Lucas 18

Kashinawa NT (CBS_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 januxun jawen tsumabun Dios kushipa yukai jau punu nukayamaxanunbun miyuiwen Jesúsun jatu yusinkin
1 Jesus contou a seus discípulos uma parábola para mostrar-lhes que deviam orar sempre e nunca desanimar.
2 yuikin: —Mae betsa anu juez jiwexun Dioski meseama juni betsan jancha ninkaismadi
2 Disse ele: “Havia numa cidade um juiz que não temia a Deus nem se importava com as pessoas.
3 jabias mae anua yuxabu jawen bene ma mawayama jau ea medabewanun ika juez anu kaxun yuikin: “Juni betsan ea ichakawakin padainkiki. Medabewakin ea pewaxunwen”, abidan abidankin chikish waya
3 Uma viúva daquela cidade vinha a ele com frequência e dizia: ‘Faça-me justiça contra meu adversário’.
4 ja dukun jawen jancha ninkama ikunkainkin januxun atimas shinankin: “Yudabuwen nuiama Dioski en meseamabia
4 Por algum tempo, o juiz não lhe deu atenção, mas, por fim, disse a si mesmo: ‘Não temo a Deus e não me importo com as pessoas,
5 natun ea daketapa wabidan wabidanaiwen taexun en nemaxuni kaii. En jaska waxunamaken jukidan jukidankin ea punu nukawatiduki”, ixun medabewaniki— iwanan,
5 mas essa viúva está me irritando. Vou lhe fazer justiça, pois assim deixará de me importunar’”.
6 ana Jesúsun jatu yuikin: —Ja juez chakabun jaska wamisbun
6 Então o Senhor disse: “Aprendam uma lição com o juiz injusto.
7 jamen Diosun nuku medabewakin jabun matu chakabuwakatsi ikaibu nemaidan, jawen shinan betsajaidaki. Jawen katuabu Diosun matu medabewakin badidi inun meshu medan man ea atan manaibu ninkatan manama jawaida jatu nemakin matu pewaxunmiski. Jaskawen taea ea matun Juchi Kayabi Iyua en ana juaitian jabun ea ikunwankin jenekubainabuma ¿en jatu bechitushixanimenkain?— iwanan,
7 Acaso Deus não fará justiça a seus escolhidos que clamam a ele dia e noite? Continuará a adiar sua resposta?
8 — ausente —
8 Eu afirmo que ele lhes fará justiça, e rápido! Mas, quando o Filho do Homem voltar, quantas pessoas com fé ele encontrará na terra?”.
9 janua ichapa mapuxun ninkaibukidi jabu jatidi ibubis kenkin shinain bepadamei: “Ea besti en pepaki. Jakia betsabudan, jaskaisbumaki”, ikin jatu dananmisbu Jesúsun ana miyui betsawen jatu yusinkin jatu dabinwankin yuikin:
9 Em seguida, Jesus contou a seguinte parábola àqueles que confiavam em sua própria justiça e desprezavam os demais:
10 —Templo jemaintin anu juni dabe Diosbe janchai bua mapuabukidi matu yuinun ninkakanwen. Ja juni dabedan, betsa Moisin yusian inun jawen xenipabu betsabun yusian chibanjaidamis fariseoki. Ja inun, betsadan, Romanawa xanen ibu pei bixunikaki.
10 “Dois homens foram ao templo orar. Um deles era fariseu, e o outro, cobrador de impostos.
11 Jaskakain fariseo nia naiudi besuxun Dios dayuikin: “Diosuun, yuda betsabu keskama en pewen taexun en mia kenwaiin. Yumetsumisbu inun, padanananmisbu inun, chutanamebaunmisbu inun, ja pei bixunika chakabu en jatu keskamaki.
11 O fariseu, em pé, fazia esta oração: ‘Eu te agradeço, Deus, porque não sou como as demais pessoas: desonestas, pecadoras, adúlteras. E, com certeza, não sou como aquele cobrador de impostos.
12 Ja inun, semana tibi xaba dabe mia kenwain en samakemiski. Ja inun, jamapai dayakin bixun meken dabeti paxkatan bestichai min kenwanti jiwe mekenikabu en inankuinmiski”, iki ibubis keanyan
12 Jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo que ganho’.
13 janua ja Romanawa xanen ibu pei bixunika jawa keanma benanta nidiaxun jawa naiudi besuama dakei aitin iki xutidin xutidin ikin yuikin: “Diosuun, min jancha en kanemisbiaken ewen nuikin en chakabu ea buaxunwen”,
13 “Mas o cobrador de impostos ficou a distância e não tinha coragem nem de levantar os olhos para o céu enquanto orava. Em vez disso, batia no peito e dizia: ‘Deus, tem misericórdia de mim, pois sou pecador’.
14 abaini inun kaya Dios jawen nuikin jawen chakabu buaxunkin pewaxunimaki. Jakia fariseon jancha ninkama Diosun jawa buaxunama ikimaki. Jaskaken tsuabuda ibubis kenmis Diosun dake waxanikiki. Jakia tsuabuda keinsma Diosun duawaxanikiki— jatu wa
14 Eu lhes digo que foi o cobrador de impostos, e não o fariseu, quem voltou para casa justificado diante de Deus. Pois aqueles que se exaltam serão humilhados, e aqueles que se humilham serão exaltados”.
15 janua jatun bake mishtinbu Jesús anu iwekin jau ea mamepikin uinxunkin Dios ea duawamaxunun, iwanan, jabun jatun bake iwebidanbidanaibu Jesúski chiti ikabun uinkin jatu nemaibun
15 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas. Ao ver isso, os discípulos repreenderam aqueles que as traziam.
16 nantaxun jatu jaska waibu Jesúsun jatu kenaxun yuikin: —Jatun bake mishtinbu ea anu iweaibu jatu nemayamakanwen. Dios xanen ibuaitianan, na bake mishtinbu eki dateabuma keskabu besti Dioski dasixankanikiki.
16 Jesus, porém, chamou as crianças para junto de si e disse aos discípulos: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino de Deus pertence aos que são como elas.
17 Chanima en matu yuaii. Bake mishtinbun jawen ibu bechipaimis keska wakin Epa Dios bechipaiabuma Dios xanen ibuaitian jaki dasiama ixankanikiki— jatu wa
17 Eu lhes digo a verdade: quem não receber o reino de Deus como uma criança de modo algum entrará nele”.
18 januxun xanen ibu betsan Jesús yukakin yuikin: —Yusinan pepaan, ¿mia yukapa? Jiwea kayabi bikinan, ¿jaska kayatan en bitidumen? Ea yuiwe— aka
18 Certa vez, um homem de alta posição perguntou a Jesus: “Bom mestre, que devo fazer para herdar a vida eterna?”.
19 Jesúsun yuikin: —¿Jaskakin ea kenakin: “Pepaan”, min ea wai? Dios bestiki, pepadan, ¿min unanmamen?
19 “Por que você me chama de bom?”, perguntou Jesus. “Apenas Deus é verdadeiramente bom.
20 Mianan, Diosun yunuti inun jawen nemati min ma unaiinan: “Ainbu min ainma chutatimaki. Sinatakin yuda betsa tenantimaki. Yumetsutimaki. Yuda betsaki chanichakatimaki. Padananantimaki. Ja inun, min epa inun min ewa jatu duawakubaintiki”— aka
20 Você conhece os mandamentos: ‘Não cometa adultério. Não mate. Não roube. Não dê falso testemunho. Honre seu pai e sua mãe’.”
21 jaska wa ana xanen Ibun Jesús yuikin: —Jaa. Dasibi Diosun yunuti inun jawen nemati bakeishtatun tapinixun jeneama en chibankubainmiski— aka
21 O homem respondeu: “Tenho obedecido a todos esses mandamentos desde a juventude”.
22 ninkatan Jesúsun uin jawen nuikin ana yuikin: —Min pe ea yuiaii. Na besti min shinandiamaki. Mia yuinun ninkawe. Nai anua Diosun manakuti pepa bikatsis ikin min jawada dasibi min jaya jatu inan keyutan ja pei min bishian ja nuitapaibu inankuintan chintuanma ebe kakin ea chibankubainxanwen. Min jaskakunkainaiwen taexun jiwekuian min bixanaii— aka
22 Quando Jesus ouviu sua resposta, disse: “Ainda há uma coisa que você não fez. Venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
23 jakia juni mabujaidayatun Jesúsun jaska yuiai ninkai pes juinti nishmai keyutan ana jawa yuiama jawen mabuwen nuiaya
23 Ao ouvir essas palavras, o homem se entristeceu, pois era muito rico.
24 Jesúsun uinkin ana yuikin: —Ja yuinaka ewapa camellodan, ja xumux jawen chixuiki jawen yuda kainmakinan, tsuan atidumaki. Jakia jaska keska bikadan, juni mabu ichapayadan, jawen mabu besti shinain jawen nuikin jatun shinan betsa wama Dioski chiti itidubumaki— jatu wa
24 Ao ver a tristeza daquele homem, Jesus disse: “Como é difícil os ricos entrarem no reino de Deus!
25 — ausente —
25 Na verdade, é mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
26 januxun jabun Jesúsun jancha ninkatan yukakin: —Jaskakenan, ¿tsua Diosun nuku mekekin paxawakin jiwematidumen?— ikaibun
26 Aqueles que o ouviram disseram: “Então quem pode ser salvo?”.
27 Jesús jatuwen nuikin yuikin: —Dateyamakanwen. Yudabun jaska watidubumajaidabiaken Diosun besti matun shinan matu betsa wamatan dasibi matuwen nuikin matu axuntiduki— jatu waya
27 Jesus respondeu: “O que é impossível para as pessoas é possível para Deus”.
28 Pedron yuikin: —Xanen ibuun, nukunan, mia chibankatsi ikinan, nukun jawada nun jaya dasibi bashikin keyubidanimaxun nun ma mia chibanpakeaii— akaya
28 Pedro disse: “Deixamos nossos lares para segui-lo”.
29 Jesúsun ana jatu shinanmakin yuikin: —Chanima en matu yuiai ninkakanwen. Tsuabunda ea chibankin Diosun jancha kakape yusintanun, ixun matun jiwe xununkin matun ibubu xununkin matun betsabu bashibainkin matun ain xununyubainkin matun bakebu bashikin keyuyubainxanaibu
29 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que todos que deixaram casa, esposa, irmãos, pais ou filhos por causa do reino de Deus
30 na jabiatiandi dayaibu Diosun pepawen matu duawakin manakukubainshinxun jabiaskadi wakin nai anudi matu jabe jiwekuinmaxanikiki, ikibi imakinan— jatu wabaini
30 receberão neste mundo uma recompensa muitas vezes maior e, no mundo futuro, terão a vida eterna”.
31 januxun jawen 12 tsumabu besti jatu kenaxun Jesúsun jatu tadi iyuxun yuikin: —Jerusalén anu nun ma mapekei kaidan, man unaiin. Nun janua jaskaxanaikidi matu yuinun ninkakanwen. Diosun jancha yuixunikabun ea matun Juchi Kayabi Iyuakidi ekidi kenenibu menekin ea axankanikiki.
31 Jesus chamou os Doze à parte e disse: “Estamos subindo para Jerusalém, onde tudo que foi escrito pelos profetas a respeito do Filho do Homem se cumprirá.
32 Januxun eki sinatakin ea achixun nawabu anu ea iyuxun inanbu jabun ea chitekin ichakawakin eki kaxekin eki kemu michukin
32 Ele será entregue aos gentios, e zombarão dele, o insultarão e cuspirão nele.
33 ea kusha kusha axun ea tenanbu xaba dabe inun besti kaya en ana bestenxanaii— jatu wabia
33 Eles o açoitarão e o matarão, mas no terceiro dia ele ressuscitará”.
34 jawen 12 tsumabun jawen jancha ninkabiakin jawa jatu yuiai dabanen jawa xabakabi ninka pewatiduma ibainaibun
34 Os discípulos, porém, não entenderam. O significado dessas palavras lhes estava oculto, e não sabiam do que ele falava.
35 janua Jerusalénkidi kai maewan betsa Jericó anu kemaya bai kexa juni bekun tsauxun pei jatu ea akin ninkaya
35 Quando Jesus se aproximava de Jericó, havia um mendigo cego sentado à beira do caminho.
36 yuda ichapabun dainbainaibu ninkatan yuka ikaya
36 Ao ouvir o barulho da multidão que passava, perguntou o que estava acontecendo.
37 betsabun yuikin: —Jesús Nazaret anua kauani ikikiki— akabu
37 Disseram-lhe que Jesus de Nazaré estava passando por ali.
38 jancha kushipawen yuikin: —Davidin babaan, ewen nuiwe— akaya
38 Então começou a gritar: “Jesus, Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
39 bebubainkin nemapaibiabu ninkama unanxubima jatu binumakin yuikin: —Davidin baba Jesúsuun, ewen nuiwe— ikaya
39 Os que estavam mais à frente o repreendiam e ordenavam que se calasse. Mas ele gritava ainda mais alto: “Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
40 Jesús niti itan junibu jatu yunukin: —Iwekanwen— jatu wa iweabu chaimaxun yukakin:
40 Então Jesus parou e ordenou que lhe trouxessem o homem. Quando ele se aproximou, Jesus lhe perguntou:
41 —¿Mia jaska wapa?— aka juni bekunman yuikin: —Xanen Ibuun, ana en uinun ea bepexwe ika en ikaii— aka
41 “O que você quer que eu lhe faça?”. “Senhor, eu quero ver!”, respondeu o homem.
42 xuxawakin Jesúsun yuikin: —Ana uindiwe, min ea ikunwainwen taea min xuxaidan— akaya
42 E Jesus disse: “Receba a visão! Sua fé o curou”.
43 jawaida bepexetan Dios kenwankin Jesús chibanbainaya ichapabundi Jesúsun jaska wai uintan dasibibun Dios kenwanbainaibun
43 No mesmo instante, o homem passou a enxergar, e seguia Jesus, louvando a Deus. E todos que presenciaram isso também louvavam a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.