Lucas 9

Kashinawa NT (CBS_WBT) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Januxun Jesúsun jawen 12 tsumabu kenaxun jatu ichawatan yushin chakabu betsa betsapa kainmati kushipa inun isin teneaibu jawen xuxawati kushipa jatu inantan
1 Tendo Jesus convocado os doze, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios, e para efetuarem curas.
2 nichinkin yuikin: —Jaska Dios xanen ibuxanaikidi yusinkubaunkin isin teneaibu man xuxawatanun en matu yunuyuaii.
2 Também os enviou a pregar o reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Kaidan, man eskakanintanun matu yuinun ninkakanwen. Mais butankanwen, jawa buamadan. Mestenti betsa inun, kapankan inun, misi inun, pei matun chinexeketiki usua inun, sanpu betsa buyamaxankanwen.
3 E disse-lhes: Nada leveis para o caminho: nem bordão, nem alforje, nem pão, nem dinheiro; nem deveis ter duas túnicas.
4 Jaska inun, mae tibi anu buxun yusin jiwe bestichai anu jiweyuxankanwen. Januxun yusinkin menetan mae betsa anudi bukubainxankanwen.
4 Na casa em que entrardes, ali permanecei e dali saireis.
5 Jaska inun, janixunda matu danankin ninkakatsi ikabumaken Dios jatuki sinatai unanti wakin janua kainbainkin matun tae anua mai kudu jatuki tabainxankanwen, jau jabiaskasi maninunbunan, jawa unanmadan— jatu wa
5 E onde quer que não vos receberem, ao sairdes daquela cidade, sacudi o pó dos vossos pés em testemunho contra eles.
6 mae tibi anu buake buakexun jaska Dios xanen ibuxanaikidi jatu yusinkin isin teneaibu xuxawakubainaibun
6 Então, saindo, percorriam todas as aldeias, anunciando o evangelho e efetuando curas por toda parte.
7 janu judiobun xanen ibu Herodesin Jesúsun jawada akeakeaikidi ninkaya betsabun yuikin: —Juan tenanbiashinabu ma ana besteanmenkain— ikaibun betsabundi yuikin: —Elías Diosun jancha yuixunika kabiani jawen yushin damimamenkain— idiaibun betsabundi yuikin: —Nukun xenipabu Diosun jancha yuixunika betsa mawanidan, ma ana besteinmamenkain— ikeakeaibu Herodesin ninkaxun shinain: “¿Jadatu chanima kayabimen?” iwanan,
7 Ora, o tetrarca Herodes soube de tudo o que se passava e ficou perplexo, porque alguns diziam: João ressuscitou dentre os mortos;
8 — ausente —
8 outros: Elias apareceu; e outros: Ressurgiu um dos antigos profetas.
9 yuikin: —Juan jau textenunbun ean en jatu yunuimaki. Jaskaken ja Jesúskidi yuiaibudan, ¿tsuamen?— iwanan, Jesús uinun ixun manakubainikiaki.
9 Herodes, porém, disse: Eu mandei decapitar a João; quem é, pois, este a respeito do qual tenho ouvido tais coisas? E se esforçava por vê-lo.
10 Janua jawen 12 kushipayabun Jesús anu chintunbidan jaska washinabu Jesúski chani meneabun Jesúsun jawen tsumabu janu tsua jiweabuma Betsaida dapi anu jatu iyuaya
10 Ao regressarem, os apóstolos relataram a Jesus tudo o que tinham feito. E, levando-os consigo, retirou-se à parte para uma cidade chamada Betsaida.
11 yudan kaianen unantan Jesús chibainbu jawa jatuki sinatama jatu ikin pewaxun Dios xanen ibuxanaikidi yusinkin isin betsa betsapa teneaibu xuxawabaiaya
11 Mas as multidões, ao saberem, seguiram-no. Acolhendo-as, falava-lhes a respeito do reino de Deus e socorria os que tinham necessidade de cura.
12 ma badi kaya jawen 12 tsumabu jawen kushipawen yununikabu Jesús dapi bea ichaxun yuikin: —Ma badi kaikiki. Nenu tsua jiweabumaki. Na yudan kaianen jabun jania pitidubumaki. Jau pitan juindukundi bununbun mae udama anu jatu nichindiwe— akabu
12 Mas o dia começava a declinar. Então, se aproximaram os doze e lhe disseram: Despede a multidão, para que, indo às aldeias e campos circunvizinhos, se hospedem e achem alimento; pois estamos aqui em lugar deserto.
13 Jesúsun jatu nemakin yuikin: —Jaska jatu wama, matun jatu pimakanwen— jatu wa 5,000 junibu mapuabuwen taea e itan Jesús yuikin: —Meken besti misi inun baka dabe besti nun jayaki. ¿Nun daka jatu piti bixuin kai?— akabu Jesúsun jawen 12 tsumabu yuikin: —Ja basiki 50 tibi xuku akeakea jau tsaununbun jatu yunukanwen— iwanan, Jesúsun jatu yunua jawen tsumabun jatu tsaumakin keyuken
13 Ele, porém, lhes disse: Dai-lhes vós mesmos de comer. Responderam eles: Não temos mais que cinco pães e dois peixes, salvo se nós mesmos formos comprar comida para todo este povo.
14 — ausente —
14 Porque estavam ali cerca de cinco mil homens. Então, disse aos seus discípulos: Fazei-os sentar-se em grupos de cinquenta.
15 — ausente —
15 Eles atenderam, acomodando a todos.
16 januxun Jesúsun ja misi meken besti inun baka dabe tsumaxun naiudi teskanxun uinkin pitikidi Dios kenwantan misi inun baka tunke tunke apakekin jawen tsumabu inankin jatu yunua ja yudan kaian inanbaunkin keyuabun
16 E, tomando os cinco pães e os dois peixes, erguendo os olhos para o céu, os abençoou, partiu e deu aos discípulos para que os distribuíssem entre o povo.
17 dasibibun yaniwai benimai pepeaibun janua ja misi meken besti inun baka dabe 5,000ti junibun pikin texe wabu ichawakin 12 kuki mata wanibukiaki.
17 Todos comeram e se fartaram; e dos pedaços que ainda sobejaram foram recolhidos doze cestos.
18 Janua betsatian janu tsua jayamanu Jesús jawen tsumabube ka Diosbe janchai menetan Jesúsun jawen tsumabu yukakin: —Yudabunan, ¿en tsua ekidi yuimisbumen?— jatu wa
18 Estando ele orando à parte, achavam-se presentes os discípulos, a quem perguntou: Quem dizem as multidões que sou eu?
19 jabun yuikin: —Betsabun yuikinan: “Nashimanika Juan ana bestenshinaki”, mia wakanikiaki. Betsabundi yuikin: “Diosun jancha yuixunika Elías ana jushianki”, mia wadiakanikiaki. Betsabundi yuikin: “Diosun jancha yuixunika betsa ana besteinmaki”, mia wamisbukiaki— akabu
19 Responderam eles: João Batista, mas outros, Elias; e ainda outros dizem que ressurgiu um dos antigos profetas.
20 januxun Jesúsun jabudi yukakin: —Jamen matun shinankinan, ¿en tsua man ea wamismen?— jatu wa Pedron yuikin: —Miadan, Diosun yubani min nukun Mesías Cristoki— akaya
20 Mas vós, perguntou ele, quem dizeis que eu sou? Então, falou Pedro e disse: És o Cristo de Deus.
21 januxun Jesúsun jatu nemakin: —En Mesías Cristoki tsua banabimayamayuxankanwen— iwanan,
21 Ele, porém, advertindo-os, mandou que a ninguém declarassem tal coisa,
22 ana jawen tsumabu jatu yusinkin yuikin: —Diosun bake matun Juchi Kayabi Iyuadan, eki sinatakin ea ichakawakin nukun xanen ibubu inun Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubu inun yusinananmisbun ea danankin ea jatu tenanmabu mawa xaba dabe inun besti kaya en ana bestenxanaii— jatu watan
22 dizendo: É necessário que o Filho do Homem sofra muitas coisas, seja rejeitado pelos anciãos, pelos principais sacerdotes e pelos escribas; seja morto e, no terceiro dia, ressuscite.
23 januxun yudan kaian jatu ichawaxun jatu yusinkin yuikin: —Tsuabunda ea chibankatsis iki ibubis jawenakidi jaska shinanmis jau ana jaska shinanyamakubainunbunwen. Jaska inun, “Bika tenei Jesúswen jawa dakeama ja keskai en jabe mawatiduki”, jau ikubainunbunwen.
23 Dizia a todos: Se alguém quer vir após mim, a si mesmo se negue, dia a dia tome a sua cruz e siga-me.
24 Jamen tsuabuda jatunmebi mekei: “En mawakatsi ikamaki”, ikin shinanmisbudan, eauma mawaxankanikiki. Jakia ea ikunwankin en kakape yuikin ea chibainwen taexun tenanbu ebe jiwekuinxankanikiki.
24 Pois quem quiser salvar a sua vida perdê-la-á; quem perder a vida por minha causa, esse a salvará.
25 Ja inun, mabu midimawen kemukin ichawaxun ea ikunwankin chibanbuma jatunmebi jatun jiwekuian benuxankanikiki, eauma mawakinan.
25 Que aproveita ao homem ganhar o mundo inteiro, se vier a perder-se ou a causar dano a si mesmo?
26 Jaskaken tsuabuda eki inun en janchaki dakemisbudan, en Epan kushipaya jawen nai tsuma pepabube jua jabiaskadiai en jatuki dakediaxanaii— iwanan
26 Porque qualquer que de mim e das minhas palavras se envergonhar, dele se envergonhará o Filho do Homem, quando vier na sua glória e na do Pai e dos santos anjos.
27 —Chanima en matu yuiai ninkakanwen. Betsabu na jabia man mapuabudan, man mawadiamaken Dios kushipajaidai xanen ibui taeai man uinxanaii— jatu wanikiaki.
27 Verdadeiramente, vos digo: alguns há dos que aqui se encontram que, de maneira nenhuma, passarão pela morte até que vejam o reino de Deus.
28 Janua janchashina 8 día xaba kasmai jatida kaya Pedro inun Santiago inun Juan Jesúsun jatu iyui kai Diosbe janchanun ika kakin mati keyatapajaida jatube mapeketan
28 Cerca de oito dias depois de proferidas estas palavras, tomando consigo a Pedro, João e Tiago, subiu ao monte com o propósito de orar.
29 janua Jesús Diosbe janchaya ma besu betsai damia jawen tadi juxupajaidai chaxa chaxa ikaya
29 E aconteceu que, enquanto ele orava, a aparência do seu rosto se transfigurou e suas vestes resplandeceram de brancura.
30 Elías inun Moisés jabiaskadiai ja dabedi chaxajaida punte punte iki mapuxun jaska Jerusalén anua Jesús mawaxanai yui jabe janchaibu
30 Eis que dois varões falavam com ele: Moisés e Elias,
31 — ausente —
31 os quais apareceram em glória e falavam da sua partida, que ele estava para cumprir em Jerusalém.
32 Pedro inun Santiago inun Juan yuda datsupe ika uxakatsis ibia uxama Jesús inun ja dabe jabe mapuabu uiainbun
32 Pedro e seus companheiros achavam-se premidos de sono; mas, conservando-se acordados, viram a sua glória e os dois varões que com ele estavam.
33 ja dabetan Jesús ma dapaxkabainaibun xabakabi shinanma Pedron Jesús yuikin: —Yusinaan, nun nenu juadan, pejaidaki. ¿Pean xubu dabe inun besti matu waxunpa, betsa mina inun, betsa Moisésna inun betsadi Elíasinadan?— ikaya
33 Ao se retirarem estes de Jesus, disse-lhe Pedro: Mestre, bom é estarmos aqui; então, façamos três tendas: uma será tua, outra, de Moisés, e outra, de Elias, não sabendo, porém, o que dizia.
34 janua nai kuin bekin jatu bepuaya dateaibun nai kuin anuxun jatu yuikin: —Na en bake en Katunidan, ninkaidakubainkanwen— jatu waya
34 Enquanto assim falava, veio uma nuvem e os envolveu; e encheram-se de medo ao entrarem na nuvem.
35 — ausente —
35 E dela veio uma voz, dizendo: Este é o meu Filho, o meu eleito; a ele ouvi.
36 jakimamadi samama bedu bedu ikin Jesús besti nia uinibukiaki. Januxun jaska june uinbidanimaxun tsua yuiyama iyukubainibukiaki.
36 Depois daquela voz, achou-se Jesus sozinho. Eles calaram-se e, naqueles dias, a ninguém contaram coisa alguma do que tinham visto.
37 Mati anua Jesús damia uintan jabianu niti ika jatube uxashini penaya butubidanaibun Jesúski dasitanun ika yudan kaian jaki nukui buaibun
37 No dia seguinte, ao descerem eles do monte, veio ao encontro de Jesus grande multidão.
38 januxun juni betsa jatu nashui ikaina nixun jui kushipawen unanxubima Jesús yuikin: —Yusinaan, en juni bake bestichaiyaki. Ea uinxunwen.
38 E eis que, dentre a multidão, surgiu um homem, dizendo em alta voz: Mestre, suplico-te que vejas meu filho, porque é o único;
39 Yushinin achixun bis bis imakin duxku imakin kemu bus bus imakin ichakawakin jeneismaki.
39 um espírito se apodera dele, e, de repente, o menino grita, e o espírito o atira por terra, convulsiona-o até espumar; e dificilmente o deixa, depois de o ter quebrantado.
40 Jaskamisken: “Jau yushin chakabu ea kainmaxununbun ika”, min tsumabu en jatu shinanbiabidana tsuan jawa ea kainmaxuntidubumaki— ikaya
40 Roguei aos teus discípulos que o expelissem, mas eles não puderam.
41 Jesúsun mapuabu dasibi yuikin: —Ikunwainsbuma inun chakabubuun, ¿jatiki matu medabewai ana en matube jiweyuxanai?— iwanan, ja juni yuikin: —Min bake uinun nedi iwewe— aka
41 Respondeu Jesus: Ó geração incrédula e perversa! Até quando estarei convosco e vos sofrerei? Traze o teu filho.
42 iweaya yushin chakabun Jesús bechitan ja juni bake duxku imakin main tin imatan taka taka imaya Jesúsun uinkin yushin kunyan akin kainmaxuntan jawen epa yunuaya
42 Quando se ia aproximando, o demônio o atirou no chão e o convulsionou; mas Jesus repreendeu o espírito imundo, curou o menino e o entregou a seu pai.
43 Diosun pepa kushipawen Jesúsun jatu uinmakubainaiwen taea dasibi e iki Jabaa! ike ikeaibun Mawaxanaikidi Jesúsun ana jatu yuinikiaki, na janchadan (Mt 17.22-23; Mr 9.30-32) janua Jabaa! iki mapuabun jawen tsumabu besti Jesúsun yuikin:
43 E todos ficaram maravilhados ante a majestade de Deus. Como todos se maravilhassem de quanto Jesus fazia, disse aos seus discípulos:
44 —Eska en matu yuiai ninkatan jakimayamaxankanwen. Ea en matun Juchi Kayabi Iyuadan, tsuanda ea jatu achimaxanikiki— jatu waya
44 Fixai nos vossos ouvidos as seguintes palavras: o Filho do Homem está para ser entregue nas mãos dos homens.
45 jaska Jesúsun jatu yuixu jau ninkayamanunbun Diosun jatu nemaiwen taexun jawa ninkamajaida jawa yuiai dabanen datekin Jesús jawa ana yukama inibukiaki.
45 Eles, porém, não entendiam isto, e foi-lhes encoberto para que o não compreendessem; e temiam interrogá-lo a este respeito.
46 Janua Jesúsun tsumabu yuinamei: —Jesúsbe xanen ibukin ¿nukunan, jadatubun betsabu nun matu binunxanimenkain? ¿Eamenkain?— ibidankanxu
46 Levantou-se entre eles uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 unantan jatu yusinun, iwanan, bakeishta betsa ixun
47 Mas Jesus, sabendo o que se lhes passava no coração, tomou uma criança, colocou-a junto a si
48 jatu yuikin: —Ea duawanun, iwanan, na bakeishta keska wakin tsuada en kenaya juaidan, ikin ea akawakin man duawatiduki. Jabiaskadi wakin ea besti duawama jatun ea yununi Diosdi jabun duawaxankanikiki. Jaskaken tsuada jawa shinanma keanma dasibibu medabewakin ja kenmisbu jatu binuxankanikiki— jatu waya
48 e lhes disse: Quem receber esta criança em meu nome a mim me recebe; e quem receber a mim recebe aquele que me enviou; porque aquele que entre vós for o menor de todos, esse é que é grande.
49 januxun Juanen Jesús yuikin: —Yusinaan, juni betsan min kena kushipa paewen yushin chakabu kainmai nun uinbidanshinaki. Nukubetan mia chibanmaken nun nemakin bextepaibia nuku ninkama ishianki. Jaska wakin nun nemashinadan, ¿pemen?— aka
49 Falou João e disse: Mestre, vimos certo homem que, em teu nome, expelia demônios e lho proibimos, porque não segue conosco.
50 Jesúsun Juan yuikin: —Nemakin man jatu bextetidumaki. Tsuada nukuki sinatamadan, nuku medabewaikiki— jatu wanikiaki.
50 Mas Jesus lhe disse: Não proibais; pois quem não é contra vós outros é por vós.
51 Janua jawen Epa anu Jesús kaxanai kemaya dateama Jerusalén anu kai taekin
51 E aconteceu que, ao se completarem os dias em que devia ele ser assunto ao céu, manifestou, no semblante, a intrépida resolução de ir para Jerusalém
52 janu uxati jiwe jau unanti watanunbun jawen jancha yuixunika bebunkidi jatu yunua bui Samarianawabun mae anu jikixun yukabu
52 e enviou mensageiros que o antecedessem. Indo eles, entraram numa aldeia de samaritanos para lhe preparar pousada.
53 Jerusalén anu Jesús kaiwen taea janu jau uxayamanunbun jatu danankanxu chanitushiaya
53 Mas não o receberam, porque o aspecto dele era de quem, decisivamente, ia para Jerusalém.
54 Santiago inun Juanen ninkaxun Jesús yuikin: —Yusinaan, jaska Elíasin ani keska wakin ¿nai anua chi kauankin jau Diosun ja mae jatu yamawakin keyunun Dios yukapa?— ikaya
54 Vendo isto, os discípulos Tiago e João perguntaram: Senhor, queres que mandemos descer fogo do céu para os consumir?
55 Jesús sinaxun jatu kunyan akin nemabaini
55 Jesus, porém, voltando-se os repreendeu [e disse: Vós não sabeis de que espírito sois].
56 mae betsa anu uxanun ika bunibukiaki.
56 [Pois o Filho do Homem não veio para destruir as almas dos homens, mas para salvá-las.] E seguiram para outra aldeia.
57 Ana Jerusalénkidi bui bai tanabainaibun juni betsan Jesús yuikin: —Yusinaan, janida min kai en mia chibankatsis ikaii. ¿Mibe kapa?— aka
57 Indo eles caminho fora, alguém lhe disse: Seguir-te-ei para onde quer que fores.
58 jawen juinti pepamenkain, unanun, iwanan, Jesúsun yuikin: —Kaman inu jawen kini jayaki. Peiyabu jawen na jayabuki. Jakia matun Juchi Kayabi Iyua ean en yusinkubainmiswen taea janu uxati jiwe en jayamaki. ¿Ea keskai min jiwekunkaintidumen?— akin
58 Mas Jesus lhe respondeu: As raposas têm seus covis, e as aves do céu, ninhos; mas o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça.
59 juni betsadi Jesúsun yuikin: —Tapinkin ea chibankubainwen— aka —Xanen Ibuun, ea jeneyuwe, ja dukun en epa mawa maiwatan en mia chipu chibanxanaidan— aka
59 A outro disse Jesus: Segue-me! Ele, porém, respondeu: Permite-me ir primeiro sepultar meu pai.
60 nemakin Jesúsun yuikin: —Jaskamaki. Ikunwanma mawa keskabun min epa maiwatidubuki. Jakia mianan, na jabiatian ebe kai taekin Dios xanen ibuxanaikidi yusinkubainxanwen— akaya
60 Mas Jesus insistiu: Deixa aos mortos o sepultar os seus próprios mortos. Tu, porém, vai e prega o reino de Deus.
61 januxun betsandi Jesús yuikin: —Yusinaan, eandi en mia chibankatsi ¿ja dukun en jiweanua enabuki chaniyutanpa?— aka
61 Outro lhe disse: Seguir-te-ei, Senhor; mas deixa-me primeiro despedir-me dos de casa.
62 nemakin Jesúsun yuikin: —Tsuabunda ea chibanbiakin jawen shinan dabewen unudi shinain inun unudi uiainan, jaska Dios xanen ibuxanai pe dayaxuntidubumaki— anikiaki.
62 Mas Jesus lhe replicou: Ninguém que, tendo posto a mão no arado, olha para trás é apto para o reino de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.