João 6

Kashinawa NT (CBS_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Janua jaskakainkin Pascuatian judiobu besikin pixanaibu ma kemaya Galilea Ianenwan, jawen kena betsa Tiberias Ianenwan anu Jesús nun jawen tsumabube pukexun jatu xuxawakin Jesúsun jawen unanmati dami atimaska betsa betsapa wai uinshinxun ana uinkatsis iki main bukin midimabun nuku chibainbun mati mapebain tsaua nukube janchabaikin
1 Depois dessas coisas, Jesus atravessou o mar da Galileia, que é o de Tiberíades.
2 — ausente —
2 Uma grande multidão o seguia, porque tinham visto os sinais que ele fazia na cura dos enfermos.
3 — ausente —
3 Então Jesus subiu ao monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 — ausente —
4 Ora, a Páscoa, festa dos judeus, estava próxima.
5 yudabu ichapabun chibanbidanabu uinkin jawada akatsi unanbiakin Felipe unanti wakin Jesúsun yukakin: —Nabun jau pinunbun, ¿jania nun jatu misi bixuntidumen?— aka
5 Então Jesus, erguendo os olhos e vendo que uma grande multidão se aproximava, disse a Filipe:
6 — ausente —
6 Mas Jesus dizia isto para testá-lo, porque sabia o que estava para fazer.
7 shinanma Felipen yuikin: —Bestibu tibitun jau misi eskadabe pinunbun 200 día nukun daya peidan, damaki— aka
7 Filipe respondeu: — Nem mesmo duzentos denários de pão seriam suficientes para que cada um recebesse um pedaço.
8 jaskai ninkatan jawen tsuma betsa Andrésin, Simón Pedron betsan, yuikin:
8 Um dos discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse a Jesus:
9 —5 misi inun 2 bakaishta juni baken nuku inantidukiaki. Jakia jatibun na misi eskadabes pikin jawa yani watidubumaki— aka
9 — Aqui está um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isto para tanta gente?
10 Jesúsun jatu yuikin: —Ja basiki jau tsuabaununbun jatu yunukanwen— nuku wa nun jatu yunua basi mamaki tsaui 5,000 junibu tsauabun
10 Jesus disse: Havia muita relva naquele lugar. Assim, os homens se assentaram, e eram quase cinco mil.
11 ja juni bake anua Jesúsun misi bitan Dios kenwantan misi tunkepakekin nuku inan ja tsauabu nun jatu inanbaunaya jabiaskadi wakin ja baka bitan tekepakekin nuku inandiaya nun jatu inan jati pikatsis ikin bitan
11 Então Jesus pegou os pães e, tendo dado graças, distribuiu-os entre eles; e também igualmente os peixes, tanto quanto queriam.
12 pikin januxun yani wai pepeaibun Jesúsun jawen tsumabu nuku yunukin: —Ja piti texe waibu jau chakawayamanunbun ichawabaunkanwen— nuku wa
12 E, quando já estavam satisfeitos, Jesus disse aos seus discípulos:
13 ichawakin ja 5 misi pikin texeawabu 12 kuki nun mata waken
13 Assim, pois, o fizeram e encheram doze cestos de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobraram depois que todos tinham comido.
14 jawen unanmati dami Jesúsun jatu axunxuwen taea uin yuinamei: —Chanima Diosun jancha yuixunika kayabiki, jaska Moisin yuinidan, ja junidan, jabiaki— ikubaunkin
14 Quando as pessoas viram o sinal que Jesus havia feito, disseram: — Este é verdadeiramente o profeta que devia vir ao mundo.
15 badikis xanen ibu wadinun, iwanan, achixun iyupananbu unantan jatu paxkabaini ana jawendi mati keyatapa mapebaini ja mesti jadi paxaxun shinanyui kaya
15 Jesus ficou sabendo que estavam para vir com a intenção de fazê-lo rei à força. Então ele se retirou outra vez, sozinho, para o monte.
16 ma badi jikiaya nun jawen tsumabu ianenwan kexa anu butukin Jesús nun xununbidana judiamaken
16 Ao final do dia, os discípulos de Jesus desceram para o mar.
17 xaxun inatan Cafarnaúm anu nun kai besusi pukenun ika nun kai taeaya meshujaidaken Jesús chintundiama
17 E, entrando num barco, passaram para o outro lado, rumo a Cafarnaum. Já estava escuro, e Jesus ainda não tinha ido até onde eles estavam.
18 niwenwan bekin ian buspu tsaubidanbidankin jatu teawa
18 E o mar começava a ficar agitado, porque soprava um vento forte.
19 jaimanwen tuenshini ma chaiskabui 5 kasmai 6 kilómetro nunuxun Jesús ian bepaikidanai uin nun datejaidaya
19 Os discípulos já tinham navegado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando sobre o mar, aproximando-se do barco; e ficaram com medo.
20 nuku yuikin: —En eaki. Ewen dateyamakanwen— nuku wa
20 Mas Jesus lhes disse:
21 ninkatan benimakin yuikin: —Nukube xaxun inayuwe— nun wa xaxun Jesús inaya niwewanen xaxu tsuma maianyan jawaida kain nun keti iniki.
21 Então eles o receberam com alegria, e logo o barco chegou ao seu destino.
22 Uxashini penaya ja yudabu ian kexa betsaudiabun shinain: —Jabia besti xaxuwen jawen tsumabun Jesús iyuama bushianbuki, xaxu betsa jayamabiakenan— ikaibun
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar notou que ali havia apenas um pequeno barco e que Jesus não tinha entrado nele com os seus discípulos, tendo estes partido sozinhos.
23 ja jaskaibun maewan betsa Tiberias anua xaxu betsawen bei januxun Jesúsun Dios kenwantan jatu pimashina anu keti itan Jesús inun jawen tsumabu jatu benakubidani jawa jatu bechiama ana jawendi butubidani jatun xaxuki inatan: “Cafarnaúm anu kashianmenkain. Jadi benanun bukanwen”, itan jaudi bui
23 Entretanto, outros barquinhos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde a multidão havia comido o pão depois que o Senhor deu graças.
24 — ausente —
24 Quando aquela multidão viu que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, entraram nos barcos e partiram para Cafarnaum à procura de Jesus.
25 ianenwan pukebaini kexa betsaudia janu ichati jiwe anu jatube ichanua Jesús bechitushitan jabun yukakin: —Yusinaan, ¿jatian min nekedi pukeshinamen? Ukedia nun mia benabidanaidan— akabu
25 E, tendo-o encontrado no outro lado do mar, lhe perguntaram: — Mestre, quando o senhor chegou aqui?
26 Jesúsun jatu yuikin: —Man unanti wakin kayatapinun dami jaskabiama wakin en matu axuain uinshina ja tapinkin man shinanmawen taea jakia misi pikin yani washinxun jaskas pinun ixun man ea benai bei ikanaii.
26 Jesus respondeu:
27 ¿Jaskai piti chapumiswen besti kemui man mapua ikanai? Jakia en Epa Diosun ea kushipa waniwen taexun jawen kushipa en matu inanxanai ja bestiwen kemui mapukanwen, jawen jiwekuin ikibi itidan. Jaskawen taexun jabia jawen unanmati wakin Epa Diosun ea matun Juchi Kayabi Iyua ea waniki, yunukinan— jatu wa
27 Trabalhem, não pela comida que se estraga, mas pela que permanece para a vida eterna, a qual o Filho do Homem dará a vocês; porque Deus, o Pai, o confirmou com o seu selo.
28 jabun ninka pewama Jesús yukakin: —Diosun yunua axunkin chibankinan, ¿nun jaska wakin benimawakin taewatidumen?— akabu
28 Então lhe perguntaram: — Que faremos para realizar as obras de Deus?
29 Jesúsun ana jatu yuikin: —Dios benimawakinan, jatun ea yununi besti ikunwankanwen, en eakidan— jatu wa
29 Jesus respondeu:
30 betsabun ninkama ana yukakin: —Min Dios anuadan, nuku ikunwanmakatsidan, ¿jawa jawen unanmati min nuku axunkin kayati wamatidumen, nun mia jawen taexun ikunwanunbunan? Nukun yusinan Moiséskidi mia yuinun ninkawe. Janu tsua jiweabumanu nukun xenipabu jatu iyuyama jadi jiweabun Dios anua maná dudu butea pikubaunibuki. Jaska wanibu kenekin: “Pimakin nai anua Moisin misi jatu pimakubaunpauniki”, iniken damiwakin ¿Moisés min binua ikai?— akabu
30 Então eles disseram: — Que sinal o senhor fará para que vejamos e creiamos no senhor? O que o senhor pode fazer?
31 — ausente —
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: “Deu-lhes a comer pão do céu.”
32 —Chanima nai anua misi butunidan, ja Moiséskidi man yuiaidan, jatun jatu pimama iniki. Jakia en Epa Diosun jatu pimakubaunpauniki. Jakia ikis nai anua jabiaskadi wakin misi kayabi en Epa Diosun matu inankatsis idiaikiki.
32 Jesus lhes disse:
33 Ja misi Diosun yudabu dasibi inankatsi ikaidan, ja nai anua butunitun jatu dasibi jiwekuinmatiduki— jatu wa
33 Porque o pão de Deus é o que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 jawen jancha ninkabuma ana yukakin: —Xanen ibuun, jaskakenan na misidan, jawenchains nuku pimapakexanwen— akabu
34 Então lhe disseram: — Senhor, dê-nos sempre desse pão.
35 Jesúsun ana jatu yuikin: —Jiwekuinmati misidan, jabia en eaki. Tsuabunda ea ninkakin shinan betsa watan eki chiti ikaibu en jatun yushin kushipa wa ana buniama keska ixankanikiki. Ja inun, tsuabunda ea ikunwankin en jancha ninkakubainaibu en jatu shinan chankanwan ana unpax manui tetsusinama keska ixankanikiki.
35 Jesus respondeu:
36 Jaska en matu yuiai keska en akai uinbiashinxun man ea ikunwanbumaki.
36 Porém eu já disse que vocês não creem, embora estejam me vendo.
37 Jakia ea yununitun shinanen aki en juniki, emebi en shinanen aki juamadan. Jaskaken tsuabuda katuxun Epa Diosun ea anu jatu pexukin ekidi yunua ikunwankin ea jaibuwakubainxankanikiki. Ja inun, ea ikunwainbu en jatu danantaskama ixanaii.
37 Todo aquele que o Pai me dá, esse virá a mim; e o que vem a mim, de modo nenhum o lançarei fora.
38 — ausente —
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha própria vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Ea yununitun shinanwen akinan, tsuabuda ea anu yununi jawen jeneai xabatian jatu benuama jatu bestenwankin en jatu taxnimaxanaii.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que eu não perca nenhum de todos os que ele me deu; pelo contrário, eu o ressuscitarei no último dia.
40 Dasibibun Diosun bake shinankubainkin ikunwain jiwekuian ma jayabuwen taexun jawen jeneai xabatian en jatu bestenwanxanaii, jaska en Epan shinain yubakani keska menexunkinan— jatu wakin
40 De fato, a vontade de meu Pai é que todo aquele que vir o Filho e nele crer tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 “Dios anua misi butunidan, en eaki”, iki daketapai itsakin jatu yuiaiwen taea judio xanen ibubu june Jesúski ja ikin yuain
41 Então os judeus começaram a murmurar contra ele, porque tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 yuinamei: —Na junidan, Josén bakeki, Jesúsdan. Jawen ibu dabedan, nukun uinbuki. ¿Jaskai: “Dios anua en butuniki”, iki daketapaimenkain? —iake iakeaibun
42 E diziam: — Este não é Jesus, o filho de José? Por acaso não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que ele agora diz: “Desci do céu”?
43 jatun shinan unantan Jesúsun jatu yuikin: —Matunan, jadi janchakin ana ea yuanyamakanwen.
43 Jesus respondeu:
44 Epa Diosun ea yununitun jatu kenamadan, ea jaibuwatidubumaki. Jakia jatu kena ea ikunwainbu jawen jeneai xabatian en jatu bestenwanxanaii. Diosun jancha Isaíasin keneni matu yuinun ninkakanwen: ‘Diosun dasibi jatu yusinkin mextanmaxanikiki’, aniki. Jaskawen taexun tsuanda Diosun jancha ninkakin tapinkubainmisxunan, ea jaibuwakanikiki.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 — ausente —
45 Está escrito nos Profetas: “E todos serão ensinados por Deus.” Portanto, todo aquele que ouviu e aprendeu do Pai, esse vem a mim.
46 Epa Dios tsuan man uinsmaki. Jakia Dios anua besti taxninitun Epa Dios uiniki.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; este já viu o Pai.
47 Jiwekuinmati misidan, jabia en eaki. Chanima tsuabunda ea ikunwain jiwekuinkanikiki, ikibi ikidan.
47 — Em verdade, em verdade lhes digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 — ausente —
48 Eu sou o pão da vida.
49 Ja inun, janu tsua jiweabumanuxun Dios anua misi matun xenipabun pibiakubaini atimas bika tenei mawanibuki.
49 Os pais de vocês comeram o maná no deserto e morreram.
50 Jakia misi nai anua butunikidi en janchaii. Na misi pikubaini ana mawatidubumaki.
50 Este é o pão que desce do céu, para que todo o que dele comer não pereça.
51 Nai anua butuni misi jiweadan, jabia en eaki. Tsuabunda na misi jiwea pikubaini jiwepakexankanikiki, ikibi ikidan. Na misi en jatu inanxanaidan, en yuda kayabiki. Jaskawen taea na mai anu yudabu xukuabu tibi jawen jiwetidubuwen taexun en yuda kayabi en jatu inanxanaii— akin junea janchawen jatu yuiaya
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém comer deste pão, viverá eternamente. E o pão que eu darei pela vida do mundo é a minha carne.
52 ninkama e itan judio xanen ibubu jancha tibiwen yuinamei ja ikaibun: —¿Jaskakin nun pinun jawen nami nuku inantidumen? Juni kuinen namidan, nun pitaskatidumaki— ikaibun
52 Então os judeus começaram a discutir entre si, dizendo: — Como é que este pode nos dar a sua própria carne para comer?
53 jabun shinan unankin Jesúsun ana jatu yuikin: —Chanima matu yuinun ninkaidakanwen. Matun Juchi Kayabi Iyuatun nami piama inun en jimi akamadan, man jiwekuian jayatidumaki.
53 Jesus respondeu:
54 Jakia tsuabunda en nami pikin en jimi aki jiwekuinxankanikiki, ikibi ikidan. Ja inun, jawen jenea xabatian en jatu bestenwankin taxnimaxanaii.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Jaska inun, en namidan, piti kayabiki. Ja inun, en jimidan, nuxuti kayabiki.
55 Pois a minha carne é verdadeira comida, e o meu sangue é verdadeira bebida.
56 Tsuabunda en nami pi inun en jimi akidan, ebe jiweaibun eadi jatube dasitan en jiwekunkainxanaii.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim, e eu permaneço nele.
57 Jaska inun, Epa Dios jiwei ikibi ikatun ea yununiwen taea jawen kushipawen en jiwekunkainaii. Jabiaskadiai tsuabunda ea pi en kushipawen jiwekubainxankanikiki.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e igualmente eu vivo por causa do Pai, também quem de mim se alimenta viverá por mim.
58 Nai anua misi butunikidi en janchaii. Matun xenipabu jiwekin ja misi pikubauni mawanibu keskamaki, na misi en matu yuiaidan. Na misi pikubaini jiwekubainxankanikiki, ikibi ikidan— jatu wakin
58 Este é o pão que desceu do céu, em nada semelhante àquele que os pais de vocês comeram e, mesmo assim, morreram; quem comer este pão viverá eternamente.
59 Cafarnaúm anu janu ichati jiwe anuxun Jesúsun jaska jatu yusianyan
59 Jesus disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 jawen jancha ninkatan Jesúski chiti ikabu ichapabu yuinamei: —Na jaska yuiaidan, bikaki. Tsuan jaska chibankin axuntidumaki— ikaibun
60 Muitos dos seus discípulos, tendo ouvido tais palavras, disseram: — Duro é este discurso; quem pode suportá-lo?
61 jabu yuananainbu unankin Jesúsun jatu yukakin: —¿En janchan matu dakewakin dananmaimenkain?
61 Mas Jesus, sabendo por si mesmo que os seus discípulos murmuravam a respeito do que ele havia falado, disse-lhes:
62 Janua en juni anu jawendi en matun Juchi Kayabi Iyua en ana kai uinkin man shinan betsa waxanaii.
62 Que acontecerá, então, se virem o Filho do Homem subir para o lugar onde primeiro estava?
63 Xabakabi matu yusinun ninkakanwen. En yushinin jatu jiwemaxanikiki. Jamen yudabun janchawenan, jawa jatu jiwemakin kushipa watidumajaidaki. En jancha en matu yuiaidan, en yushin keskaki. Man ikunwanyan en janchan matu jiwekuinmaikiki— iwanan,
63 O Espírito é o que vivifica; a carne para nada aproveita. As palavras que eu lhes tenho falado são espírito e são vida.
64 yusinkin taewabidanxuwen jawen jancha ikunwanbuma inun tsuanda achimaxanai unainwen taexun Jesúsun ana yuikin: —Jamen matunan, betsa betsapabun man ea ikunwanbumaki. Jaskaken: “Epa Diosun matu kenama man ea ikunwantidubumaki”, akin en matu yuixuki— nuku wa
64 Mas há descrentes entre vocês. Ora, Jesus sabia, desde o princípio, quais eram os que não criam e quem iria traí-lo.
65 — ausente —
65 E prosseguiu:
66 jaskawen taexun Jesúski chiti imisbu ichapabu niti iki bashikutan Jesúsbe ana buama ikaibun
66 Diante disso, muitos dos seus discípulos o abandonaram e já não andavam com ele.
67 jakia nun jawen 12 tsumabu nun paxkabainabumaken Jesúsun nuku yuikin: —¿Matundi man ea jenekatsi ikimenkain?— nuku wa
67 Então Jesus perguntou aos doze:
68 Simón Pedron yuikin: —Xanen Ibuun, mia jenebain tsua mia keska nun chibantidumaki. Jiwekuinmati jancha min nuku yusinmiski. Diosun bake medibi pepadan, jabia min mia nun unaiin— aka
68 Simão Pedro respondeu: — Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna,
69 — ausente —
69 e nós temos crido e conhecido que o senhor é o Santo de Deus.
70 Jesúsun nuku yuikin: —Eanan, en matu katubiayama bestichai yushin chakabu man jayaki— nuku wa
70 Então Jesus lhes disse:
71 nun jawen 12 tsumabu betsan Jesús jatu achimaxanaiwen taea Simón Iscarioten bake Judaskidi shinankin jaska nukukidi janchaniki.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque este, sendo um dos doze, era quem o haveria de trair.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.