2 Samuel 7
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Dapiy pangoom kapung pangurangu anpur, Apanllshat Dapiyaam kapung istarangiya, pangush mapiyru taamaama. Mishat, nda undarar arang muntamaam mangooz mapiymash undarareem kasarangiya.
1 O rei Davi conseguiu controlar completamente o seu reino, e o Senhor Deus o livrou de todos os seus inimigos.
2 Ashirucha, Dapiy apanllpaneetsshat Natánaa tsiyatarangu, ¿Tamari nuwnaashat tputsi pangus wanasirish karipanpat panguma anush taachi? Itaru, Apanllinaashat kajonarini nda ashimash taaku, maachitpat tas panguma anush taaruwa, tárangiya.
2 Um dia Davi disse ao profeta Natã: — Veja só! Aqui estou eu, morando numa casa revestida de madeira de cedro, enquanto a
3 Natánshat, Ashiri shaana mangishish chinakish anuritam shingcha. Watam Apanll waana shiyaam kapung istaranguwa. Waanapari shiyaa mangeetsish p'tsichiya, tárangiya.
3 Natã respondeu: — Faça tudo o que quiser porque o
4 Apanllshat anuritam zar psaan apanllpanee Natána tsiyatarangiya.
4 Mas naquela noite o Senhor disse a Natã:
5 Ashiriya, shiyshat Natánaa, Dapiyaa kamaningcha, Apanll ateeja shiyaatsi. ¿Antaati kaapa shiyaja nuwaam pangi panguchish? ndunparee.
5 — Vá e diga ao meu servo Davi que eu mandei dizer o seguinte: “Não é você a pessoa que deve construir um templo para eu morar nele.
6 — ausente —
6 Desde que tirei do Egito o povo de Israel e até hoje, eu não tenho morado em nenhum templo. Tenho viajado morando numa barraca.
7 — ausente —
7 Em todas as minhas viagens com o povo de Israel, nunca perguntei aos líderes que escolhi por que razão eles não construíram para mim um templo revestido de cedro.”
8 yusur arang tputsireetsi Dapiyaa kamaningcha. Ateeja Apanlli nuwamari kizpureeruri, shiyaa nuwaana ipusaranguri, tputsireemi Israelchicheem ksutamaam shiyaa wayarangina. Watam chinuzpaneem ksutamapan taarangish, anoo itutsiranguri, nuwaamshat tputsiri ksutamapaneepaz ashiru, nuw shiyaa wayaranginawa. Ashiranguri, shiyshat na ashparitaa tputs ksutaksha.
8 Portanto, diga ao meu servo Davi que eu, o Senhor Todo-Poderoso, digo o seguinte: “Eu tirei você do trabalho de cuidar de ovelhas nos campos, para que governasse o meu povo de Israel.
9 Nuw shiyaam kapung ksutarangina yaptam naatarangish ambeewtamta. Kundararish shiyaa pachamaam zandarangana anoomtam shiyamari kasimaam nuw shiyaam kapung istaranguri, kundarareetsish kasirangsha. Mishat, nuw shiyaam kizpureem kurak ínayaruri, kasarangina. Waani wamari ichingaroom tsapurunas kasiru taachpa aturi, ashirangina.
9 Estive com você em todos os lugares por onde tem ido e, conforme você foi avançando, eu o defendi de todos os seus inimigos. Eu farei com que você seja famoso, tão famoso quanto os maiores líderes do mundo. Escolhi um lugar para o meu povo de Israel e o fiz morar ali, onde eles viverão em paz. Desde que entraram nesta terra, eles têm sido atacados por povos violentos, mas isso não acontecerá mais. Eu prometo que livrarei você de todos os seus inimigos e que lhe darei descendentes.
10 Shiyaam tputsireemaruri Israelchicheemis nuw yuwaa tsap kizpur wanasiri anoo ipuseeruri, nishpari mapiyrsin taachinllinaya. Nda tputs ayamtaati yusur muntachinllinaya, táranguri, tsapoo ipuseeruri wayarangina.
10 — ausente —
11 Waani nishuri tsap waantisin kurakaamaw kinayarusin watsapunee ksutchinllinaya, táranginawa. Na shiyshat shaana kurakaam kinarangush, kundarareetsish shiyamari kasichsha. Mishat, nuw shiyaam chinllinish zapan panachinllpa.
11 — ausente —
12 Shiy ayam wachinayarush, tsipaktaateesha, nuwshat uru shiyachchee chinllinish urutamari ksutchina. Ashkachuri, waantisin kurakaam kinayarusin, waanpatatin chinachinllinaya.
12 E, quando você morrer e for sepultado ao lado dos seus antepassados, eu colocarei um dos seus filhos como rei e tornarei forte o reino dele.
13 Sheersin, nuwaamtam pangi panguchinllinaya. Ashkatssin, nuwshat ksutkachuri, urutamari tiptsiree wanasir ksutchinllinaya.
13 Será ele quem construirá um templo para mim, e eu farei com que os seus descendentes governem para sempre.
14 Ashkachuri, nuwaa wapareetspaz ashtachinllinaya. Nuwshat ipareetspazi ashiruri, kapung istachima. Nuwaa kuki kapeetkatssin, nuwshat waneekchuri, tputs wipaa waneeku yasinpat pzkootaru nuwshat ashtachima.
14 Eu serei o pai dele, e ele será meu filho. Quando ele errar, eu o castigarei como um pai castiga seu filho.
15 Itaru, ashkachtaateena, nda izuuru Saularinee kapeetarangi nda ashtachima. Ayamtaati niyrcheezi.
15 Porém não retirarei dele o meu amor, como fiz com Saul, para que você pudesse ser rei.
16 Shiyachchimari chinllinish kurakaam kinakchinllina. Anoom nuwshat istakachuri, kapung ksutchima. Ashkachuri, uwshtisin urutamari nuwaa tputsiri ksutchinllinaya, átcha Apanlli, támatcha, Apanll tárangiya Natánaatsi.
16 Você sempre terá descendentes, e eu farei com que o seu reino dure para sempre. E a sua descendência real nunca terminará.”
17 Natánshat anuritam Dapiyaa kamanirangiya, yuwaa ashpari parangu, kukoo mazinarangu anootsi.
17 E Natã contou a Davi tudo o que Deus lhe havia revelado.
18 Dapiyshat anoo mazinarangu, yuwash Apanlleem kajonarini maachitpat tas pangurangana anush Apanllpa tsiyatkamchu, pshturangiya. Apanlleetsshat tsiyatku, Apaa, ¿nuw chakina? Itaru, ¿tamamshita nuw maachiriti yuw ashtachish anoo?
18 O rei Davi entrou na barraca, sentou-se e orou assim: — Ó
19 Apaa, ¿tamasha amb ashiru nuwaa tputsireetsish chinarangush, nuwaam kapung istamaam zandkush átsha? yuwaa shaana tputsirish ayam nuwachich nlluranur kurakaam kinachinllina anootsee. ¿Nitaati tputs minumtiyam ashim shiy taatareeja? Shiyamari kizpur wanasir istaksha.
19 E, como se as bênçãos do passado ainda fossem poucas, agora estás fazendo promessas a respeito dos meus descendentes no futuro. E deixaste um homem ver isso, ó Senhor , meu Deus!
20 Apaa, watam shaana nuwaa tputsireetsish yasakshawa. Ashiri nuw ¿mayaatsi arang tsiyateechi?
20 O que mais posso te dizer? Tu me conheces, pois sou teu servo .
21 Mishat, watam shaana Apaa, yuwaa ashtachish anoo nuwaam kamanirangush, uru yuwaa táyanlli anoo izuuru tatsamchima, tárangshawa.
21 Era o teu desejo e propósito fazer isso; e tu me deixaste saber de todas essas grandes coisas.
22 Apaa, shiyamaricha kizpurish kurakish taakish. Arang tputs ashim tsapurunasush wanindaja. ¿Wanipaja yuwaa tputs shiyaa surish tsiyatkana anoo mazinayanllee?
22 Como és grande, ó Senhor , nosso Deus! Não há ninguém igual a ti; como temos ouvido dizer, somente tu és Deus; não existe outro.
23 Shiyaatsimari tputsirish Israelchichee tpuseersin tsiyatkanaya. Ashim tputs nish tsapurunasish wanindaja. Nimaritssincha kizpur wanasir taakana, ántangat ashkanaya. Watam Apaa, shaama tputsirish ipuseerush, tashitungarangush, kizpureem wanasirimsheem ínarangshawa. Ashirucha amb ashirangush, natshat wamaritin tputsee tpuxtarsin taakanaya. Mishat, watam shiy tputsireetsish Ijiptosh tsap tashitungarangish, anpur uwshtisin anungaz tachitarangsin, itaru shiyshat ashpari tputsee apanllputsirinpatari izuuru kapeeteerush kasarangsha.
23 Não há nenhuma outra nação na terra como o teu povo de Israel, que libertaste para ser o teu próprio povo. Tu te tornaste famoso e fizeste grandes e maravilhosas coisas por eles. Tu libertaste o teu povo do Egito e expulsaste as outras nações e os seus deuses conforme o teu povo ia avançando.
24 Watam shaana zandarangush, shaama tputsirish Israelchichee ipusarangshawa. Ashiri uwshtisin urutamaritam shiyaa chinachinllinpa. Shiyshat tputsireetsish ashtachtamsha, atina.
24 Ó Senhor , tu fizeste com que o teu povo de Israel fosse teu para sempre e te tornaste o seu Deus.
25 Ashiritam, na Apaa, shiyaa Apanllireetseeruri táshina. Shiyshat urutamari nuwachchee chinllini ksutangcha. Yuwaari tsiyatarangish anuri tuminungcha. Urutamari nuwachich taachinllinpa.
25 — E agora, ó Senhor , nosso Deus, confirma a promessa que fizeste a meu respeito e a respeito da minha família e cumpre o que disseste que ia acontecer.
26 Amb ashkachush, tputsshitisin shiyaa urutamaritam sureetsish yasachinllinaya. Yasakchusin, Israelchichimaricha Apanllirini kizpur wamari ichingaroom tsapurunas kasiru taaku, táchinllinaya.
26 A tua fama será grande, e para sempre as pessoas dirão: “O Senhor Todo-Poderoso é o Deus de Israel.” E tu farás com que sempre haja reis entre os meus descendentes.
27 Apaa, shiyamari kizpureerush, Nuwaa wasina kamanirangsha, yuwaa nuwachich nlluranur kurakaam kinachinllina anootsi. Ashirucha, shiyataa nuwaa tputsirish, ashtaa nuw shiyaa kurakaatstaatish yasapi túri, arang mashkina.
27 Senhor Todo-Poderoso, Deus de Israel! Eu tenho coragem para te fazer esta oração porque revelaste a mim, teu servo , que farás com que os meus descendentes sejam reis.
28 Shiy Apanllish kuraktishcha. Shiy k'keetsish minumtiyam ngichtareezish. Shiy uru tputsireemish kapung istaksha.
28 — E mais. Tu, ó Senhor , me fizeste esta maravilhosa promessa, e as tuas promessas sempre se cumprem porque tu és Deus.
29 Ashiriya, shiyshat nuwaa istangandama. Urutamari nuwachcheem chinllini shaanaatsi wizpurirish panangcha. Watam shaana Apaa, nuw ashtachima tárangshawa. Ashiri nuwachchee nlluranur shaama tputsirish istangcha. Ashkachush, uwshtisin urutamari kurakaam kinaksin taachinllinaya. Ashiri ambiri ashkush taangcha, Apaa, watam shiyamari kizpurshawa, Dapiyarini Apanllee mashku tárangiya.
29 Eu te peço agora que abençoes os meus descendentes para que eles continuem a ter sempre a tua proteção. Tu, ó Senhor , meu Deus, prometeste isso. Que a tua bênção esteja com os meus descendentes para sempre!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Samuel 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.