Mateus 19
Kashinawa NT (CBS_WBT) vs NVT
1 Januxun Jesúsun nuku yusin menetan Galilea anua kainkaini kai Jordán jene kexa betsaudia este badi juaikidia Judea mai pakea jatiuma anu nun jikiaya
1 Quando Jesus terminou de dizer essas coisas, deixou a Galileia e foi para a região da Judeia, a leste do rio Jordão.
2 Jesúski yudan kaian ichakin isin teneaibu iweaibu jatu kayawakin jatu xuxawaxunpakeaya
2 Grandes multidões o seguiram, e ele curou os enfermos.
3 januxun fariseobu jatiditun Jesús unanti watan jaki bepadamenun ika jaki kematan yukakin: —Jawen jamapaiwen taexunan, ¿juninan, jawen ain jenetimen?— akabu
3 Alguns fariseus apareceram e tentaram apanhar Jesus numa armadilha, perguntando: “Deve-se permitir que um homem se divorcie de sua mulher por qualquer motivo?”.
4 Jesúsun jatu yuikin: —Diosun jancha Moisin nukun xenipabu yusinxun kenenidan, ¿man uinsmamen? Matu yuinun ninkakanwen. Diosun damiwakin taewakinan, juni inun ainbu damiwaniki. Januxun Diosun Moisés yudabu jatu yusinmakin yuikin: “Junin ainbu ainwankatsi jawen ibubu dapaxkabaini ka ainyantan jawen ainbe ketaxameawen taea ana yuda dabema jabias yuda bestichai keska jiwetidubuki”, aniki.
4 “Vocês não leram as Escrituras?”, respondeu Jesus. “Elas registram que, desde o princípio, o Criador ‘os fez homem e mulher’
5 — ausente —
5 e disse: ‘Por isso o homem deixa pai e mãe e se une à sua mulher, e os dois se tornam um só’.
6 Jaskaken Diosun juni inun jawen ain yuda bestichai keska jatu wa junin jawen ain dapaxkabainkin jenetimajaidaki— jatu waya
6 Uma vez que já não são dois, mas um só, que ninguém separe o que Deus uniu.”
7 januxun fariseobun Jesús ana yukakin: —Jamen Moisin nukun xenipabu yusinkinan: “¿Jaskakin animen, tsuanda jawen ain jenekatsi ikin jabe itimaskatanan, jawen taexun ainbu jeneti kene inankin: ‘En mia ana ainwanmaki’, iwanan, kene inantan jau taxnibainxanunbunwen”, akinan, jaskakin jaska jatu axunimen?— akabu
7 Eles perguntaram: “Então por que Moisés disse na lei que o homem poderia dar à esposa um certificado de divórcio e mandá-la embora?”.
8 Jesúsun ana jatu yuikin: —Matun xenipabu juinti kushiken Moisin jaska jatu yununiki. Jakia Diosun dasibi damiwakin taewatanan, jaska yunuama iniki.
8 Jesus respondeu: “Moisés permitiu o divórcio apenas como concessão, pois o coração de vocês é duro, mas não era esse o propósito original.
9 Chanima en matu yuiaii. Jamapai shadabu chani ninkatan sinatakin jawen ain jenetidubumaki. Jamen jenetan kainkain ainbu betsa ainwainan, ibubis chakabumisbuki. Jakia tsuanda jawen ainin juni betsa chutamabiatan yuiama padanyanan, jawen ainan jenetiduki— jatu waya
9 E eu lhes digo o seguinte: quem se divorciar de sua esposa, o que só poderá fazer em caso de imoralidade, e se casar com outra, cometerá adultério”.
10 nun jawen tsumabun Jesús yuikin: —Juni ainyantan jau ana jeneyamaxanunbun Diosun nemaniwen taeadan, ainbu biama chutauma unanuma jiwea pepamenkaintsa— nun wa
10 Os discípulos de Jesus disseram: “Se essa é a condição do homem em relação à sua mulher, é melhor não casar!”.
11 Jesúsun nuku yuikin: —Chanimaki. Jakia juni dasibibu jaska jiwetidubumabiaken jabu Diosun katuxun medabewakin jaska yunumis bestibu jaskai jiwetidubuki.
11 “Nem todos têm como aceitar esse ensino”, disse Jesus. “Só aqueles que recebem a ajuda de Deus.
12 Juni bestibu jubuxkuma kaian ewatan chutatidubumaki. Ja inun, juni bestibu jubuxkuya kaian ewai esclavo dayaduwakin jubuxku biabu chutatidubumadiki. Jakia juni bestibu jubuxkuya kaian ewatan Diosun jancha yusin besti dayakin chutaisbumadiki. Tsuabuda jaska jiwetidubudan, jau jiwekubainunbunwen— nuku waya
12 Alguns nascem eunucos, alguns foram feitos eunucos por outros e alguns a si mesmos se fazem eunucos por causa do reino dos céus. Quem puder, que aceite isso.”
13 januxun mamepipakekin jau Dios yukaxunun Jesús anu jatun bakebu jabun iweaibu nun jatu nemanun ika ikaya
13 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas e orasse em seu favor, mas os discípulos repreendiam aqueles que as traziam.
14 uinkin Jesúsun nuku yuikin: —Jatun bake mishtinbu ea anu iweaibu jatu nemayamakanwen. Dios xanen ibuaitianan, na bake mishtinbu eki dateabuma keskabu besti Dioski dasixankanikiki— nuku watan
14 Jesus, porém, disse: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino dos céus pertence aos que são como elas”.
15 bake mishtinbu mamepipakekin Diosun jau unanuma duawanun jatu dasibi yukaxuntan janua kainkainaya
15 Então, antes de ir embora, pôs as mãos sobre a cabeça delas e as abençoou.
16 janua bedunan betsa mabu inun bai midimaya Jesús anu kaxun yukakin: —Yusinaan, ¿mia yukapa? Jiwea kayabi bikinan, ¿jawa pepa akubainkin en jiwea kayabi en bitidumen? Ea yuiwe— aka
16 Um homem veio a Jesus com a seguinte pergunta: “Mestre, que boas ações devo fazer para obter a vida eterna?”.
17 Jesúsun yuikin: —¿Jaskakin pepatikidi min ea yukai? Dios besti pepaki, ¿min unanmamen? Jakia jiwei ikibi ikatsidan, Diosun yunuti inun jawen nemati chibankin jeneyamaxanwen— aka
17 “Por que você me pergunta sobre o que é bom?”, perguntou Jesus. “Há somente um que é bom. Se você deseja entrar na vida eterna, guarde os mandamentos.”
18 bedunantun Jesús yuikin: —¿Jadatumen?— aka —Juni betsaki sinatakin tenantimaki. Ainbu min ainma chutatimaki. Yumetsutimaki. Juni betsaki chani chakatimaki.
18 “Quais?”, perguntou o homem. Jesus respondeu: “Não mate. Não cometa adultério. Não roube. Não dê falso testemunho.
19 Matun ibubu duawakubaintiki. Jaska inun, min jabube jiweabu duawadiakubainkanwen, ibubis nui man mekemis keskaidan— aka
19 Honre seu pai e sua mãe. Ame o seu próximo como a si mesmo”.
20 bedunantun ana yuikin: —Na dasibi min ea yuiaidan, bakeishtatun tapinixun en jeneismaki. ¿Jawa betsa Diosun yununi en adiamamen?— aka
20 “Tenho obedecido a todos esses mandamentos”, disse o homem. “O que mais devo fazer?”
21 Jesúsun ana yuikin: —Min ea pe yuiaii. Na besti min shinandiamaki. Mia yuinun ninkawe. Nai anua Diosun manakuti pepa bikatsis ikin min jawada dasibi jaya jatu inan keyutan ja pei min bishian ja nuitapaibu inankuintan chintuanma ebe kakin ea chibankubainxanwen. Min jaskakunkainaiwen taexun jiwekuian kayabi min bixanaii— aka
21 Jesus respondeu: “Se você quer ser perfeito, vá, venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
22 januxun bedunan mabu ichapa jayatun Jesúsun jaska yuiai ninkai jawen mabuwen taea pes juinti nishmai keyutan ana jawa yuiama kaya
22 Quando o rapaz ouviu isso, foi embora triste, porque tinha muitos bens.
23 Jesúsun nuku yuikin: —Chanima en matu yuiaii. Ja yuinaka ewapa camellodan, ja xumux jawen chixuiki jawen yuda kainmakinan, tsuan atidumaki. Jakia jaska keska bikadan, juni mabu ichapayadan, jawen mabu besti shinain jawen nuikin jatun shinan betsa wama Dioski chiti itidubumaki— nuku waya
23 Então Jesus disse a seus discípulos: “Eu lhes digo a verdade: é muito difícil um rico entrar no reino dos céus.
24 — ausente —
24 Digo também: é mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
25 —Jabaa!— iki yuinamei: —Jaskakenan, ¿tsuabu Diosun nuku mekekin paxawakin jiwematidumen?— nun ikaya
25 Ao ouvir isso, os discípulos ficaram perplexos e perguntaram: “Então quem pode ser salvo?”.
26 nukuwen nuikin Jesúsun ana yuikin: —Dateyamakanwen. Yudabun jaska watidubumajaidabiaken Dios nuikipatun dasibi matu axuntiduki— nuku waya
26 Jesus olhou atentamente para eles e respondeu: “Para as pessoas isso é impossível, mas tudo é possível para Deus”.
27 Pedron yuikin: —Yusinaan, nukunan, mia chibankatsi ikinan, jawada nun jaya dasibi bashikin keyubidan nun ma mia chibanpakeaii. Nun jaskakidanimadan, ¿nun jawa jayaxanai?— aka
27 Então Pedro disse: “Deixamos tudo para segui-lo. Qual será nossa recompensa?”.
28 Jesúsun ana nuku yuikin: —Chanima en matu yuiaii. Badi jawen jenei keyuaitian en Epan dasibi benawaya en jabe xanen ibuaya chintuanma man en 12 tsumabun ea chibankubainmisbu ebe xanen ibukin Israelin 12 bakebu xukua akeakeabu man unanti wanun badiaii.
28 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que, quando o mundo for renovado e o Filho do Homem se sentar em seu trono glorioso, vocês, que foram meus seguidores, também se sentarão em doze tronos para julgar as doze tribos de Israel.
29 Jaska inun, tsuabunda ea chibankin Diosun jancha kakape yusintanun ixun dasibi jatun jiwe jenekin jatun betsabu inun jatun puibu xununbainkin jatun ibubu xununkin jatun bakebu bashikin jatun bai jenekin keyubain yusinkubainmisbuwen taexun na jabiatian Diosun ana jatu manakukin duawamisxun jaska uatian jiweshinawenma Diosun pepawen jatu manakujaidakin jaska tanatidubuma jatu ichawamakubainshinxun janu ma badi keyuaitian jiwea kayabi jatu inanxanikiki.
29 E todos que tiverem deixado casa, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou propriedades por minha causa receberão em troca cem vezes mais e herdarão a vida eterna.
30 Jaska inun, yuda ichapabu na jabiatian kenkin yunumisbudan, Diosun jatu kenwanma ixanikiki. Jakia betsabu na jabiatiandi jawa kenkin yunuisbumadan, Diosun jatu kenwankin xanen ibujaidawaxanikiki— iwanan,
30 Contudo, muitos primeiros serão os últimos, e muitos últimos serão os primeiros.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.