetsi ksutamapani taarangu anpur
20 vencidos cerca de quatrocentos e cinquenta anos. Depois disto, lhes deu juízes, até o profeta Samuel.
21 tputs, tárangashinllinaya, mangaya; Nllitaritsha kizpur kurakareemani wayangasinda, Apanllee, táranganaya. Ashiriya, apuchirineetsi Saularini kurakaam ínaranganaya Sisarinimuna wipa; Benjaminchichimuncha tputsi. Mang uwsha 40 yungandpas ishinarangsha.
21 Então, eles pediram um rei, e Deus lhes deparou Saul, filho de Quis, da tribo de Benjamim, e isto pelo espaço de quarenta anos.
22 Itaru, Apanll apuchirineetsini kapeeteeru, mang Dapiyarineetsshiti kurakaam ínarangiya. Apanllsha mang, tárangiya; Dapiy Jeseyrini wip an nuwapa mang' tatsamoocha. Dapiyaa kamachtakuri, nuwaa kuki uru payukiya; mang tárangiya Apanlli.
22 E, tendo tirado a este, levantou-lhes o rei Davi, do qual também, dando testemunho, disse: Achei Davi, filho de Jessé, homem segundo o meu coração, que fará toda a minha vontade.
23 Apanllsha yusur Dapiyarinpatini tsiyatarangiya. Dapiyarineetssha: Shiyachich tputs kizpur tapachindampaneem ínakchuri, uwsha Utaáshuchee tapachindachiya; tárangiya Apanlli. Na in yuwaa Apanll, tárangu anoo tatsameenllu, Isus kuseenlliya; watacha Apanll tapachindampaneem zanganirangu anuya; tárangasha Paporoya.
23 Da descendência deste, conforme a promessa, trouxe Deus a Israel o Salvador, que é Jesus,
24 Ndatuma Isus tayaspatachu, Wangarini Utaáshuchee kamanirangsha. Na mangooz wanasirimash chinangtsa. Yutaritshishireetsis kpitangtsa. Kungupa ichumachintspa; tárangasha Wangarini Utaáshucheetsiya.
24 havendo João, primeiro, pregado a todo o povo de Israel, antes da manifestação dele, batismo de arrependimento.
25 Wangarini iwapamaam pakchimsha pshataru, anush tsiyatarangasha; ¿Chakand átssa siya nuwaatsi? Tapachindampanind átpasa siyaya. Itaru, nuw antaati anoozi, dancha. Itaru, tapachindampan nuwamun kushi kuschiya. Kizpur nuwaa kasiriya; nuw anpa waritareezi. Uwsha nuwaa: Sapturee tpurinda tákchu, nuwataa pinasakina, watam kizpur kurakawa; tárangiya Wangarini. Wangarini Isusoo kamanku, tárangiya.
25 Mas, ao completar João a sua carreira, dizia: Não sou quem supondes; mas após mim vem aquele de cujos pés não sou digno de desatar as sandálias.
26 Ashiri zuwanllee, mazinangtsa nuwaa kuki ichingurus. Siy ashpatamtis Apramarini wayanllunuris. Siy ashpatamtis tunaris, itaru Apanllee chinaktamtischa. Kaapa mazinangtsa; natpur Apanll siyaa izuuru tapachindamaam zandarangu, Isusoo zanganirangiya. Isus kuk watacha kaapa chiyaa tapachindachu anu átana;
26 Irmãos, descendência de Abraão e vós outros os que temeis a Deus, a nós nos foi enviada a palavra desta salvação.
27 — ausente —
27 Pois os que habitavam em Jerusalém e as suas autoridades, não conhecendo Jesus nem os ensinos dos profetas que se leem todos os sábados, quando o condenaram, cumpriram as profecias;
28 — ausente —
28 e, embora não achassem nenhuma causa de morte, pediram a Pilatos que ele fosse morto.
29 Ashirucha, yuwaa Apanll kuk, tárangu anoo tatsamoorang'sin, pachayarusin, yasinamun yaruwayarusin, wachush wayaranganaya.
29 Depois de cumprirem tudo o que a respeito dele estava escrito, tirando-o do madeiro, puseram-no em um túmulo.
30 — ausente —
30 Mas Deus o ressuscitou dentre os mortos;
31 — ausente —
31 e foi visto muitos dias pelos que, com ele, subiram da Galileia para Jerusalém, os quais são agora as suas testemunhas perante o povo.
32 — ausente —
32 Nós vos anunciamos o evangelho da promessa feita a nossos pais,
33 — ausente —
33 como Deus a cumpriu plenamente a nós, seus filhos, ressuscitando a Jesus, como também está escrito no Salmo segundo: Tu és meu Filho, eu, hoje, te gerei.
34 Ashiri Apanll Isusoo ituyamarangu, an tsiyatsis zurku atiya.
34 E, que Deus o ressuscitou dentre os mortos para que jamais voltasse à corrupção, desta maneira o disse: E cumprirei a vosso favor as santas e fiéis promessas feitas a Davi.
35 Salmosh nllitaritash yandamarini taaritamta, tsiyatssee anoo:
35 Por isso, também diz em outro Salmo: Não permitirás que o teu Santo veja corrupção.
36 Itaru, Dapiyarinimun tsiyatssee tatsamoorangeeja, watam wanuts kucharanguwa. Napancha; Dapiyarini Apanllee kuk nda kapeetku, tputsee wanasiri istarangiya. Istayaru, tsipayaru zitaminash mapshini mapurangsin, wanutssha kucharangiya. ¿Antaati Dapiyarineetseeja, Apanll át?
36 Porque, na verdade, tendo Davi servido à sua própria geração, conforme o desígnio de Deus, adormeceu, foi para junto de seus pais e viu corrupção.
37 Yuwaa Apanll Isusoo wanutspatari ituyumarangu anoo tárangiya. Apanll kaapaniritcha Isusoo ituyamayaru, wanuts nda kucharangasha atina.
37 Porém aquele a quem Deus ressuscitou não viu corrupção.
38 Ashiri zuwanllee, mazinangtsa nuwaa kuki. Mangoonangtsa. Isusumand Apanll iyaa yutaritshishirineetsini tachingkiya; siyaa atashina, zuwanllee.
38 Tomai, pois, irmãos, conhecimento de que se vos anuncia remissão de pecados por intermédio deste;
39 Móysisarinee kamachtamarini izuuru payuyani atitaatini, yuwamand xapoorangini anumand Apanll iyaa nda kis naparangiya. Itaru, Apanll Isusumun chiyaa izuuru tachingachu, Apanllsha kis naptariya.
39 e, por meio dele, todo o que crê é justificado de todas as coisas das quais vós não pudestes ser justificados pela lei de Moisés.
40 Ashiri Isusoo mangoonangtsa atina. Ashkachus, kamungatssa. Ndunnaa mangoonkus, paptsa; tsipakchus, yashingup naachpasa; siyaa atina. Apanll kamanimapani anootstam atitamta.
40 Notai, pois, que não vos sobrevenha o que está dito nos profetas:
41 Ateeja;
41 Vede, ó desprezadores, maravilhai-vos e desvanecei, porque eu realizo, em vossos dias, obra tal que não crereis se alguém vo-la contar.
42 — ausente —
42 Ao saírem eles, rogaram-lhes que, no sábado seguinte, lhes falassem estas mesmas palavras.
43 — ausente —
43 Despedida a sinagoga, muitos dos judeus e dos prosélitos piedosos seguiram Paulo e Barnabé, e estes, falando-lhes, os persuadiam a perseverar na graça de Deus.
44 Ashiriya, minush sápatu zari, Ántiyukshuch tputs kachingarsin, Papor tsiyatku anoo mazinapani atusin, zapan kusarangana.
44 No sábado seguinte, afluiu quase toda a cidade para ouvir a palavra de Deus.
45 Utaáshuchsha yuwaa tputs wazapan kusarangana anoo pakeersin, kizpur tsiyantarangana. Paporoo yutarit tsiyatarangana. Papor wayangichirircha; tárangana.
45 Mas os judeus, vendo as multidões, tomaram-se de inveja e, blasfemando, contradiziam o que Paulo falava.
46 Itaru, Paporsha nda puniku, tárangusin; Apanll iyaa kamachtaku, Utaáshucheetsima nuwaa kuki kamanishinints; tárangiya. Ashirucha, siyaa kamankitaatani, siysa ngatarangtasa; tárangana Paporo. Watam saana: Yuw átis anu iyapa waritareeja. Isusumun taarashee urutamash zandkeezini; tárangsawa.
46 Então, Paulo e Barnabé, falando ousadamente, disseram: Cumpria que a vós outros, em primeiro lugar, fosse pregada a palavra de Deus; mas, posto que a rejeitais e a vós mesmos vos julgais indignos da vida eterna, eis aí que nos volvemos para os gentios.
47 Ashiriya, saana ngatarangus, na tunaripsha kamanitana, watam Apanll iyaa kamachtaranguwa.
47 Porque o Senhor assim no-lo determinou: Eu te constituí para luz dos gentios, a fim de que sejas para salvação até aos confins da terra.
48 Tunarsha anoo mazinayarusin, mang' kis shambataranganaya. Apanllee: Apaa, shiy kukish wanasircha. Wapparee Apaa; tunar táranganaya. Yuw Apanll tputsee taarashish panamaam ipusarangu an Apanllimun mang' taturangana.
48 Os gentios, ouvindo isto, regozijavam-se e glorificavam a palavra do Senhor, e creram todos os que haviam sido destinados para a vida eterna.
49 Ashirucha, yaktanung Apanll kuk kapung izapaneerangiya.
49 E divulgava-se a palavra do Senhor por toda aquela região.
50 Itaru, Utaáshuchsha kamuzpat, kurakaatstam tsiyatarangusin, ichinguru wizanlleetstam yuwaatstaa Apanllee yasaru anpatata tsiyatarangusin, natsapani atusin, Papor yutaritcha. Tashitungayani. Arap zanganeeni; tárangana. Ayu táyarusin, Paporoo zanganiranganaya.
50 Mas os judeus instigaram as mulheres piedosas de alta posição e os principais da cidade e levantaram perseguição contra Paulo e Barnabé, expulsando-os do seu território.
51 Papor Bernabpat naakchu, Utaáshuchee wanimaam watsee kachingayarusin, naatarangana mangoo p'tsimaama. Sheeru, Ikóniyap yakat naatarangiya.
51 E estes, sacudindo contra aqueles o pó dos pés, partiram para Icônio.
52 Itaru, Ántiyukshuch yuw Isusoo tputs yasaru an mang' kis taaranganaya. Apanll Wani kapung payurangitamsina.
52 Os discípulos, porém, transbordavam de alegria e do Espírito Santo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.