Mateus 21
Kashinawa NT (CBS_WBT) vs VC
1 Janua Jesús Jerusalén anu kai Betfagé anu kemai Olivos Mati tetanbaini Jesús niti itan jawen tsuma dabe
1 Aproximavam-se de Jerusalém. Quando chegaram a Betfagé, perto do monte das Oliveiras, Jesus enviou dois de seus discípulos,
2 jatu yunukin: —Ja mae besuudi kayanbis buxun burro yuxan tsua jaki katsaumediama jawen bakebe nexea bechitan tepetan ja dabe beyutankanwen.
2 dizendo-lhes: Ide à aldeia que está defronte. Encontrareis logo uma jumenta amarrada e com ela seu jumentinho. Desamarrai-os e trazei-mos.
3 Ja inun, tsuanda matu yukakin: “¿Jawakatsi man tepebainai?” matu wa yuikin: “Nukun Xanen Ibun nuku yunua nun bixunyuaii, samama jabianudi nuku bemaikikidan”, jatu watankanwen— jatu wa buaibun
3 Se alguém vos disser qualquer coisa, respondei-lhe que o Senhor necessita deles e que ele sem demora os devolverá.
4 januxun bebunkidi jawen jancha yuixunika Zacarías Diosun yuikin:aka ninkatan Zacaríasin yuitan keneniki. Jaska yuini menei inun ika jawen tsuma dabe Jesúsun yunua
4 Assim, neste acontecimento, cumpria-se o oráculo do profeta:
5 — ausente —
5 Dizei à filha de Sião: Eis que teu rei vem a ti, cheio de doçura, montado numa jumenta, num jumentinho, filho da que leva o jugo {Zc 9,9}.
6 ja dabe kaxun jaska Jesúsun jatu yuia jabiaskadi wakin
6 Os discípulos foram e executaram a ordem de Jesus.
7 burro bakeya bexuanbu nukun bemakia tadi pekatan nun kabekanxuna Jesús jaki inatan katsaumekainaya
7 Trouxeram a jumenta e o jumentinho, cobriram-nos com seus mantos e fizeram-no montar.
8 janua yuda ichapabia jatiditun jatun bemakia tadi bai namaki nabekanbainunbun betsabundi xenpan mextexun jabiaskadi wabainaibun
8 Então a multidão estendia os mantos pelo caminho, cortava ramos de árvores e espalhava-os pela estrada.
9 jabu bebuaibu inun jachun beaibun benimachakayamabainkin jui kushipawen jawenchains yuibainkin: —Aichu! Aichu! Diosun kushipaya juaidan, benimawakin duawanankanwen. Yavé Dios dasibi binuatun kushipaya nuku mekei juikiki, nukun xenipabu David ipauni keska jawen baba xanen ibujaidaidan. Kenwanankanwen— akubaini bui
9 E toda aquela multidão, que o precedia e que o seguia, clamava: Hosana ao filho de Davi! Bendito seja aquele que vem em nome do Senhor! Hosana no mais alto dos céus!
10 janu Jerusalén anu Jesús jikiaya jaskakubainaibu ninkatan uinun ika bei: —Nadan, ¿tsuamen?— ibidan ibidanaibun
10 Quando ele entrou em Jerusalém, alvoroçou-se toda a cidade, perguntando: Quem é este?
11 Jesúsbe bukin jatu yuikin: —Diosun jancha yuixunika Jesúski. Galilea mai pakeanua jawen mae Nazaretki— jatu akubainaibun,
11 A multidão respondia: É Jesus, o profeta de Nazaré da Galiléia.
12 janua Templo jemaintin kenekauanu Jesús jikikainkin jawen Dios daewati inabu kuamisbu chaxuwan inun, ina awa inun, deiwan inananainbu inun biaibu jatu nichinkin pei janua bianananmisbun tapu nadabekin deiwan inanmisbun jawen kenedi nadabediakin
12 Jesus entrou no templo e expulsou dali todos aqueles que se entregavam ao comércio. Derrubou as mesas dos cambistas e os bancos dos negociantes de pombas,
13 jatu ja akin yuikin: —Jawen Templokidi jawen jancha yuixunika Isaías Diosun kenemani matu yuinun ninkakanwen. “En jiwedan, janua ebe janchakin ea kenwanxankanikiki”, ibianiken na jiwe jemaintin xabatudu anua man yumetsun jiwe wamisbuki— jatu wakin jatu nichinkin taxnimakin keyuaya
13 e disse-lhes: Está escrito: Minha casa é uma casa de oração {Is 56,7}, mas vós fizestes dela um covil de ladrões {Jr 7,11}!
14 janua ja Templo jemaintin anu bekunbu inun kistsedesnibu Jesús anu iweabu jatu kaya waya
14 Os cegos e os coxos vieram a ele no templo e ele os curou,
15 Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubu inun Diosun jancha kenenibu yusinananmisbun jaska jawen unanmati damiwai uinkin inun jabianuxundi bake mishtinbun kenwankin: “Davidin baba pepajaidaki”, iki shan shanki ikaibun ninkadiai jaki sinatakin
15 com grande indignação dos príncipes dos sacerdotes e dos escribas que assistiam a seus milagres e ouviam os meninos gritar no templo: Hosana ao filho de Davi!
16 Jesús yukakin: —¿Mia jaska waibudan, min ninkai?— akabu Jesúsun jatu yuikin: —Jaa. Jabia en ninkaii. Diosun jancha yuixunikabun jaska ekidi kenenibudan, ¿man uindiamamen? Salmoskidi matu yuinun ninkakanwen:aka matu kenexuniki— jatu watan
16 Disseram-lhe eles: Ouves o que dizem eles? Perfeitamente, respondeu-lhes Jesus. Nunca lestes estas palavras: Da boca dos meninos e das crianças de peito tirastes o vosso louvor {Sl 8,3}?
17 januxun jatu jenebaini Jerusalén anua kainkaini Betania anu uxatanun ika nun kaniki.
17 Depois os deixou e saiu da cidade para hospedar-se em Betânia.
18 Uxashini bestenkaini Betania anua ana Jerusalénkidi Jesús kai bunikainkin
18 De manhã, voltando à cidade, teve fome.
19 ji betsa higuera benanta tupan bai kexa nia bechitan jawen bimi jayamenkain uintanun ika kaxun jawa bimi jayama jawen peis besti uinkin Jesúsun ji bimiuma yupukin yuikin: —Jau tsuan min bimi ana piyamaxanunbun ana bimitaskayamaxanwen— akaya jaskabiama e iskaun jawen pei nidi iki xanaya
19 Vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas só achou nela folhas; e disse-lhe: Jamais nasça fruto de ti!
20 nun jawen tsumabun uin jabaa! iwanan, Jesús yukakin: —¿Jaskai ja ji jawaida xanaimenkain?— nun wa
20 E imediatamente a figueira secou. À vista disto, os discípulos ficaram estupefatos e disseram: Como ficou seca num instante a figueira?!
21 Jesúsun nuku yuikin: —Chanima en matu yuiaii. Man jadatutunda ea ikunwain shinan dabeyama na ji en axu keska wakin na mati yuikin: “Matipaan, mimebi tsekekain ianenwan medan pukutanwen”, man waya Diosun jaska yunuxanikiki.
21 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos declaro que, se tiverdes fé e não hesitardes, não só fareis o que foi feito a esta figueira, mas ainda se disserdes a esta montanha: Levanta-te daí e atira-te ao mar, isso se fará...
22 Ja inun, Diosun kushipa unain shinan dabeyama jabe janchakin yukakubainkanwen. Man jaska wai matu medabewaxanikiki— nuku abaini
22 Tudo o que pedirdes com fé na oração, vós o alcançareis.
23 janua Templo jemaintin anu jikixun Jesúsun yuda ichapabu kakape yuikin jatu yusianyan Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubu inun xanen ibu betsabun Jesús nemanun ika bexun yukakin: —Na min eska waidan, ¿tsuan jawen kushipa mia yunuimawen min aki ikai? ¿Tsuan jawen kushipa mia inainmamen, min jaska wanunan?— akabu
23 Dirigiu-se Jesus ao templo. E, enquanto ensinava, os príncipes dos sacerdotes e os anciãos do povo aproximaram-se e perguntaram-lhe: Com que direito fazes isso? Quem te deu esta autoridade?
24 Jesúsun jatu kemakin: —Entsedi en matu yukai matun dukun ea yui taewakanwen, man ea yuiaya jawada man ea yukai en matu yuidiai ninkakanxunan— itan
24 Respondeu-lhes Jesus: Eu vos proporei também uma questão. Se responderdes, eu vos direi com que direito o faço.
25 —Nashimanika Juan jau jatu nashimanun yunukinan, ¿tsuan kaya yunuyama man shinain, Diosundaka, junibundaka? Ea dukun yuikanwen— jatu wa janua jabudi june yuinamekin: —“Diosun yunuyamaki”, nun wadan, “¿Jaskakin Juanen jancha man ikunwanma ikimamen?” iwanan, nuku kunyan atiduki.
25 Donde procedia o batismo de João: do céu ou dos homens? Ora, eles raciocinavam entre si: Se respondermos: Do céu, ele nos dirá: Por que não crestes nele?
26 Jamen Diosun Juan yunuyama yuda midimabun ikunwainbuwen taea jabuki datekin yuikin: “Junibun yunuyamaki”, nun wapanan nun jaska yuitidumaki— iwanan,
26 E se dissermos: Dos homens, é de temer-se a multidão, porque todo o mundo considera João como profeta.
27 jabun Jesús yuikin: —Nun unanmaki— akabu Jesúsun jatu yuidiakin: —Jaskakenan tsuanda jawen kushipawen ea yunuimadan, eandi en matu yuiamaki— iwanan,
27 Responderam a Jesus: Não sabemos. Pois eu tampouco vos digo, retorquiu Jesus, com que direito faço estas coisas.
28 jabias xanen ibubu dake wanun, iwanan, Jesúsun miyuiwen ana jatu yuikin: —Juni betsa juni bake dabeyakidi yusintan matu yukanun ninkakanwen— ixun, jatu yuikin: —Jawen bake betsa yunukin: “Epaan, ikis en bai anu dayakin en uva bimi ea tsekaxuntanwen”, aka
28 Que vos parece? Um homem tinha dois filhos. Dirigindo-se ao primeiro, disse-lhe: - Meu filho, vai trabalhar hoje na vinha.
29 jawen baken yuikin: “En dayakatsi ikamaki”, ibia janua shinan betsatan bai anu ka dayajaidaimaki.
29 Respondeu ele: - Não quero. Mas, em seguida, tocado de arrependimento, foi.
30 Januxun jawen bake betsa jawen epan bechitan jadi yunukin yuikin: “Miandi en bai anu dayakin en bimi ea tsekaxuntanwen”, aka jawen baken yuikin: “Peki. Ia, en kaii”, ibia kama ikimaki.
30 Dirigindo-se depois ao outro, disse-lhe a mesma coisa. O filho respondeu: - Sim, pai! Mas não foi.
31 Jaskakenan, ¿matu yukapa? ¿Jadatutun jawen epan yunua ninkatan axuinmamen?— jatu wa —Ja ja dukun yunuimatun ninkakin axuntanimaki— akabu Jesúsun jatu yuikin: —Eskatian chanima en matu yuiaii. Nashimanika Juan taxnimaxun jaskai jiwei peti matu yusinbia jawa matun shinan betsa watan man ikunwanma ikimabuki. Jakia ja gobierno pei bixunika chakabubu inun ainbu jininipabun Juanen jancha ninkakin ikunwainbu uinbiakin matun man shinan betsa wama ikubainshinabuki. Jabiaskadiai natian nawa pei bixunikabu inun ainbu jininipabu Diosun jancha en yusiain jabun ninkaibu Diosun jawenabu jatu waikiki, matu binukinan— iwanan,
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? O primeiro, responderam-lhe. E Jesus disse-lhes: Em verdade vos digo: os publicanos e as meretrizes vos precedem no Reino de Deus!
32 — ausente —
32 João veio a vós no caminho da justiça e não crestes nele. Os publicanos, porém, e as prostitutas creram nele. E vós, vendo isto, nem fostes tocados de arrependimento para crerdes nele.
33 ana jatu yuikin: —Miyui betsawen matu ana yusinun ninkakanwen. Xanen ibu betsan bai waxun uva bimi batapa banatan mishkiwen dakenbaunkin keyutan janua jaki uva tsiniti watan januxun dasibi uinbaunti jiwe pishta keyatapa watan januxun jau bimi dabukun ea inanxanunbun, iwanan, juni betsa dayakapabube jabube yubakatan ibu keska wakin inanyubaini chai kaimaken
33 Ouvi outra parábola: havia um pai de família que plantou uma vinha. Cercou-a com uma sebe, cavou um lagar e edificou uma torre. E, tendo-a arrendado a lavradores, deixou o país.
34 janu ma kani tsekatitian ikaya bai ibuan jawena dabukun jau yukatan bixuntanun, iwanan, jawen tsuma betsabu yunua buabu
34 Vindo o tempo da colheita, enviou seus servos aos lavradores para recolher o produto de sua vinha.
35 jabun jawena inankatsi ikama uva bimi mekeabun jawen tsumabu betsa achixun kusha kusha atan betsa debu watan betsa mishkiwen tsaka tsaka atan jawa inanma nichianbu
35 Mas os lavradores agarraram os servos, feriram um, mataram outro e apedrejaram o terceiro.
36 januxun bai ibuan ana jawen tsuma betsabu yunudia buabun jabun uva mekexunabun jawen tsuma tibi buabu jabiaskas jatu wabu mais bebidan bebidanaibun
36 Enviou outros servos em maior número que os primeiros, e fizeram-lhes o mesmo.
37 januxun tsua ana yunutima jawen bake bechipaijaidabiakin atimas yunukin shinankin: “En bake en yunua ka jaki mesekin en bimi ea inantidubuki”, iwanan, yunua ka
37 Enfim, enviou seu próprio filho, dizendo: Hão de respeitar meu filho.
38 jawen bake jatuki kemai kai bechitan yuinamei: “Bai ibu mawashinken na jawen baken jawen bai tibi inun jawen jiwe tibi dasibi jawenawayuikiki. Na bai nukunas nun wanun tenanankanwen”, ixun
38 Os lavradores, porém, vendo o filho, disseram uns aos outros: Eis o herdeiro! Matemo-lo e teremos a sua herança!
39 juai achixun bai kene anua kainmaxun tenanshinabuki— iwanan,
39 Lançaram-lhe as mãos, conduziram-no para fora da vinha e o assassinaram.
40 Jesúsun jatu yukakin: —¿Jawenabu jaskawanshinabunan, ja bai ibu juxun jaskada jatu waxanimenkain?— jatu wa
40 Pois bem: quando voltar o senhor da vinha, que fará ele àqueles lavradores?
41 jabundi Jesús yuikin: —Bai ibu juxun ja dayakapabu chakabubu jawa jatuwen nuiama jawenabubetan jatu tenantan januxun dayakapa betsabu yunukin jau jabun en bimi dabukun ea inanxanunbun, iwanan, yunutiduki— akabu
41 Responderam-lhe: Mandará matar sem piedade aqueles miseráveis e arrendará sua vinha a outros lavradores que lhe pagarão o produto em seu tempo.
42 Jesúsun ana jatu yuikin: —Diosun jancha kenenibu ¿yuikin man uinsmamen? Matu ana yusinun ninkakanwen:axun keneniki.
42 Jesus acrescentou: Nunca lestes nas Escrituras: A pedra rejeitada pelos construtores tornou-se a pedra angular; isto é obra do Senhor, e é admirável aos nossos olhos {Sl 117,22}?
43 Jaska keneni keska wakin matun xenipabu Diosun katubianixun man jawenabubiatun shinanma man danananyan januxun yuda betsabundi ninkakatsi ikaibu Diosun katutan jatu jabe xanen ibumaxanikiki.
43 Por isso vos digo: ser-vos-á tirado o Reino de Deus, e será dado a um povo que produzirá os frutos dele.
44 Ja inun, betsadan, tsuada ja mishkiki sinatakin ea maemanun ika mishki mamaki kauana teke teke ika keska itiduki. Jakia ja mishki jadatukida kauani jaki tin ikin chushakin mishpu waxanikiki— jatu waya
44 {Aquele que tropeçar nesta pedra, far-se-á em pedaços; e aquele sobre quem ela cair será esmagado.}
45 Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubu inun fariseobun na miyuiwen jabukidi yusiain ninkatan
45 Ouvindo isto, os príncipes dos sacerdotes e os fariseus compreenderam que era deles que Jesus falava.
46 Jesús achikatsis ibiai yudan kaianen: “Jesús Diosun jancha yuixunikaki”, ikaibuki datekin jawa achiyuabumaken
46 E procuravam prendê-lo; mas temeram o povo, que o tinha por um profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.