1 Coríntios 11

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Napa, nuw Apanllish Wip tuminkuri, siy ashiritam nuwash tuminungtsa tputsee istamaama; nda tuxaramaama. Ashiriya, wanutsee apanllputseem wayarangana anoo wapparee kamaneena.
1 Sigam o meu exemplo como eu sigo o exemplo de Cristo.
2 Mishat, kamanchintspa yuwaa min masharangis anootsi.
2 Eu os elogio porque vocês sempre lembram de mim e seguem as instruções que eu passei para vocês.
3 Ashiri na misha kamanchintspa kiz nda kamuzaa kasimaam anootsi. Apanll wipaa kasiku, Wipsha kamuzaa ichinguru kasiku, kamuzsha wizanllee kasikiya.
3 Mas quero que entendam que Cristo tem autoridade sobre todo marido, que o marido tem autoridade sobre a esposa e que Deus tem autoridade sobre Cristo.
4 Napa: Siyashuch Koríndshuchis kiz uru kamis muchumun tutaykanaya. Ashku anu antaati kamuzpata tatsamooreeja. Itaru, kamuz kamis nda tutaytariya; watam Isusoomari kamuzaa kasikuwa. Ashiri, kamuz Apanllpat tsiyatku, Apanllee kuk kamanku, kamis nda tutaytariya.
4 Se um homem cobre a cabeça quando ora ou anuncia a mensagem de Deus nas reuniões de adoração, ele está ofendendo a honra de Cristo.
5 Itaru, kiz Apanllpa tsiyatku, Apanllee kuk kamanku, uru kamis muchimun tutaytariya. Ndunnaa tutayku, kamuz tamapari ashiru taaku, ashiri wazaranllee ipazakiya.
5 E, se uma mulher não cobre a cabeça quando ora ou anuncia a mensagem de Deus nas reuniões de adoração, ela está ofendendo a honra do seu marido. Nesse caso, não há nenhuma diferença entre ela e a mulher que tem a cabeça rapada .
6 Ashiri yuw kiz nda kamis tutayku an wazaranllee kasipi atuparee ashkiya. Itaru, ashkinaariya anoo muchoo kumanda átparee. Kumakinaarich, waantatam pazichiya. Ashiri kamis tutayeeru, wazaranllee kuk payuchshaparee átana.
6 Se a mulher não cobre a cabeça, então é melhor que ela corte o cabelo de uma vez. Já que é vergonhoso para a mulher rapar a cabeça ou cortar o cabelo, então ela deve cobrir a cabeça.
7 Itaru, kamuz kamisaa tutayusinapa atina. Apanll kamuzaatsima tinarangiya. Nuwaana tamaparina ashiru ichinguru kasichpa átu tinarangiya. Ashirucha, kamuz Apanllimun taakiya kizpuri. Itaru, kiz kamuzamun taakiya tsipasa.
7 O homem não precisa cobrir a cabeça, pois ele reflete a imagem e a glória de Deus. Mas a mulher reflete a glória do homem,
8 — ausente —
8 pois o homem não foi feito da mulher, mas a mulher foi feita do homem.
9 — ausente —
9 O homem não foi criado por causa da mulher, mas sim a mulher por causa do homem.
10 Ashirucha, kiz wazaranllee kuk payupi átu, kamis muchimun tutayaru, Apanllpa tsiyatamaam waritakiya. Ashkachinaari, Apanllsha wasundurur kispa chinachiya.
10 Portanto, por causa dos anjos , a mulher deve pôr um véu na cabeça para mostrar que está debaixo da autoridade do marido.
11 Apanll kamuzaatsini kizapta tatsamooru taarasheemani tinarangiya, watam Isusumunari taarashee payukaniwa. Kamuzpata kizapta tatsamooriniya; yaanpatatini istakaniya.
11 No entanto, por estarmos unidos com o Senhor, nem a mulher é independente do homem, nem o homem é independente da mulher.
12 Apanll ichtaru kamuzamun kizaa tinarangitaa, itaru kiz iyaatssha kamuzaamani tatsipurangana. Itaru, Apanll chiyaa ichinguru tinarangiya; maacheetsi ichinguru tinarangitamta. Uwsha wamari kasiriya.
12 Porque assim como a mulher foi feita do homem, assim também o homem nasce da mulher. E tudo vem de Deus.
13 Ashiri chinayarus, saana sangtsa. Kiz Apanllpa tsiyatku, kamis muchumun nda tutayaru, ¿siyaam tamareeja? Siyaam yutaritcha. Tútayachtanda átcha, átssa siya.
13 Julguem vocês mesmos: será que é certo que, num culto de adoração, a mulher ore a Deus sem estar com a cabeça coberta?
14 Siy Koríndshuchis kamuzis kiz tamapari ashiru mucheetsis wazuran yanungakchus, kapung pazichpasa, watam siyashuch nda ashtarsawa.
14 Pois a própria natureza ensina que o cabelo comprido é uma desonra para o homem,
15 Itaru, kiz uru kis yanungakana. Muchpa kis taakanaya. Kiz wayarangash waanitam taariya; kamuz wayarangash waanitam taariya. Ashiri anuri chinangtsa; kiz wazaranllee kasirusinapa átana.
15 mas para a mulher o cabelo comprido é motivo de orgulho. O cabelo foi dado a ela para lhe servir de véu.
16 Na ichinguru yarangashee kamaniranguri, ashiri ¿mayaamshta yusur anootstam siy tsiyatchis? Ashiri natunaa zamangtsa. Iy tayaspatampanni anoo arangeem tsiyatkeezini. Isuschich ashiritam nda anoo tsiyatkanaya. Ashiri yuw kasiru taaku anoo kamaneena.
16 Mas, se alguém quer discutir sobre esse assunto, o que eu posso dizer é que nem nós nem as igrejas de Deus temos outro costume nas reuniões de adoração.
17 Na minoo kamanchintspa, Apanlleem shaniykis anootsi. Siy Apanlleem shaniykus, wanasireeja ipunkis; mantsiri ipunaksa. Nuwaa kuki nda payuksa. Shaniykitaateesa, itaru nda kaapa Apanllee kuk mangoonaksa.
17 Nas instruções que agora vou dar a vocês, eu não posso elogiá-los, pois as suas reuniões de adoração fazem mais mal do que bem.
18 Mazinangtsa; siyashchee kamanku átcha. Mang: Tputsee niyrkana; pachindkana. Waanpata natsakana, átcha siyashcheetsi. ¿Kap zurku át? Itaru, saana yasaksa. Isusoo mbiztarineepa átus mang katungaksa. Itaru, wirak'cheetssha piyam tushaneet, pukireetssha piyam tushaneet, minootssha tputs piyam tushaneet, wand ashiksa mang átssincha siyashcheetsi. Itaru, nuwna siyaa yasareezi, watam nda pakinawa.
18 Para começar, me contaram que nessas reuniões há grupos de pessoas que estão brigando, e eu creio que em parte isso é verdade.
19 Ashiri zurkupsinaya siyaa atanaya, watam chiy uru tputsich ashtarchiwa. Itaru, ashpatamtis tputs Apanllee kizpur chinaksin, wanasiri shaniykusin, anoo nllitaritsha tputs pakchusin, Pa. An tputs kaapa Apanllee mangoonkana, táchpasinaya.
19 Não há dúvida de que é preciso haver divisões entre vocês para que fique claro quem são os que estão certos.
20 Itaru, siy Isusoo mbiztarineepa átus, shaniyeerus, nda washunand katungaksa. Nda kaapa Isusootsim chinayarus, katungaksa; ngutaritis msangayarus katungis.
20 Quando vocês se reúnem, não é a Ceia do Senhor que vocês comem.
21 Tputs piyam waanitam katungak, piyam katungku piyam katungku ashiksa. Ashkus an kuch tamapari ashirus katungaksa. Ashpatam tputs tazazakchu, karusakanaya. Itaru, pukireetssha niyraranganaya; mariz kayataranganaya. ¿Mayaamsha ashiksa? ¿Mayaamsha nda washunand shaniyeerus katungaksa? Isusoo chinapani ateesa ashiru.
21 Pois, na hora de comer, cada um trata de tomar a sua própria refeição . E assim, enquanto uns ficam com fome, outros chegam até a ficar bêbados.
22 ¿Mayaamsha msangayarus katungamaam zandkus, nda pangishiritis katungaksa? ¿Mayaamsha pukiree niyraksa? ¿Ndusha pukiree natsakus pachindkis? ¿Ndusha Isuschichpatatis natsakis? ¿Antaati ashkis anoo Apanll ksaja napach? nda. ¿Antaati yuwaa ashkis anoo nuw ksatamtaja napchi? nda. Yutarittischa siya. Ashiri Isusoo kuk mbizakpasa.
22 Por acaso vocês não têm as suas próprias casas onde podem comer e beber? Ou será que preferem desprezar a Igreja de Deus e envergonhar os que são pobres? O que é que vocês esperam que eu lhes diga? Querem que os elogie? É claro que não vou elogiá-los!
23 Ashiri Isusoo kuk yusur tayaspatachintspa. Sirú Isus nuwaa tayaspatarangu, nuwsha siyaa tayaspatarangtana. Ashtaa yusur mangeetsis p'tsimaam kamanchintspa Isusoo kuku. Ashiri mazinangtsa; Sirútamasa iyaa kurakarineetsi, Isusoo pachamaam pakchimsha pshataru, Isus wipunashpa psaan katungarangiya. Pangaa yáyaru.
23 Porque eu recebi do Senhor este ensinamento que passei para vocês: que o Senhor Jesus, na noite em que foi traído, pegou o pão
24 Waparee: Wappari, táyaru, tupta tupta sheeru, wipunasheetssha: In nuwcha nutsi. Tputsee ichinguru tapachindapi aturi musásiri tsipachima. Ashiri katungkachus, nuwaatsimari chinangtsa mangeetsis p'tsimaama.
24 e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e disse: “Isto é o meu corpo, que é entregue em favor de vocês. Façam isto em memória de mim.”
25 Katungtsee kawapayarusin, Isus mangawaa yáyaru, yusur Waparpat tsiyateeru, yásirangiya. Yusur wipunasheetsshat: Sirú opeejamun ursir yutaritshishireetsis Apari mapiytariya. Itaru, natshacha nuwamunari kurasiri yutaritshishireetsis tachingchiya izuuru mbizamaama. Ashiri waakchus, nuwaatsimari chinangtsa. Uru piy shingtsa mangeetsis p'tsimaama; tárangiya Isusu. Táyaru, yásirangiya.
25 Assim também, depois do jantar, ele pegou o cálice e disse: “Este cálice é a nova
26 Ashirucha, Isus wipunasheem martarangu, iysha ambtam sheeni atiniya. Martayanitamani Isusoo kuk tuminamaama atini. Ndatuma Isus yusur kuschu, yaanpata martayani atiniya. Isus iyaam tsiparangu, taarasheemani panarangiya, tát ashkiniya; Isusoo nda mbizakani.
26 De maneira que, cada vez que vocês comem deste pão e bebem deste cálice, estão anunciando a morte do Senhor, até que ele venha.
27 Ashirucha, zuwanllee, Isusoo nda mbizamaam shaniykuch, ¿tamaree anush mantsir katungchich? Mantsir katungkinaareesa ashiru, Isusoo itsachtaksa; nda kaapa chinakus ashiksa.
27 Por isso aquele que comer do pão do Senhor ou beber do seu cálice de modo que ofenda a honra do Senhor estará pecando contra o corpo e o sangue do Senhor.
28 Itaru, chiy mangishich chinayaruch, ¿Tamarangeezi? ¿Mantsarangeezinawa? ¿Yutaritshishee chinarangeezinawa? chaanaatsi átuch, yareeruch, katungumaam waritakiya. Ashiri yareerus, ktungangtsa átana.
28 Portanto, que cada um examine a sua consciência e então coma do pão e beba do cálice.
29 Ndunari mangeetsis yarkus, wand saanpata natsakus, mantsir katungkachus, Isusoots yutarittakchi. Ashkachus, Apanllsha wanichapantsa siyaatsi. Apanll waneerundama, átus, Isusootsimari chinayarus, ktungangtsa.
29 Pois, a pessoa que comer do pão ou beber do cálice sem reconhecer que se trata do corpo do Senhor, estará sendo julgada ao comer e beber para o seu próprio castigo.
30 Napancha: ¿Wanipaja siyashchi nda chinayarusin, katungarangusin, na kas yutakanaya? ashpatam tsiparangana. ¿Nitaati mangutari ashkazinllinaja? nda. Isus waneeku ashkiya.
30 É por isso que muitos de vocês estão doentes e fracos, e alguns já morreram.
31 — ausente —
31 Se examinássemos primeiro a nossa consciência, nós não seríamos julgados pelo Senhor.
32 — ausente —
32 Mas somos julgados e castigados pelo Senhor, para não sermos condenados junto com o mundo.
33 Ashirucha, zuwanllee, shaniykus, Isusumun katungkus, wanasir washunand ktungangtsa. Saanpata chinayarus, shaniyeerus, kis katungkachpasa.
33 Portanto, meus irmãos, quando vocês se reunirem para a Ceia do Senhor, esperem uns pelos outros.
34 Itaru, kapung mariz kayatkinaareesa ashiru, ndatuma Apanlleem shaniychus, ichtaru pangishimasis ktungangtsa. Ashkachus, mangiptis katungkachus, Apanllsha siyaa nda wanichiya. Itaru, tsiyatssis nimun pishtakiya; itaru yandacheezi, ndambaree. Siyash napkaturi, tayaspatachintspa ichinguru.
34 E, se alguém estiver com fome, que coma em casa, para que Deus não castigue vocês por causa dessas reuniões. Os outros assuntos eu resolverei quando chegar aí.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.